1-14-3164/40 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

5.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 5.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 20. mai 2014. a. 7.Kui A.T katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 8.Tühistada A.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 9.Välja mõista A.T `lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarve nr EE891010220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr EE932200221023778606 Swedbank, arveldusarve nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, arveldusarve nr EE701700017001577198 Norde Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-143164, menetluskulu/: - sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 574 (viissada seitsekümmend neli) eurot 08 senti, - kannatanutele hüvitatud kulud 56 ( viiskümmend kuus) eurot 85 eurot. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 3 lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu.

A.T süüdistatakse selles, et tema tungis 08.03.2012 õhtusel ajal Lääne maakonnas Lihula vallas Tuudi külas * talus tüli käigus kallale * A K, kellele lõi ühel korral rusikaga näkku, põhjustades sellega kannatanu A K füüsilist valu ning mitteeluohtliku lühemaajalise tervisekahjustuse, s.o. *. Sellise tegevusega pani A.T toime teise inimese löömise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Teo vastavus süüteokoosseisule. Kannatanu A K kirjeldas 08.03 sündmusi nii - tööpäev lõppes, * (s.o süüdistatav) tuli järgi. Oli alkoholi tarvitanud, ei olnud purjus. Tulid koju. Too aeg kuu aja taguse juhtumi kohta küsis temalt küsimuse - ta oli kadunud kolm päeva ja küsis, et kus ta oli, ei olnud vastust saanud. Sellest tekkis suur tüli, siis korjas asjad kokku, et minna teise tuppa ja siis A.T ründas füüsiliselt, lüües rusikaga käega näkku. Kaotas mõneks hetkeks teadvuse, siis hakkas kuulma, et hüütakse. Löök põhjustas füüsilist valu, tekkis ninast verejooks, tõustes nägi, et voodi on verd täis. Nägi * ja *, peale seda läks * ära, tema palumise peale. Löögi tagajärjel tekkis ka sinikas silma alla, ei saanud nädal aega välja majast, et minna tööle. Loomulikult ka põrutus ja psühholoogiline üleelamine. Arsti poole ei pöördunud, sest elab väikses kohas ja kartis, et jutud hakkavad levima. Nüüd tänaseks päevaks teab, et ei tohi vaikida ja hoida saladuses, mis toimub suletud uste taga. Tol õhtul oli A.T kaine. Mäletab seda sündmust nii täpselt, sest 08.märts on naistepäev - suurpäev. Ja see oi ka üks suuremaid lööke. Ei ole varasemalt verd jooksnud. Ja ka * nägi pealt. Tunnistaja A L rääkis kohtus, et 08.03.2012 naistepäeval läksid *tööle järgi, * oli seal pidu. Läksid koju, midagi * ja * vahel juhtus ja siis läksid toas kiskuma ja tagajärg oli see, et * lõi * käega vastu nägu nii, et * jooksis ninast verd. Siis läks natuke aega edasi ja siis läks * minema kodust. Täpselt ei saanud aru, et millest tüli tekkis. Süüdistatav A.T on 08.03 sündmuste kohta rääkinud, et oli riid jah, kuna käis ** (AK) järgi ja oli suuresti alkoholijoobes ja tekkisid armukadedusehood jälle ja püüdis solvata. Püüdis A.K panna magamistuppa magama ja kuna ta tõusis sealt mitu korda üles ja see ei olnud löömine vaid pikali pannes läks küünarnukiga talle pihta. Siis ninast hakkas verd jooksma. Peale seda toimus vabandamine või kahetsemine. Püüdis A.K pikali panna, sest ta oli purjus ja et mitte * ees tekitada sõimu ja ebatsensuurseid väljendusi naisterahva poolt, mis olid suunatud temale. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et süüdistatava ja A.K vahel oli 08.03 tüli. Samuti kinnitavad kõik sündmust näinud isikud, et A.K`l jooksis ninast verd. