Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(14)

1,45 grammi) ning 1311 fooliumvoldikut kokku 57,921 grammi fentanüüli sisaldava pulbriga (milles oli puhast fentanüüli 3,85 grammi).

3(14)

Juhul, kui ringkonnakohus tuvastab kriminaalmenetluse olulise rikkumise, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, siis tühistada maakohtu otsus ning saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Apellatsiooni motiivide kohaselt on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, sest kohtuotsuses puuduvad motiivid. Nii andis kohus hinnangu vaid osadele kohtuistungil avaldatud telefonide pealtkuulamisprotokollidele. Kohus on jätnud tähelepanuta selle, et Aleksei Kulakovski tahtlus narkootilisi aineid käidelda ei piirdunud vaid ühekordselt Andrey Shumikhinilt ja Anna Babilolt narkootiliste ainete müügiks omandamisega, vaid pealtkuulatud telefonikõnedest nähtuvalt oli Aleksei Kulakovski omandanud narkootilise aine ühiseks müümiseks koos Aleksey Shumikhini ja Anna Babiloga ning käitles seega kogu menetluse käigus leitud narkootilist ainet grupis teiste süüdistuses märgitud isikutega. Nii on jälitustoimingu protokollis kajastatud tegelikkuses kohtuotsuses märgitust enam telefonikõnesid, mis viitavad Aleksei Kulakovski ja Andrey Shumikhini tegevuse kooskõlastatusele nii narkootiliste ainete ühise käitlemise, kui ka narkootiliste ainete käitlemise eest tasu saamise ja jagamise osas. Samuti viitasid pealtkuulatud telefonikõned sellele, et Andrey Shumikhini ja Aleksei Kulakovski valduses on olnud erinevat liiki narkootilisi aineid. Pealtkuulatud telefonikõnedest nähtub, et aktiivse müügitegevusega tegeles Aleksei Kulakovskiga ajaliselt samal perioodil ka Andrey Shumikhin ning müüs samuti sarnaselt Aleksei Kulakovskiga erineva kõnekeelse nimetusega narkootilisi aineid. Olukorras, kus Andrey Shumikhini ja Anna Babilo juurest leiti vaid fentanüüli, Andrei Kulakovski valdust aga ka kokaiini ja Xanaxi tablette, saab teha järelduse, et tegelikkuses olid süüdistatavad erinevate narkootiliste ainete hoidmise omavahel kooskõlastanud. Seega ei saa lähtudes asjaolust, et Aleksei Kulakovski ei olnud XXXXX X-XX olevaid aineid ise vahetult puudutanud teha järeldust, et ta nimetatud ainetega seotud ei olnud.. On eluliselt usutav, et Aleksei Kulakovski, Andrey Shumikhin ja Anna Babilo jaotasid ning hoidsid erinevaid narkootilisi aineid eraldi kohtades tabamisriski vähendamiseks. Samuti ei kinnita erinevalt maakohtu hinnangust jälitustoimingu protokoll seda, et Aleksei Kulakovski ebaseaduslik tegevus oleks alanud alles pealtkuulamise hetkel s.o 29.11.2012. a. On ilmne, et prokuratuur ei taotle luba jälitustoimingu läbiviimiseks olukorras, kus pole uurimisasutusele laekunud info alusel alustatud kriminaalmenetlust ning pole laekunud andmeid võimaliku ebaseadusliku tegevuse kohta. Arvestades asjaolu, et Aleksei Kulakovskil ei olnud ametlikke sissetulekuid, sai tema sissetulekuallikaks olla ainult narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine. Arvestades Andrey Shumikhini ja Aleksei Kulakovski omavahelise tegevuse tihedat kooskõlastamist on usutav, et nimetatud isikud käitlesid narkootilisi aineid ühiselt juba 2012. a septembris, s.o ajal, mil narkootilisi aineid leiti Põhja prefektuuri arestimajast. Seega on tõendatud Andrey Shumikhini ja Aleksei Kulakovski tahtlus omandada ühiselt suures koguses narkootilisi aineid, sh fentanüüli sisaldavat pulbrit, mida Anna Babilo kaasabil seejärel edasi müüa. Narkootiliste ainete käitlejate tegevust ei saa kooskõlastatuks pidada ainult tingimusel, et nende valduses on võrdses koguses narkootilisi aineid. On usutav, et tabamisriski vähendamiseks kandis Aleksei Kulakovski endaga narkootikume kaasas väiksemate kogustena. Kõikide süüdistatavate valduses on olnud kuritegeliku tuluna käsitletavat vara võrdväärselt. Seega ei saa Aleksei Kulakovski rolli narkootiliste ainete käitlemisel teisejärguliseks pidada. Prokuröri hinnangul saab pidada Aleksei Kulakovskit ka XXXXXXX XX asuvate narkootiliste ainete valdajaks, sest sealt leitud narkootilised ained olid pakendatud sarnaselt nendele, mis leiti

