1-14-767/14 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K. K. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 14.10.2013-15.10.2013 s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda K. K. kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust K. K. suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu K. K. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratavas alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdi tunnistada R. O. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta 10 (kümme) kuud vangistust R. O. suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu R. O. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratavas alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdi tunnistada S. S. KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta 5 (viis) kuud vangistust S. S. (S. ) suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu S. S. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratavas alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada K. K. , R. O. ja S. S. suhtes kohtuotsuse jõustumisel. E. K. poolt esitatud tsiviilhagi 1600 (üks tuhat kuussada) euro nõudes rahuldada täielikult. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 alusel välja mõista K. K. seaduslikult esindajalt ning tsiviilkostjalt L. T. , R. O. seaduslikult esindajalt ning tsiviilkostjalt I. N. ja S. S. seaduslikult esindajalt ning tsiviilkostjalt A. S. (S. ) solidaarselt 1600 (üks tuhat kuussada) eurot E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, SEB pank arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxx) kasuks. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõista K. K. sundraha 266.25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja kakskümmend viis senti) eurot; Sundrahast ülejäänud osa so 266.25 eurot ja määratud kaitsja kulud ja tasu kokku 698.40 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et K. K. on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 266.25 eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 11 (üheteistkümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist tasuda vähemalt 22.00 (kakskümmend kaks) eurot iga kuu ning 12-l (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 24.25 (kakskümmend neli eurot ja kakskümmend viis

Sundrahast ülejäänud osa so 266.25 eurot ja määratud kaitsja kulud ja tasu kokku 554.40 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et R. O. on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 266.25 eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 11 (üheteistkümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist tasuda vähemalt 22.00 (kakskümmend kaks) eurot iga kuu ning 12-l (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 24.25 (kakskümmend neli eurot ja kakskümmend viis senti) eurot. KrMS § 188 alusel, alaealisel R. O. vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt: I. N. . KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel mõista välja menetluskulu järgmiselt: KrMS §-de 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõista S. S. (S. ) sundraha 266.25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja kakskümmend viis senti) eurot; Sundrahast ülejäänud osa so 266.25 eurot ja määratud kaitsja kulud ja tasu kokku 156.00 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et S. S. (S. ) on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 266.25 eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 11 (üheteistkümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist tasuda vähemalt 22.00 (kakskümmend kaks) eurot iga kuu ning 12-l (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 24.25 (kakskümmend neli eurot ja kakskümmend viis senti) eurot. KrMS § 188 alusel, alaealisel S. S. (S. ) vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema seaduslikult esindajalt: A. S. (S. ). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-14-767, ees- ja perekonnanimi, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Süüdistus K. K. `i s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema, 09.oktoobril 2013 kella 18 paiku tungis koos R. O. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx akna kaudu E. K. eramusse, kus võttis relvakapist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 4200 eurot sularaha; - tema, olles varem toime pannud varguse, 10. oktoobril 2013 ajavahemikus kell 18.00-20.00 tungis koos R. O. ja S. D.O akna kaudu E. K. eramusse, kus võttis relvakapist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 21 750 eurot sularaha. Seega pani K. K. varem varguse toimepannud isikuna toime kaks vargust sissetungimisega ja grupi poolt, s. o KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. R. O. s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema, 09.oktoobril 2013 kella 18 paiku tungis koos K. J.J akna kaudu E. K. eramusse, kus võttis relvakapist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 4200 eurot sularaha; - tema, olles varem toime pannud varguse, 10. oktoobril 2013 ajavahemikus kell 18.00-20.00 tungis koos K. K. ja S. D.O akna kaudu E. K. eramusse, kus võttis relvakapist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 21 750 eurot sularaha. Seega pani R. O. varem varguse toimepannud isikuna toime kaks vargust sissetungimisega ja grupi poolt, s. o KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. S. S. `a s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema, 10. oktoobril 2013 ajavahemikus kell 18.00-20.00 tungis koos K. K. ja R. O. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx akna kaudu E. K. eramusse, kus võttis relvakapist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 21 750 eurot sularaha. Seega pani S. S. toime sissetungimisega varguse grupi poolt, s. o KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepete sisu KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör K. K. karistuseks ühe aasta ja kaks kuud vangistust; KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 14.-15.10.2013, s. o kaks päeva, kandmisele kuulub seega üks aasta üks kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus K. K. suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid.

