Majandusalased süüteod › Ebaseaduslik majandustegevus

Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole KrMS § 385 p 10 alusel vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viktor Pärna kahtlustatakse selles, et tema alates 2010. a kuni 31.05.2013. a Jõgeva maakonnas Kasepää vallas Kükita külas oma elukohas valmistas aastas 2-3 korda kodusel teel käitlemiseks mittelubatud alkoholi, puskarit selleks spetsiaalselt kohaldatud seadmetega ning hoidis oma elukohas nimetatud alkoholi 7,65 liitrit, mis sisaldas kokku 2,88 liitrit absoluutalkoholi, rikkudes seega AS § 7 lg 1 p 5 nõuet, mis keelab käidelda puskarit, millise teoga pani toime KarS § 374 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 29.04.2014. a saabus kohtusse prokuratuuri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja asitõendi konfiskeerimiseks. Taotluses palub prokuratuur kriminaalmenetluse Viktor Pärna suhtes lõpetada ning määrata kohustusteks tasuda kriminaalmenetluse kulud 378,26 eurot ja riigituludesse makstav summa 400 eurot. Kohustuste täitmise tähtaeg kuue kuu jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Samuti taotletakse asitõendite – 7,65 l vedeliku ja puskariaparaadi – konfiskeerimist KarS § 374 lg 3 ja § 83 lg 2 järgi. Taotluse kohaselt ei ole Viktor Pärna varem kriminaalkorras karistatud ja ta kahetseb toimepandud kuritegu. Kuna kahtlustatav ei tekitanud selle alkoholi käitlemisega kellelegi otsest kahju, tema eesmärgiks ei olnud selle levitamine laiemale isikuteringile, tegemist on II astme kuriteoga ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud, siis leiab prokurör, et antud kriminaalasjas on Viktor Pärna süü väike. Seega puudub avalik huvi menetlemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse. Kohtu hinnangul esinevad käesolevas kriminaalasjas eeldused, mis võimaldavad kahtlustatava Viktor Pärna suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 1 alusel lõpetada. Viktor Pärna on alust süüdistada KarS § 374 lg 1 järgi mittelubatud alkoholi valmistamises. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist teise astme kuriteoga, kuna KarS § 374 lg 1 sanktsioon näeb võimaliku karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse kohaldamise. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole Viktor Pärna süü kuriteo toimepanemisel suur ning avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub. Viktor Pärn ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Kohtu hinnangul ei ole Viktor Pärna süü teo toimepanemisel suur. Siinjuures arvestab kohus seda, et Viktor Pärn on tunnistanud ja kahetsenud toimepandud tegu. Viktor Pärna ütluste kohaselt tegi ta aastal 2010 puskariaparaadi, millega valmistas puskarit tähtpäevadeks. Kuigi Viktor Pärna on alust süüdistada alkoholi ebaseaduslikus valmistamises pikema ajavahemiku jooksul, peab kohus oluliseks sedagi, et Viktor Pärna ütluste kohaselt tegi ta puskarit 2-3 korda aastas ning üksnes enda tarbeks. Seeläbi on põhjendatud prokuröri esitatud taotluses väljendatud seisukoht, et alkoholi käitlemisega ei ole Viktor Pärn põhjustanud kellelegi teisele kahju. Ta on kasutanud ebaseaduslikult valmistatud alkoholi enda tarbeks. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et Viktor Pärn oleks valmistanud mittelubatud alkoholi selleks, et seda edasi anda, müüa või muul viisil valmistamisest rahalist kasu teenida. Viktor Pärn töötab kalurina ja omab seega sissetulekut, mis sõltub kalade müügist saadud rahast. Samuti puudub kriminaalasja menetlemiseks avalik huvi. Arvestades Viktor Pärna süü suurust, on karistuse eesmärki võimalik saavutada kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 lg 1 alusel. Viktor Pärna ütluste kohaselt ei olnud ta teadlik sellest, et enda jaoks ei tohi puskarit teha. Kuigi seaduse mittetundmine ei välista KarS § 17 lg 3 järgi tahtlust, annab see alust arvata, et Viktor Pärna suhtes on karistuseesmärke võimalik saavutada ka muul viisil, st kriminaalmenetluse lõpetamisega. Viktor Pärn on kinnitanud, et pärast tema elukohas toimunud läbiotsimist ei ole ta enam alkoholi ebaseaduslikult valmistanud. Samuti on ta oma tegevust kahetsenud ja kinnitanud, et edasiselt ta sellega ei tegele. Viktor Pärn on nõustunud kohustustega tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalmenetluse kuludeks on läbiotsimiseks kasutatud ukseluku avamise teenus Alari Äri OÜ poolt. Selle kohta on esitatud arve nr A-1724 kogusummas 90,98 eurot (tl 17). Lisaks on kriminaalmenetluse kuluks kriminaalmenetluse käigus teostatud analüüside maksumus 287,28 eurot (tl 25). Viktor Pärn on nõustunud ka kohustusega maksta riigituludesse 400 eurot. Kohustuste täitmise tähtajaks tuleb määrata 6 kuud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuna Viktor Pärn on andnud vastava nõusoleku määrab kohus Viktor Pärnale eelnimetatud kohustused. Kuna käesolev kohtulahend jõustub selle tegemisest, määrab kohus kohustuste täitmise tähtpäevaks KrMS § 202 lg 3 alusel 22.11.2014. a. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui Viktor Pärn ei täida määratud kohustusi tähtaegselt, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel KrMS § 202 lg 6 alusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