4(14)

XXXXX X-XX asuvast korterist, samuti Aleksei Kulakovskilt kinnipidamisel leitud narkootiliste ainetega. Vaid Aleksei Kulakovskil oli kinnipidamise hetkel juurdepääs nimetatud garaažile. Hinnates Aleksei Kulakovski jt süüdistuses märgitud isikute tegevust kogumis on tuvastatav süüdistuses märgitud isikute ühine tahtlus kõigi süüdistuses märgitud narkootiliste ainete valdamiseks. Kohtueelsele uurimisele ei saa teha etteheiteid selle kohta, et Aleksei Kulakovski tegevuse kohta on kogutud peamiselt kaudseid tõendeid. Kohtueelne menetleja ei saanud välistada võimalust, et pealtkuulatud kõnede järel tunnistajaid kinni pidama asudes võinuks need informeerida pooleliolevast kriminaalmenetlusest Aleksei Kulakovskit ja teisi süüdistuses märgitud isikuid. Kohus on ekslikult leidnud, et KarS § 184 lg 21 p 1 sätestatud kuriteokoosseisu täidab vaid isik, kes on teeninud kriminaaltulu üle 100 miinimumpalga, s.o 2013. a seisuga üle 32000.- euro. Nii näeb KarS § 184 lg 21 p 1 ette kuriteo toimepanemist suure varalise kasu saamise eesmärgil, mitte ei nõua nimetatud summa teenimise tuvastamist. Kohus on jätnud tähelepanuta tõendid, mis viitavad sellele, et ühiselt ja kooskõlastatult tegutsev isikute grupp oli juba kinnipidamise hetkeks teeninud reaalselt enam kui 100-kordse miinimumpalga väärtuses kriminaaltulu. Nii jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et ka Tallinnas XXXXX X-XX korterist ning Andrey Shumikhini kasutuses olevast pangalaekast leiti kriminaaltuluna käsitletavat vara, mh 44 744,63 eurot sularaha. Liites Aleksei Kulakovski valdusest leitud vara väärtuse kokku Andrey Shumikhini ja Anna Babilo valdusest leitud vara väärtusega on tuvastatav, et grupp oli jõudnud kuritegude tulemusena teenida enam kui 32000.eurot. Kohus pole hinnangut andnud ka tõenditele, mis käsitlevad XXXXX X-XX leitud narkootiliste ainete väärtust. Kohus pole andnud hinnangut asjaolule, et süüdistatavate valdusest leiti ja võeti ära fentanüüli koguses, millest piisanuks joobe tekitamiseks ca 29000 inimesele. Tallinnas XXXXXXXX tn korterist läbiotsimisel leitud minigrip kilekottide hulk (80 tk) ja valmislõigatud fooliumitükkide kogus (460 tk) tõendavad, et süüdistatavad plaanisid narkootiliste ainete müügiga tegeleda ka tulevikus, mitte piirduda vaid olemasoleva narkootilise aine mahamüümisega. Seega oli süüdistatavate tahtlus suunatud narkootiliste ainete ebaseaduslikule käitlemisele suure varalise kasu saamise eesmärgil. Seega tulnuks kohtul eelnimetatud asjaolusid tuvastades asuda seisukohale, et Aleksei Kulakovski pani toime KarS § 184 lg 21 p 1 tunnustega kuriteo. Maakohtu otsus on vastuoluline osas, mis puudutab Aleksei Kulakovskile mõistetud karistust. Nii on kohus otsuse põhjendustes tuvastanud, et Aleksei Kulakovski käitles narkootilisi aineid edasiandmise eesmärgiga s.o omakasu ajendil. Motiveerides Aleksei Kulakovskile karistuse mõistmist on kohus vastupidiselt varem märgitule jõudnud seisukohale, et Aleksei Kulakovski teos puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta peab Aleksei Kulakovski süüd teo toimepanemises nii väikeseks, et teda karistada KarS § 184 lg 2 p 1 sanktsiooni keskmisest oluliselt kergema karistusega. Sõiduauto konfiskeerimata jätmise otsuse tegemisel on kohus lubamatult tuginenud kolmanda isiku NK poolt kohtuistungil antud mitteusaldusväärsetele ja kohtueelse menetlusega vastuolus olevatele ütlustele. Tuginedes kohtupraktikale tulnuks NK ütlused tõendina täielikult kõrvale jätta, kuivõrd tema kohtuistungil antud ütlused olid kardinaalses vastuolus kohtueelsel menetlusel antud ütlustega.