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et A.K sai viga siis, kui ta üritas teda magama panna, ei ole usaldusväärsed ning ei riimu teiste tõenditega. Nii kannatanu A.K kui tunnistaja A.L on kohtus kinnitanud, et süüdistatav lõi A.K, mille tagajärjel tekkis verejooks ninast. Ei kannatanu ega tunnistaja A.L räägi midagi A.K magama panemisest süüdistatava poolt ja sellest, et A.K oleks voodist korduvalt püsti tõusnud. Kohus leiab, et ilmselgelt ei oleks süüdistatava poolt kirjeldatud sündmuste käik saanud ununeda, kuna süüdistatav on kirjeldanud, et kannatanu ka korduvalt voodist püsti tõusis, kui ta üritas teda magama panna. Kuigi ütluste andmise käigus kohtus ilmnes, et kannatanu A.K ja süüdistatava suhted on pingelised, ei ole alust väita, et A.K seetõttu ei oleks saanud anda õigeid ütlusi. A.K on ka usutavalt selgitanud, millioste asjaolude tõttu tal 08.03 sündmus nii täpselt meeles on. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja A.L ütlused on kokkulangevad ja usutavad. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistava ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Seega leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et A.T lõi A.K 08.03 rusikaga näkku. A.K kinnitas, et sai löögist valu ja löögi tagajärjel hakkas ninast verd jooksma. Seda, et kannatanul ninast verd jooksis peale lööki, kinnitab ka tunnistaja A.L. Kannatanu ütluste kohaselt tekkis tal ka silma alla sinikas (ehk hematoom).

Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et A.T on toime pannud süüdistuse kirjeldatud teo, mis täidab KarS § 121 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus on seisukohal, et A.T pani teo toime otsese tahtlusega. Keskmine mõistlik inimene teab, et kui teist isikut rusikaga näkku lüüa, tekitab see valu ja sellise löögi tagajärjel tekib üsna suure tõenäosusega ka tervisekahjustus. A.T süüdistatakse selles, et tema lõi 25.11.2013 kella 18.00 paiku Lääne maakonnas Lihula vallas Tuudi külas * talus mitmel korral rusikaga R S pea piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Sellise tegevusega pani A.T toime teise inimese löömise, mis on kuriteona kvalifitseeritav kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. A.T süüdistatakse selles, et tema ähvardas tema 25.11.2013 kella 18.00 paiku Lääne maakonnas Lihula vallas Tuudi külas * talus R S tapmisega, öeldes kannatanule korduvalt „tapan sind ära raisk“, millise ähvarduse täideviimist oli R S, arvestades A.T poolt tema suhtes toime pandud füüsilise vägivalla kasutamist, reaalne alus karta. Sellise tegevusega pani A.T toime tapmisega ähvardamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 120 järgi. Kannatanu R S ütluste kohaselt 25.11.2013 õhtul kella 18.00 ajal, olles õhtul* talus enne kella kuute, sõitis hoovi auto. A. K tundis ära **, kes oli joobes ja toimus nende vahel läbi ukse vestlus. A.K palus ära minna, et on õhtusöögi aeg. A.T ei kuulnud või ei tahtnud kuulda ja algas uksele prõmmimine. Lahkumist ei toimunud, võeti maast kivi, pandi kiviga vastu ust. Siis käidi auto kallal, lõhuti ära auto peeglid - parem küljepeegel, kojamees ja veel mõned värvikahjustused. Siis võeti sama kivi ja löödi katki koja aken, A.K oli kojas ja A.T hakkas läbi akna sisse tulema. Sissetulekuga lõhkus ära aknaraami ja A. K oli kojas ja tõmbas ta sealt ära. Seal olid maas klaasikillud ja võib ennast kahjustada. Ja sel hetkel kui A.T oli sisenenud aknast ja nähes teda, ütles, et sina oledki siis see värdjas või midagi sarnast, mille järgi tuli tapmisähvardus. Kui A.T oleks killu sealt maast võtnud, siis ei oleks olnud mingit võimalust ennast kaitsta. Õnneks ta seda ei teinud. Oli sokkides ja laminaatpõrand, üritas ust kinni