Määrata K. K. katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Peale selle nõuab prokurör 1 600 euro väljamõistmist E. K. kasuks K. K. , R. O. ja S. S. solidaarselt. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör R. O. karistuseks kümme kuud vangistust; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus R. O. suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata R. O. katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Peale selle nõuab prokurör 1 600 euro väljamõistmist E. K. kasuks K. K. , R. O. ja S. S. solidaarselt. KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör S. S. karistuseks viis kuud vangistust; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus S. S. suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata S. S. katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Peale selle nõuab prokurör 1 600 euro väljamõistmist E. K. kasuks K. K. , R. O. ja S. S. solidaarselt. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkuleppeid sõlmides said süüdistatavad K. K. , R. O. ja S. S. aru kokkulepete sisust ja nõustusid nendega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad K. K. , R. O. ja S. S. , et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud kuritegudega, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistustega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustusid menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Süüdistatavad K. K. , R. O. ja S. S. on nõus sellega, et on põhjustanud kannatanule varalist kahju ning kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K. K. süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, R. O. süüdi tunnistadaKarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, S. S. süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele. E. K. poolt on esitanud tsiviilhagi 1600 euro nõudes K. K. , R. O. ja S. S. vastu. Alaealised süüdistatavad K. K. , R. O. ja S. S. võtsid sõlmitud kokkulepetes ja kohtuistungil nende vastu esitatud tsiviilhagi õigeks. Samuti võttis tsiviilhagi õigeks ka K. K. seaduslik esindaja ja tsiviilkostja L. T. , R. O. seaduslik esindaja ja tsiviilkostja I. N. ja S. S. seaduslik esindaja ja tsiviilkostja A. S. . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt vastutavad kahju tekitanud isikud hüvitise maksmise eest solidaarselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. VÕS § 1053 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul vastutab lapse tekitatud kahju eest ka isik, kes lepinguga kohustus tema üle järelevalvet teostama. VÕS § 1053 lg 4 kohaselt kui kahju õigusvastase tekitamise eest vastutab ka laps ise, on lapse ja vanemate, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku omavahelises suhtes vastutavaks üksnes vanemad, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik. Seega kuna K. K. , R. O. ja S. S. on alaealised, siis vastavalt Võlaõigusseaduse § 1053 vastutavad alaealiste K. K. , R. O. ja S. S. poolt tekitatud kahjude eest nende vanemad, s.o antud juhul K. K. osas tema seaduslik esindaja ja tsiviilkostja L. T. , R. O. osas tema seaduslik esindaja ja tsiviilkostja I. N. ja S. S. osas tema seaduslik esindaja ja tsiviilkostja A. S. . Kuna K. K. , R. O. ja S. S. on koos tekitanud E. K. kahju 1600 euro ulatuses, siis tuleb TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1053 alusel K. K. seaduslikult esindajalt ning tsiviilkostjalt L. T. , R. O. seaduslikult esindajalt ning tsiviilkostjalt I. N. ja S. S. seaduslikult esindajalt ning tsiviilkostjalt A. S. (S. ) solidaarselt mõista välja 1600 eurot E. K. kasuks. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. K. K. menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 552.00 eurot, kohtu menetluses makstud tasu 146.40 eurot s.o kokku 698.40 eurot ja sundraha 532,50 eurot. R. O. menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 400,80 eurot, kohtu menetluses makstud tasu 153.60 eurot s.o kokku 554.40 eurot ja sundraha 532,50 eurot. S. S. menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 84 eurot, kohtu menetluses makstud tasu 72.00 eurot s.o kokku 156.00 eurot ja sundraha 532,50 eurot. K. K. , R. O. ning S. S. on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma. K. K. , R. O. ning S. S. on alaealised ning neil puudub sissetulek. Eelnimetatud menetluskulude väljamõistmine, arvestades süüdistatavate perede sissetulekuid, seab nende pered raskesse majanduslikku olukorda. Seega käib menetluskulude hüvitamine korraga täismahus ilmselgelt neile üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades K. K. , R. O. ning S. S. (S. ) varalist seisu ning arvestades asjaolu, et neil tuleb hüvitada ka tsiviilhagi on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel neile võimalus menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel vähendab kohus ka K. K. , R. O. ning S. S. (S. )