5(14)

Prokuröri hinnangul tõendavad kohtuotsuses viidatud dokumendid küll asjaolu, et NK-l on olnud keskmisest parem majanduslik seisukord, kuid nimetatud dokumentides kajastatu ei kinnita siiski nt pärimise teel, kinnistute müügi teel ja pensionina saadud raha säästmist sularahana, samuti selle raha kulutamist sõiduauto BMW X5 ostmisele. NK-l ei olnud reaalset vajadust sõiduautot BMW omandada. Ta on pensionär, kellel ei ole mootorsõiduki juhtimise õigust. Liiklusregistri kanne, mille kohaselt on sõiduauto BMW X5 omanik NK, ei ole õigustloova tähendusega. On usutav, et Aleksei Kulakovskil oli vajadus oma vara varjata ning kasutada selleks oma lähedase isikuabi. Eelnevast lähtudes taotleb prokurör KarS § 832 lg 2 p 1 alusel sõiduauto BMW X5 laiendatud konfiskeerimist. 3.2 Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist Aleksei Kulakovski süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning uue otsusega tema süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõistetud karistuse kergendamist. Samuti taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist Aleksei Kulakovskilt sularaha ja esemete konfiskeerimise osas ning uue otsusega temale nende tagastamist. Kaitsja on esitanud ka alternatiivse taotluse, mille kohaselt kergendada Aleksei Kulakovskile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust. Kaitsja leiab, et kohus on tunnistanud Aleksei Kulakovskit süüdi ainuüksi kaudse tõendi alusel, millega on rikkunud KrMS § 61 lg 1 ja 2 nõudeid. Süüteo kvalifikatsioon ei vasta tuvastatud faktilistele asjaoludele ning karistus on liiga karm, sest ei vasta isiku süüle. Aleksei Kulakovski on tunnistanud end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi osaliselt. Ta tunnistas, et tema valduses olevast sõiduautost leitud narkootikumid ostis ta endale. Kohtuotsuses märgitakse, et DNA ekspertiisi aktis (1 kd tl 24-51) antud eksperdi arvamuse põhjal saab väita, et Aleksei Kulakovski kinnipidamisel leitud narkootilist ainet on käidelnud ka Anna Babilo ja Andrey Shumikhin, sest nende isikute bioloogilist materjali leiti mitmelt Aleksei Kulakovski kinnipidamisel tema valdusest ära võetud fooliumivoldikult ( kd 1 tl 46-47, punktid 11.1-11.5). Selle väitega kaitsja ei nõustu. Esiteks, puudub 1 kd-s märgitud lehekülgedel nimetatud ekspertiisakt. Antud ekspertiisiakti märgitud punktid paiknevad 1 köites lk 144-145. Vastavalt sellele ei anna ekspert kategoorilist arvamust Anna Babilo ja Andrey Shumikhini bioloogilise materjali sisaldumise kohta leitud fooliumivoldikutel. Arusaamatu on kohtu selgitus selle kohta, et Andrey Shumikhin ja Anna Babilo hoidsid ja pakendasid oma ühises elukohas XXXXXXX X-XX asuvas korteris suures koguses narkootilisi aineid ning Andrey Shumikhin andis narkootilist ainet fentanüüli edasi ka Aleksei Kulakovskile, kuna temalt kinnipidamisel leitud ja ära võetud narkootiliste ainete pakenditelt leiti nii Anna Babilo kui ka Andrey Shumikhin ́i bioloogilist materjali. Samuti on arusaamatu kohtu selgitus, et Aleksei Kulakovski kinnipidamisel leitud fentanüüli sisaldav pulber nii oma värvuselt (pruun), kui ka puhta fentanüüli sisalduse protsendi poolest sarnane XXXXXXX X-XX korterist leitud pulbriga ning pakendatud sarnaselt (10 doosi narkootilist ainet suuremas minigrip kotis), millised asjaolud samuti kaudselt kinnitavad, et nii Andrey Shumikhin ja Anna Babilo, kui ka Aleksei Kulakovski poolt käideldud narkootiline aine fentanüül võis olla sama päritolu. Kaitsja leiab, et kuna ekspertiisiaktis fentanüüli sisalduse protsent varieerub vahemikus 6,1%-7,9%, siis see ei kinnita, et äravõetud narkootilised ained võiksid olla sama päritolu. Ainuüksi asjaolu, et tõenäoliselt võis leiduda Aleksei Kulakovskilt ära võetud fooliumivoldikutel Anna Babilo ja Andrey Shumikhini bioloogilisi materjale ei anna veel alust väita, et isikud käitlesid narkootilisi aineid grupis. DNA ekspertiisi eksperdi arvamus ei ole kinnitatud muude