lükata, kukkus libisedes. Ja siis A.T ründas lüües korduvalt rusikaga pea piirkonda, hoidis ühest õlast kinni ja siis lõi. Enne kui oli akna lõhkumine, püüdis helistada ka politseisse, rüseluse käigus kukkus maha ka telefon. Kui oli rüselus toimunud, siis tulid A ja tema * appi ja siis said A.T koos uksest välja lükata. Muidugi sai füüsilist valu, kui löödi peapiirkonda ja kaela pihta. Kõige suurem oli emotsionaalne šokk, oli raske näha A ja *sellises situatsioonis. Tapmisega ähvardas A.T siis, kui ta oli juba kojas sees ja siis teine kord kui ta kojast lahkus. Ja rüseluse käigus mitmel korral. Ütles - tapan su ära raisk. See tekitas hirmu, juba siis kui ta ütles seda kojas, kui nägi seal maas klaasikilde, mis olid 1,5 m pikkused, et kui ta selle võtab, siis ei ole mingit võimalust end kaitsta, see on nagu mõõk. Tema kutsus politsei ja helistas A K *ja nemad helistasid ka omakorda politseisse Kannatanu A K andis ütlusi, et 25.11.2013 olid kodus, õhtune söömaaeg. * * - S, *ja tema. Järsku sõitis auto hoovile, siis oli prõmmimine uksele ja siis sai aru, et see oli ** s.o süüdistatav. Ta oli alkoholijoobes. Selle tundis läbi ukse juba ära ja kuna ta käis päeval ka töö juures ähvardamas, siis ta oli juba purjus. Ei lasknud teda sisse, sest juba eelmistest kordadest teadis, et ta kasutab füüsilist vägivalda. Ta lõhkus lingi ära, läbi ukse ta sisse ei saanud. Siis jooksis praeguse *auto juurde ja lõhkus ära tagumise kojamehe ja küljepeegli. Kuulis matse. Peale seda lõhkus ära koja akna ja sisenes sealt aknast. Ja rünnates R. St, lüües teda rusikaga pähe, ründavalt ja ähvardades tapmisega korduvalt öeldes, et ma tapan su ära. Seda ütles mitmel korral - löömise ajal ja pärast ringi keerates vaadates R poole ütles ta seda. R. S kaitses ennast. *viis ta teise tuppa vägisi, aga sai haardest lahti

ja siis hakkasid kolmekesi A.T välja tõukama. Ja ka palus, et palun mine ära. Asi oli kontrolli alt väljas ja siis A.T mingil määral hakkas ka taanduma ja said ta uksest välja. Ja ka tänu *. Tunnistaja A L andis selle sündmuse kohta ütlusi, et hakkasid sööma ja nägid aknast, et tuli halli värvi Skoda. Said aru, et see on *, siis läks teise tuppa. Siis * kobistas, karjus ja liikus maja ümber. Siis käis pauk. Siis aken oli lõhki, * karjus akna taga ja siis lõpuks ta ronis aknast sisse. * proovis teda peatada, ei suutnud ja siis läksid R kaklema, isa läks R kallale ja hakkas pea piirkonda teda lööma. Said kuidagi vahele, said isa trepikotta, ta püüdis seal veel midagi teha, said ta majast välja, R helistas politseisse ja ise kutsus ühe sõbra kohale. * süüdistas halbade sõnadega - lubas R maha lüüa. Süüdistatav A.T andis ütlusi, et novembris käis päeval * juures poes kuna ei olnud tollel hetkel veel aru saanud, et ei ela enam koos. Ta poetas veel pisara ja ütles, et kahju, et asjad nii on. Ja ta ütles, et tule õhtul kella 5 ajal * tallu. Ja see, et tal oli uus *, see viis endast välja. Uksed olid lukus. Koputas ka enne käega. Oli küll võti, aga seespool oli võti ees ja ei saanud sisse ja siis lõi käega akna puruks ja läks sisse. Selline sisenemine kindlasti mitte ei olnud normaalne, normaalne oleks olnud kui oleks sisse lastud ja ei oleks probleeme. See tekitas varjamist ja valskust. Nägi enne, et keegi on majas sees. Inimesed olid majas ja nägid, et on ukse taga ja ei näinud vajadust hüüda. Võõras mees jooksis vastu selles majas, mille on ise valmis ehitanud. Tungis R. S kallale, teades, et ta on A.K *. Lõi R.S`t, ei lubanud teda maha lüüa. Ei teinud mingeid tapmisele suunatud ettevalmistavaid tegusid. Võrreldes kannatanute, tunnistaja ja süüdistatava ütlusi, märkab kohus, et kannatanud ja tunnistaja A.L on andnud sündmuse kohta