Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

1-14-4366 eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohase lt peab A,B,C-kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 tabel 2 sätestab, et Akategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30 -ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. B-kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 30-ne minuti jooksul 30-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. C -kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastama 35-ne minuti jooksul 35-le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30-le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija, täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. R. J. töötas alates 29.06.2009 Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos (tööle asumise ajal Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Haapsalu büroo) X. Seega on tema ülalkirjeldatud tööülesanded vaadeldavad karistusseadustiku (KarS) § 288 lg 1 mõttes, mistõttu oli ta ametiisik.

kui

järelevalveülesanded

22.08.2012.a kandis U.G oma Swedbank AS arveldusarvelt nr X A. L. Swedbank AS arvelduskontole nr X 200 eurot, mille A. L. 22.08.2012 pangaautomaadist välja võttis ja andis üle V. L.. 23.08.2012.a kandis U.G oma Swedbank AS arveldusarvelt nr X A. L. Swedbank AS arvelduskontole nr X 300 eurot. A. L. oli oma X V. L. kokkulepe, et altkäemaksu andjad võivad kanda raha konspiratsiooni mõttes ehk raha liikumise varjamiseks V. L. arveldusarve asemel A. L. arveldusarvele. Kokkuleppe kohaselt pidi A. L. koheselt pärast raha laekumist võtma selle raha sularahas välja ning andma üle V. L.. Pärast U.G poolt raha ülekandmist 22.08.2012 kell 22.36 võttis A. L. AS Swedbank Uuemõisa Statoili (asukoht Tallinna mnt 75a Läänemaa, Uuemõisa alevik) sularaha makseautomaati kasutades välja 200.00 eurot ja andis selle üle V. L.. Pärast U.G poolt täiendavalt raha ülekandmist 23.08.2012 kell 00.03 võttis A. L. AS Swedbank Uuemõisa Statoili (asukoht Tallinna mnt 75a Läänemaa, Uuemõisa alevik) sularaha makseautomaati kasutades välja 300.00 eurot ja andis selle üle V. L.. 22.08.2012 ja 23.08.2012 kandis U.G V. L. kokku 500 eurot, millest V. L. sai 200 eurot altkäemaksu ja eksami sooritamise vahendamise eest ning Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo X R. J., kes eksamit vastu võttis, sai altkäemaksuna 300 eurot.

1-14-4366 Teooriaeksamist läbisaamise garantii seisnes selles, et Maanteeameti eksamineerija R . J., kes näeb eksamineerijana arvuti taga istudes eksamineeritava eksami tulemust reaalajas, ütleb eksamineeritavale, kas tema vastused valikvastustega küsimustele on õiged või valed. Vastavalt sellele, kui need vastused peaksid olema valed, parandab eksamineeritav tulemusi seni kuni eksamineerija ütleb, et vastused on piisavalt õiged eksamist läbisaamiseks. Sõidueksami garantii seisnes selles, et isegi siis kui isik teeb selle eksami käigus vigu, mis muidu õigusaktide kohaselt välistaksid eksami positiivse sooritamise ja mille esinemisel eksamineerija peaks märkima sõidueksami kaardile eksami tulemuseks „mittesooritatud“, loeb eksamineerija R. J. eksami „sooritatuks“. U.G taotles raha maksmisega V. L. altkäemaksuna mõeldud raha edastamist Liiklusregistri Haapsalu büroo ametiisikule, s o R. J., et tema eksamineerijana paneks toime seadusega mittelubatud teo. 06.09.2012 kell 14.00 toimus Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroos aadressil Tallinna mnt 70 Uuemõisa alevik Ridala vald Läänemaa B -kategooria teooriaeksam, mille U.G sooritas positiivselt ja samal päeval kell 14.12 toimus Haapsalu linnas B-kategooria sõidueksam, mille U.G sooritas samuti positiivselt. Seega U.G , altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime seadusega mittelubatud teo, pani toime KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses sõlmisid süüdistatav, tema kaitsja ning prokurör kokkuleppemenetluse korras kokkuleppe. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.G-le kohaldatavaks karistuseks KarS § 298 lg 1 järgi vangistus 1 aasta 1 päev. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s o alates U.G kinnipidamisest 05.12.2013 kuni vabastamiseni 05.12.2013, s o 1 päev ja ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta. Vastavalt KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 lugeda 03.06.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi mõistetud ja ärakandmisele kuuluv vangistus 1 kuu 28 päeva kaetuks mõistetava vangistusega, s o 1 aasta ja liitkaristuseks mõista U.G-le vangistus 1 aasta. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui U.G ei pane 1 aasta 8 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. U.G tunnistas kohtuistungil end süüdistuses KarS § 298 lg 1 j ärgi täielikult süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav U.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 298 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole, samuti ei ole esitatud tsiviilhagi. Tõkendit ei ole kohaldatud. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdistatavalt U.G-lt seoses teise astme kuriteo

1-14-4366 toimepanemisega välja mõista riigi tuludesse 532.50 eurot sundraha, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 216 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Alla Raudsepa osalemise eest kriminaalasja menetluses. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 180 eurot. Kaitsjale kuulub hüvitamisele kaitsjatasu kaitsja riigi õigusabi korras kohtuistungil osalemise eest summas 36 eurot (30 eurot kaitsjatasu ja käibemaks 6 eurot).

Teet Olvik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.