6(14)

toimikus leiduvate tõenditega. Kaitsja on seisukohal, et kvalifitseerides Aleksei Kulakovski süütegu KarS prg 184 lg 2 p 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise ja pakendamisena grupis kohaldas kohus ebaõigesti materiaalõigust, mis viis ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Kohus on alusetult tunnistanud Aleksei Kulakovski kohtuistungil antud ütlused ebausaldusväärseks ja jätnud tõendite kogumist välja. Kohtus andis ta rohkem selgitusi kui kohtueelsel uurimisel, kuid tema ütlused sisuliselt ei erine kohtueelsel uurimisel antud ütlustest. Menetluslikult ei olnud kahtlustataval Aleksei Kulakovskiĺ kohustust kohtueelsel uurimisel ütlusi anda. Ta kasutas enda õigust anda ütlusi kohtus. Võimalik bioloogilise jälje olemasolu Aleksei Kulakovskilt äravõetud fooliumvoldikult ei tähenda seda, et Aleksei Kulakovski omandas narkootilised ainet Andrey Shumikhinilt edasiandmise eesmärgil. Kohus pole viidanud tõenditele, mis kinnitaksid narkootiliste ainete edasiandmist kolmandatele isikutele Aleksei Kulakovski poolt. Kohtu arvates jälitusprotokollis fikseeritud kõned viitavad sellele, et tegemist võiks olla narkootiliste ainete edasiandmisega. Selline kohtu veendumus põhineb jälitusprotokollis fikseeritud kõnede meelevaldsel tõlgendamisel, mis ei haaku teiste kriminaalasjas uuritud tõenditega. Arvestades Aleksei Kulakovski elustiili ning tutvusringkonda võis olla tegemist intiimteenuste osutamiseks vajalike kaupadega. Seda seletaski Aleksei Kulakovski ristküsitluse käigus. Kaitsja on veendunud, et jälitusprotokollis fikseeritud kõnesid saab hinnata ainult koos ja kogumis Aleksei Kulakovski kohtus antud ütlustega, sest ükski kohtus uuritud tõend ei kinnita asjaolu, et tegemist võiks olla narkootikumidega. Kohus ei ole viidanud konkreetsetele tõenditele, mis annaksid alust väita, et süüdistatavad andsid kumbki kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse ning nendel oli teovalitsemise tahtlus. Seega kuriteo kaastäideviimine süüdistatavate poolt ei ole tõendatud. Kohus on põhjendamatult KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerinud Aleksei Kulakovskiĺt leitud 320 USD ja 18 802,90 eurot ning ehted. Kohus on jätnud tähelepanuta kolmanda isiku NK kohtus antud ütlused, kus ta selgitas, et XXXX XX-X korterist leitud raha kuulus tegelikult tema pojapojale, s.o Aleksei Kulakovski pojale. Aleksei Kulakovski ütluste kohaselt tegeles ta kulla ostu-müügiga, mistõttu puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist on kuriteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Kaitsja on seisukohal, et Aleksei Kulakovskile mõistetud karistus on kohtu poolt nõuetekohaselt põhjendamata ega ole õiglane. Aleksei Kulakovski on oma süüd osaliselt tunnistanud. Kohus ei ole seda oma otsuses maininud ega ilmselt karistuse mõistmisel arvesse võtnud. Kohus viitas sellele, et ei ole võimalik karistuse määramine sanktsiooni miinimummääras. Samas ei ole kohus põhistanud karistuse määramist sanktsiooni miinimummäära rohkem kui kaks korda ületavas määras. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ka seda, et Aleksei Kulakovskit ei ole varem kohtu poolt karistatud narkokuritegude eest. Narkootiliste ainete edasiandmine kolmandatele isikutele ei ole käesolevas menetluses samuti kinnitamist leidnud. Kaitsja leiab, et Aleksei Kulakovski poolt toimepandud tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi ja karistada teda sanktsiooni miinimumi lähedase karistusega. 3.3 Süüdistatava Aleksei Kulakovski apellatsiooni motiivid ja taotlused kattuvad valdavas osas kaitsja apellatsiooni motiivide ja taotlustega. Ka Aleksei Kulakovski leiab, et teda tuleks süüdi tunnistada ja karistada KarS § 184 lg 1 järgi, sest ta ei ole käidelnud narkootilist ainet isikute grupis ega ole varem narkokuritegusid toime pannud.