kokkulangevaid ütlusi. Kohus ei ole tuvastanud, et kannatanud, kes on kinnitanud, et suhted süüdistatavaga ei ole kõige paremad, ei oleks saanud seetõttu õigeid ütlusi anda. Süüdistatav tunnistab küll kannatanu R.S löömist, kuid ei tunnista, et oleks R.S`t tapmisega ähvardanud, samuti kirjeldab süüdistatav majja sisenemist teistest sündmusi pealt näinud isikutest erinevalt - selliselt, mis näitab tema käitumist leebemana – kuna uksest sisse ei saanud, lõi akna katki ja läks sealt sisse. Teised kinnitavad, et akna katki löömisele eelnes ümber maja räuskamine, uksele tagumine, kannatanu R.S auto lõhkumine. Kohus leiab, et hinnates kohtus ütlusi andnud isikute poolset kogu sündmuse kirjeldust, saab tõsikindlalt väita, et süüdistatav ütlused ei ole usaldusväärsed vaid on ennast õigustavad ja seetõttu tuleb süüdistatava ütlused tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistaja A.L ütlustega on tõendamist leidnud, et A.T süüdistuses märgitud ajal ja kohas lõi mitmel korral R.S`t rusikaga pea piirkonda. Kannatanu R.S kinnitas kohtus, et löökidest sai ka valu, mis on eluliselt usutav, sest rusikaga pähe löömine on valus. Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistaja A.L kokkulangevate ütlustega on tõendamist leidnud, et A.T majja sisenedes, R.S löömise ajal ja ka peale löömist ütles R.S`ele: „Tapan sind ära raisk“. R.S mäletab öeldut sõna-sõnalt, mis on loomulik, sest see oli öeldud konkreetselt talle. A.K kinnitas samuti, et A.T ütles R.S`ele, et tapab ta ära. Tunnistaja A.L kinnitas, et süüdistatav lubas R maha lüüa. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et A.T ütles R.S`ele korduvalt tapan sind ära raisk. Järgmisena uurib kohus, kas sellist ütlemist sai võtta ähvardusena ja kas R.S ́el oli alust karta sellise ähvarduse täideviimist. R.S kinnitas, et temas tekitas A.T ähvardamine hirmu ja ta võttis seda ähvardust kohe esimese ütlemise järel tõsiselt. Kohus leiab, et A.T käitumine sel õhtul oli juba iseenesest hirmutav - ta tungis akna lõhkumise teel majja, kuhu teda muidu sisse ei lastud, vaid paluti ära minna. Sisenenud majja, ütles ta kohe R. S`ele et tapab ta ära. R.S on kirjeldanud, et juba see esimene ütlemine oli tema jaoks reaalne ähvardus seetõttu, et akna lõhkumise tagajärjel olid põrandal maas pikad klaasitükid, mille vastu ta ei oleks saanud end millegagi kaitsta. R.S lisas ka, et tema õnneks süüdistatav teda klaasikildudega ei rünnanud. Kuid seejärel ründas süüdistatava R.S`t ja lõi teda korduvalt rusikaga pea piirkonda ning ka sel ajal öeldes, et tapab ta ära. Kohus leiab, et olukorras, kus süüdistatav juba reaalselt oli asunud kannatanut ründama, lüües teda korduvalt pea

piirkonda, oli kannatanul reaalne alus karta, et süüdistatav võib ka tema poolt öeldu ellu viia. Kohus leiab, et kuna süüdistatav kogu ründe kestel korduvalt ähvardas kannatanut just tapmisega, siis koos tema poolt kannatanu suhtes toime pandud vägivallaga oligi süüdistava eesmärk tekitada kannatanus psüühilist hirmu, et ta on valmis veel hullemateks tegudeks. Kui kohalviibijatel üheskoos õnnestus A.T rünnak R.S vastu lõpetada, siis A.T ka lahkudes veel lubas R.S`e ära tappa. Kohus leiab, et kannatanul oli, arvestades A.T käitumist, reaalne põhjus karta, et A.T oma ähvarduse täide viib, sest süüdistatavat ei takistanud sel päeval ei lukkus uksed ega teiste inimeste juuresolek. KarS § 120 kuriteokoosseisu täitmiseks ei vaja tõendamist, kas süüdistataval ka tegelikult oli oma ähvarduse täideviimise kavatsus, vaid koosseisu täitmiseks on vajalik, et kannatanul oli alus karta ähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et süüdistatav ähvardas korduvalt kannatanut ära tappa ja kannatanul oli alust, arvestades ähvardustele eelnenud sündmusi, samuti füüsilist rünnakut süüdistatava poolt tema vastu, karta tapmisähvarduse täideviimist. