1-13-1102/18 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

4.D.K vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 22.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava D.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 02.05.2013.a kohtuotsusega tunnistati D.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja teda karistati KarS § 64 lg 1,3 alusel 1 aasta ja 4-kuulise vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 960 tundi. Pärnu Maakohtu 29.08.2013.a määrusega tühistati Pärnu Maakohtu 02.05.2013.a otsusega D.K-le vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja pöörati täitmisele ärakandmata karistus 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 27.08.2013.a ja lõpp on 27.12.2014.a. D.K kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et D.K on kriminaalkorras karistatud neljal korral, käesolev vangistus on teine. Vangistuse ajal on osalenud majandustöödel. Kaks distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas koos ema ja kolme noorema õega Pärnumaal Tahkuranna vallas Võistes Sadama 13-1, vabanedes naaseb samale aadressile. Ema on nõus majanduslikult toetama, pakkudes elukohta ja sööki. Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. D.K kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel on D.K võimalik asuda elama ema juurde aadressil XXX. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel puudub kinnipeetaval kindel töökoht ja sissetulek. D.K käitumist vabaduses võib mõjutada alkoholi tarvitamine. D.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Urmo Paal edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta D.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D.K on neli korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib teist korda ning praegust karistust kannab varguste sooritamise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on D.K vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras neljal juhul. Vangla peab D.K ühiskonnas ohtlikuks, uue kuriteo toimepanemise tõenäosust hinnatakse 69 %. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi.

Vabanemisel puuduksid D.K kindel töökoht ja sissetulek. Samuti on olnud probleemsed varasemad korduvalt antud võimalused kanda oma karistusi vabaduses. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab prokurör, nõustudes Vangla seisukohaga, et D.K ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et D.K võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. D.K on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid kohus arvestab, et käesolevat vangistust kannab kinnipeetav teise astme kuritegude – varguse ja omavolilise sissetungi eest. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusega toimepandud kuritegude üle, aga ka valmisolekut tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on üheks kuriteo toimepanemise soodusteguriks olnud ka alkoholiga liialdamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 7 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas D.K-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on D.K olemas ka kindel elukoht ning ema toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka D.K, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa D.K edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.