7(14)

Kohus tunnistas tema ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseks ja jättis tõendite kogumist välja. Kohus oleks pidanud arvesse võtma tema poolt kohtuistungil antud ütlused. DNA ekspertiisi akt tema seotust kaassüüdistatavatega ühiselt narkootiliste ainete käitlemist ei tõenda. Samuti ei tõenda seda jälitusprotokollid. Talle mõistetud karistus on põhjendamatult karm, sest teda ei ole varem narkokuritegude toimepanemise eest karistatud. Samuti ei ole teda varem nn tingimisi karistatud. Kõik talle määratud trahvid on tasutud. Tal on 69-aastane ema, kes vajab tema abi. Tema ülalpidamisel on ka alaealine laps. Talle mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. Taotleb lühendada talle mõistetud vangistust ning jätta see osaliselt või täielikult täitmisele pööramata. Süüdistatav leiab, et kohus konfiskeeris sularaha ja ehted alusetult. Raha pärines tema emalt NKlt. Ehted oli ta saanud töö käigus seoses sellega, et ta tegeles kulla ostu-müügiga. DNA ekspertiisi tasu väljamõistmist peab ta põhjendamatuks, sest võetud proovidelt tema bioloogilist materjali ei leitud. Kuna ta viibib vanglas ja tal puudub sissetulek, siis palub jätta osa kriminaalmenetluse kulusid riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

8(14)

Kõikides apellatsioonides korratakse samu väiteid, mida prokurör, süüdistatav ja kaitsja esitasid juba maakohtu istungil peetud kohtuvaidluses, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata uusi tõenduslikke ega õiguslikke küsimusi. Apellantide väidetele on maakohtu otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Kohtukolleegium leiab, et nii prokuröri, süüdistatava kui kaitsja apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega maakohtust erineva kohtuotsuse tegemiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea vajalikuks neid täies mahus korrata. Kohtukolleegium osutab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). 5.2 Vastuseks süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide etteheitele, et kohus on süüdistatava Aleksei Kulakovski ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud ja rajanud süüdimõistva kohtuotsuse vaid kaudsetele tõenditele, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Sama põhimõte kehtib tunnistaja NK ütluste hindamisel. Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. aprilli 2005. a otsuses nr 3-1-1-19-05 ja 26. septembri 2005. a otsuses 31-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. Apelleeritud kohtuotsuses on põhjendatult jõutud seisukohale, et Aleksei Kulakovski ütlused tuleb tunnistada ebausaldusväärseks ja tõendite kogumist välja jätta. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Aleksei Kulakovski ei ole kohtueelsel uurimisel kasutanud oma õigust ütlusi mitte anda. Ta on kahtlustatavana kahel korral üle kuulatud (III kd tl 186-184). Tema kohtulikul uurimisel antud ütlused erinevad olulisel määral kohtueelsel uurimisel antud ütlustest. Nii on ta kohtueelsel uurimisel tunnistanud end süüdi sõiduautost leitud Xanaxi ja kokaiini omamises, kohtuistungil aga fentanüüli käitlemises; kohtueelsel uurimisel väitis ta olevat oma igakuise sissetuleku 600 eurot kuus, kohtuistungil 2500 eurot; kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt kuulus XXXX tänava korterist leitud raha abikaasale, kohtuistungil antud ütluste kohaselt hoopis tema ema poolt lapselapsele antud rahaga. Kohtueelsel uurimisel väitis Aleksei Kulakovski, et ta kohtub Andrey Shumikhiniga harva, kuid kohtuistungil avaldatud jälitusprotokollidest nähtus nende tihe omavaheline suhtlus. Seega ei nõustu kohtukolleegium süüdistatava ja kaitsja apellatsiooni väitega, et maakohus on Aleskei Kulakovski ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseks tunnistanud ja tõendite kogumist välja jätnud. Tunnistaja NK ütlustest, millised ta on andnud sõiduauto soetamisega seonduvalt nähtub, et need on kooskõlas tema poolt esitatud kirjalike tõenditega. Seetõttu on maakohus neid selles osas