2.1 KarS § 374 lg 3 sätestab, et kohus konfiskeerib KarS §-s 374 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme. KarS § 83 lg 2 seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Viktor Pärna elukohas läbiviidud läbiotsimisel leiti ja võeti ära puskarilõhnalist vedelikku kokku ca 7,5 l, mis oli kokku neljas plastpudelis nimetusega „Fanta“ ja ühes 3-liitrises klaaspurgis (tl 6-7,13,33). Äravõetud vedelik edastati OÜ-le Keskkonnauuringute Keskus ekspertiisi teostamiseks. Analüüsiaktide kohaselt tuvastati, et tegemist on etanoolisisaldusega alkoholiga (etanoolisisaldus 38,81%, 38,87%, 38,47%, 38,3%, 17,8%), absoluutalkoholi maht kokku on 2,88 l. Soovituslik kaubakood on 22089078 (tl 20-24). Tegemist on muu alkoholiga (puskarilaadne jook) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse kohaselt (tl 28). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt asub käitlemiseks mittelubatud alkohol OÜ-s Eesti Keskkonnauuringute Keskus (tl 19,33). Alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 7 lg 1 p 5 sätestab, et puskari käitlemine on keelatud. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et Viktor Pärn valmistas ebaseaduslikult käitlemiseks mittelubatud alkoholi – puskarit. Tegemist oli temale kuuluva alkoholiga. Kuna puskariaparaadiga valmistatud alkohol on süüteo toimepanemise vahetuks objektiks (st süütegu oli suunatud käitlemiseks mittelubatud alkoholi valmistamisele), kuulub äravõetud alkohol KarS § 374 lg 3 ja § 83 lg 2 alusel konfiskeerimisele. 2.2 KarS § 83 lg 1 sätestab, et kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Viktor Pärna elukohas läbiviidud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 1 40-liitrine anum, mille külge on kinnitatud elektrijuhe ja 60-liitrine plastikust must anum, mille sees on spiraali keeratud metallist juhe (tl 6-14), mida on asitõenditena vaadeldud (tl 33). Viktor Pärna ütluste järgi on ta ise puskariaparaadi valmistanud. AS § 7 lg 6 alusel on puskariaparaadi omamine või valdamine keelatud. Kohus leiab, et puskariaparaat kuulub konfiskeerimisele süüteo toimepanemise vahendina (valmistatud käsitlemiseks mittelubatud alkoholi tegemiseks) KarS § 83 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalide kohaselt asub Uurimisosakonna Lõuna talituse laos (tl 33).

puskariaparaat

Maksu-

ja

Tolliameti

Raina Pärn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.