Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

toetava sotsiaalse võrgustiku – õe perekonnaga. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist. V.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on V.P kindlustatud elukohaga õe perekonna juures ning õde on vabanemisejärgselt lubanud isikut ka toetada. V.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Urmo Paal edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab V.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik on vangistuse ajal õppinud mitmeid erialasid ning osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammides („Viha juhtimine“, „Igapäevane valik“ ja „Tee“). 2010. aastal osales eesti keele algõppe kursustel. Kehtivad distsiplinaarkaristused V.P suhtes puuduvad. Vanglas sisustab aega töötamise ja lugemisega. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, samuti toetav sotsiaalne võrgustik. V.P ei ole täitmata rahalisi nõudeid. Isik soovib oma senist elustiili muuta, väärtustab perekonda ja rahulikku elu. Kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt, varem kriminaalhoolduse all ei ole olnud. Lisaks eelnevale viitab tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalikkusele ka asjaolu, et Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 19 % suuruseks. Kindlat elukohta, oskusi ja tööharjumust silmas pidades saab asuda seisukohale, et V.P puhul täidaks tingimisi ennetähtaegne vabanemine oma eesmärki ning isik oleks võimeline uuesti ühiskonnaellu sulanduma ja resotsialiseeruma. Võttes arvesse eeltoodut ning Vangla hinnangut isikule, nõustub prokuratuur vangla seisukohaga ning prokurör toetab V.P ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja taotleb kohtuistungil V.P tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Kinnipeetav on teinud omad järeldused edaspidiseks ning tal on vabaduses olema toetavad isikud õe perekonna näol ning ka töökoht. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 10korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 3. korda, isikut on varasemalt vabaduses viibides korduvalt karistatud isikuvastaste kuritegude eest ning vanglas viibides on teda mitmel korral karistatud alkoholi tarvitamise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses kinnipeetav töötab, õppis erialasid, osales riigikeele õppes ja elektrikute ning puidupingitöölise õppegrupis, läbis sotsiaalabiprogrammid „Viha juhtimine“, „Igapäevane valik“ ja „Tee“, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elu- ja töökohaga ning toetava sotsiaalse võrgustiku – õe perekonnaga. Kinnipeetav tunnistab, et varasemalt tarvitas ta palju alkoholi ning alkoholi tarvitamine on põhjustanud talle palju probleeme, kuid see ei häirinud väidetavalt tema igapäevaelu. Isikut on korduvalt karistatud vangistuse ajal alkoholi tarvitamise eest, kuid põhjuseks ei pea sõltuvust, vaid soovi saada vaheldust vangla rutiinist. Isik usub, et tulevikus tal alkoholiga probleeme ei teki. Isiku hoiakud on mõjutatud pikkadest vangistustest, vanglates viibinud 40 aastat oma elust, kuid samas väärtustab enda sõnul perekonda ja rahulikku elu. Kriminaalhooldusesse suhtub isik positiivselt, varem ei ole kriminaalhooldusel viibinud. Varasemalt suhtus kinnipeetav ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja normidesse ükskõikselt, kuid on enda sõnul oma hoiakuid korrigeerinud ning on valmis oma senist elustiili muutma. Iseloomult on kinnipeetav egotsentriline ja kõrge enesehinnanguga, kuid viimasel ajal on oma emotsioonidega toime tulnud

ning tunnetab, et ta on valmis eluks vabaduses. V.P on alates 09.06.1999.a viibinud järjest erinevates vanglates ja teda on süüdi tunnistatud rasketes kuritegudes - röövimises, vargustes ja kehavigastuste tekitamises ning lisaks on ta tarvitanud korduvalt alkoholi vanglas. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 19 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 38 %. Isik nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. V.P tingimisi ennetähtaegse vabanemise eesmärgiks oleks isiku uuesti ühiskonnaellu sulandumine ja resotsialiseerumine. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada V.P üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Prokurör ning Vangla toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus arvestab ka sellega, et V.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata V.P püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.