9(14)

tõendina arvestanud ning jätnud sõiduauto konfiskeerimata. Korterist leitud sularaha osas ei ole aga muid tõendeid, mis tema kohtuistungil antud ütlusi kinnitaks. Aleksei Kulakovski ütlused oli kohus tunnistanud juba ebausaldusväärseks. Seetõttu ei pidanud kohus NK ütlusi piisavaks tõendiks sularaha päritolu tõendamisel ning konfiskeeris sularaha. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium prokuröri väitega, et kohus oleks pidanud NK ütlused täies mahus ebausaldusväärseks tunnistama. Samuti süüdistatava ja kaitsja väitega, et kohus oleks pidanud NK ütlustega täies mahus arvestama. Kohtukolleegium märgib, et süüdimõistev kohtuotsus võib rajaneda ka ainult kaudsetel tõenditel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 8. juuni 2011. a otsuses nr 3-1-1-38-11 märkinud, et arvestades süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteoliigi eripära ja kuritegude tehiolusid ei ole asjakohane menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud kuriteosündmuse asjaolude puhul võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil, kuivõrd see, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu alati menetleja tahtest. Seega ei nõustu kohtukolleegium kaitsja etteheitega, et käesolevas kriminaalasjas on kogutud vaid kaudseid tõendeid ning sedagi mittepiisavalt. 5.3 Kaitsja apellatsioonis väidetakse, et DNA ekspertiisi akti ei saa tõendina arvesse võtta, sest kohtuotsuses on viidatud ebaõigetele toimiku lehekülgedele. Lisaks sellele ei ole antud eksperdi arvamus kategoorilises vormis, mistõttu ta Aleksei Kulakovski süü tõendamisel tõenduslikku tähendust ei oma. Kohtukolleegium avaldas ringkonnakohtu istungil DNA ekspertiisi akti täies mahus ja leidis, et kaitsja etteheited on alusetud. DNA ekspertiisi akt asub I köites lehekülgedel 24-51, nagu näidatud maakohtu otsuseski. Kaitsja on ilmselt eksitusse viidud sellest, et DNA ekspertiisi akti lehekülgedel on säilinud leheküljenumbrid, mida nad kandsid algselt prokuröri poolt koostatud kriminaaltoimikus. Seega on toimunud kriminaaltoimikus olevate tõendite avaldamine ja kohtuotsuses kajastamine kooskõlas kriminaalmenetlusseaduse sätetega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele (näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2008. a otsus nr 3-1-163-08). Eeltoodust lähtuvalt ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et tõendina saaks arvestada vaid kategoorilises vormis antud DNA eksperdi arvamust. 5.4 Süüdistatav ja kaitsja leiavad oma apellatsioonides, et Aleksei Kulakovski ei käidelnud narkootilisi aineid isikute grupis, mistõttu tema tegevus tuleks kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 5. detsembri 2013. a otsuses nr 3-1-1-114-13 selgitanud, et tunnistamaks isikuid süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt tuleb kohtul näidata, et kõik isikud valitsesid tegu ja nende teopanus oli oluline. Samuti tuleb tuvastada ühine teootsus, s.t et süüdistatavad tegutsesid süüteokoosseisu realiseerimisel kooskõlastatult.