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et A.T on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teod, mis täidavad KarS § 121 ja § 120 sätestatud teokooseisu, seega kuritegude objektiivne koosseis on täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus on seisukohal, et A.T pani R.S löömise toime otsese tahtlusega. Keskmine mõistlik inimene teab, et kui teist isikut rusikaga korduvalt pähe lüüa, tekitab see valu. Kohus leiab, et R.S ähvardamise pani A.T toime kavatsetusega. Kohus leiab, et olukorras, kus A.T tegutses ettearvamatult, ründas R.S`t ning nii enne füüsilist rünnakut, selle ajal, kui ka pärast, ähvardas kannatanut tappa, sai tema eesmärk olla vaid kannatanus reaalse hirmu tekitamine, et tema ähvardused on reaalased. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatükis 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks A.T süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemine A.T poolt. A.T poolt toime pandud teod täidavad KarS § 121 ja § 120 sätestatud teokoosseisud, on õigusvastased ja A.T on nende toimepanemises süüdi.

Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alusel on süü tunnistamine. Kohus leiab, et kohtuistungil A.T tunnistas vaid R.S löömist ja seega vaid selles episoodis esineb karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine. A.T ütles, kohtuvaidlustes, et ta kahetseb oma tegu. Kohus leiab, et A.T sõnaliselt väljendatud kahetsus ei ole KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes puhtsüdamlik kahetsus. A.T poolt kohtuistungil antud ütlustest tuleneb oma tegude õigustamine ja nende põhjendamine läbi oma iseloomu, mis mingilgi määral, ei väljendanud kahetsust oma tegude suhtes. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 5 on karistusregistri teatis A.T kohta, mille kohaselt A.T on karistamata isik. Kuigi A.T on karistamata isik, leiab kohus, et eripreventiivne karistuse eesmärk on A.T puhul oluline. A.T on pannud toime kolm vägivallategu. Neist kahes ei ole ta oma süüd tunnistanud, ta ei ole toimepandut kahetsenud, vaid on õigustanud oma tegusid halbade suhetega endise elukaaslasega. Kannatanud on kinnitanud, et A.T ei ole vabandanud nende ees, seda kinnitas ka A.T ise, ka kohtuistungil ei vabandanud ta kannatanute ees. Kohus leiab, et A.T poolt erineval ajal erinevate inimeste suhtes toime pandud vägivallateod näitavad, et tegemist ei ole üksikjuhtumiga vaid selline on A.T käitumismaneer. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel tuleb kaaluda, millise karistusega on võimalik muuta A.T käitumismustrit selliselt, et ta ei lahendaks teiste inimestega tekkinud suhteprobleeme vägivallaga. Kohus leiab, et selliseks karistuseks ei ole rahaline karistus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.T tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri poolt A.T-le karistusena taotletud vangistused kummagi kuriteo eest on kooskõlas eelpool analüüsitud karistuse mõistmise alustega. Samas tuleb arvestada sellega, et A.T on karistamata isik, kes on toime pannud kolm teise astme kuritegu, vägivallategude tagajärjed ei olnud rasked. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.T on võimalik vabastada karistuse kandmiselt tingimuslikult, allutades A.T käitumiskontrollile. Kohus määrab käitumiskontrolli pikkuseks seaduses sätestatud miinimumtähtaja s.o 18-kuud, leides, et ka miinimumkatseaja jooksul on võimalik kujundada läbi kriminaalhoolduse käsutuses olevate vahendite A.T käitumismustrit selliselt, et suunata teda edaspidi õiguskuulekalt käituma.