10(14)

Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et Aleksei Kulakovski käitles vähemalt alates 30.novembrist 2012.a kuni oma kinnipidamiseni 19.12.2012.a koos Andrey Shumikhiniga narkootilisi aineid, mida Andrey Shumikhin koos Anna Babiloga oli varasemalt omandanud, pakendanud ja hoidnud XXXXXXX X-XX asuvas korteris ning mida Andrey Shumikhin oli Aleksei Kulakovskile edasimüügiks edasi andnud. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et isikud tegutsesid süüteoskoosseisu realiseerimisel kooskõlastatult, isikute rollid olid jagatud. Osad grupi liikmetest omandasid, pakendasid ja hoidsid narkootilisi aineid ning nii Aleksei Kulakovski ja Andrey Shumikhin andsid narkootilisi aineid edasi klientidele. Seega on võimalik neid käsitleda kaastäideviijatena KarS § 21 lg 2 mõttes, kusjuures on tuvastatud, et Aleksei Kulakovski omandas eelnevalt pakendatud narkootilised ainet Andrey Shumikhinilt, hoidis neid enda valduses kuni nende edasiandmiseni klientidele. Kui ei oleks olnud Andrey Shumikhini ega Anna Babilot, kes narkootilisi aineid omandasid, hoidsid ja doosideks pakendasid, siis ei oleks olnud Aleksei Kulakovskil ka midagi edasi anda. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium süüdistatava ja tema kaitsja väitega, et Aleksei Kulakovski ei käidelnud narkootilisi aineid isikute grupis. 5.5 Prokurör leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, sest KarS § 184 lg 21 lg 1 objektiivne koosseis ei seisne mitte suure varalise kasu saamises, nagu leidis maakohus, vaid suure varalise kasu eesmärgil tegutsemises. Kohtukolleegiumi hinnangul on selline etteheide alusetu, sest maakohtu otsuses ei ole põhjendatud Aleksei Kulakovski tegevuses KarS § 184 lg 21 p 1 puudumist mitte sellega, et tema poolt käideldud narkootiliste ainete väärtus oli väiksem kui 100 kordne miinimumpalgamäär, vaid hoopis tema rolliga isikute grupiga toime pandud kuriteos. Nii märgitakse kohtuotsuses otsesõnu, et kohtu hinnangul ei ole Aleksei Kulakovski tegevuses võimalik tuvastada suure varalise kasu saamise eesmärki. Aleksei Kulakovski roll selles narkootiliste ainete käitlemisega tegelenud isikute grupis ei olnud keskne, vaid teisejärguline. Ta ei tegelenud suuremate koguste narkootiliste ainete omandamise, hoidmise ja pakendamisega, vaid üksnes temale edasi antud narkootiliste ainete müümisega klientidele. Ainuüksi asjaolu, et tema elukohast leiti suur summa sularaha ei anna kohtu hinnangul alust väita, et tal oleks narkootiliste ainete müügiga tegelenud suure varalise kasu saamise eesmärgil, ehk täitnud KarS § 184 lg 21 p 1 kuriteokoosseisu. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtu põhjendustega täielikult, mistõttu prokuröri apellatsiooni väited on selles osas põhjendamatud. 5.6 Järgnevalt peatub kohtukolleegium Aleksei Kulakovskile mõistetud karistusel. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat. Aleksei Kulakovskile mõisteti karistuseks vangistus 6 aastaks 8 kuuks, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas kriminaalasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid asjaolusid ei esine.

11(14)

Arvestades Aleksei Kulakovski poolt käideldud narkootiliste ainete kogust on tema süü suur. Tegemist ei olnud mitte hetke mõjul toimepandud kuriteoga, vaid otsese tahtlusega toime pandud kuriteoga, millega tegeldi järjepidevalt. Kuritegu ei saanud jätkuda vaid tänu sellele, et jälitustegevuse tulemusena peeti Aleksei Kulakovski ja ta kaasosalised kinni. Tegemist on ohtliku rahvatervise vastu suunatud kuriteoga, mis toob kahju paljudele inimestele, eriti noortele. Ise ta end narkootiliste ainete käitlemises isikute grupis süüdi ei tunnista ja annab vastuolulisi ütlusi, et oma süüd vähendada. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Prokurör heidab maakohtule ette, et ta on jätnud karistust raskendava asjaoluna kohtuotsuses karistuse mõistmise juures märkimata omakasu motiivi, ehkki kohtuotsuse põhjendavas osas on maakohus selle tuvastanud. Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et karistust raskendava asjaoluna tuleb arvesse võtta omakasu motiivi. KarS § 59 kohaselt ei arvestata karistuse kohaldamisel sama seaduse §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, kui neid on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Käesoleval juhul on karistust raskendavaks asjaoluks omakasu, mis ei ole KarS § 184 lg 2 p 1 koosseisuga kattuvaks asjaoluks, mille arvestamine karistuse mõistmisel oleks KarS § 59 järgi välistatud. See seisukoht on kooskõlas hiljuti avaldatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. mai 2014. a otsuses nr 3-1-18-14 märgituga. Samas ei too selle asjaolu märkimata jätmine kaasa Aleksei Kulakovskile mõistetud karistuse raskendamist, sest põhjendavas osas on maakohus selle motiivi tuvastanud ja karistuse mõistmisel arvestanud. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on selle karistust raskendava asjaolu ekslikult märkimata jätnud. On muidugi positiivne, et Aleksei Kulakovski soovib hoolitseda oma lapse ja eaka ema eest, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud karistuse. Lapse ja eaka ema olemasolu ei takistanud teda toime panemast kuritegu, mistõttu ei saa need asjaolud kergendada talle mõistetavat karistust. 5.7 Süüdistatav ja kaitsja leiavad, et ehted ja sularaha konfiskeeriti alusetult, sest Aleksei Kulakovski tõendas nende päritolu. Kohtukolleegium märkis juba eespool, et kohus tunnistas Aleksei Kulakovski vastuolulised ütlused põhjendatult tervikuna ebausaldusväärseks, mistõttu tema ütlusi ei saanud arvesse võtta ehete ja sularaha päritolu tõendamisel. Aleksei Kulakovski ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks sellel ajal tegelenud väärismetallide ostu-müügiga. Tunnistaja NK kohtuistungil antud ütlused raha päritolu tõendamiseks mittepiisavad, sest tema ütlusi ei toetanud ükski teine tõend. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et sularaha ja ehted kuuluvad konfiskeerimisele. 5.8 Prokurör taotleb oma apellatsioonis ka sõiduauto konfiskeerimist. Kohtukolleegium prokuröri taotlusega ei nõustu, sest NK ütlusi sõiduauto soetamise kohta toetasid kirjalikud tõendid. Nendest nähtub, et NK-l oli piisavalt rahalisi vahendeid sõiduauto soetamiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et NK-l juhtimisõigus puudub ning ta seda käesoleval ajal ka ei taotle. Isik võib olla sõiduauto omanik, kuid ta ei pea seda ise juhtima.

12(14)

Maakohus ei olegi otsuse tegemisel lähtunud vaid sellest, et NK on sõiduauto registrijärgne omanik, vaid ka muudest kohtule esitatud tõenditest. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus on jätnud põhjendatult prokuröri taotluse sõiduauto konfiskeerimiseks rahuldamata. 5.9 Viimasena peatub kohtukolleegium Aleksei Kulakovski taotlusel jätta osa kriminaalmenetluse kulusid riigi kanda. Aleksei Kulakovski leiab, et DNA ekspertiisi kulu on temalt välja mõistetud põhjendamatult, sest tema bioloogilist materjali proovilt ei leitud. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu, sest Aleksei Kulakovski käitles narkootilist ainet isikute grupis, mistõttu on põhjendatud ka temalt ekspertiisi kulu väljamõistmine. Tema juurest leitud narkootilise aine pakkidel leiti kaassüüdistatavate DNA-d. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega seadus menetluskulude täielikult riigi kanda jätmist ei võimalda. Käesolevas asjas on kohus Aleksei Kulakovski majanduslikku olukorda juba arvesse võtnud ja määranud menetluskulude tasumise tähtajaks oluliselt pikema tähtaja kui üks kuu, s.o 12 kuud. Asjaolu, et Aleksei Kulakovski viibib vanglas, ei ole aluseks temalt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7. detsembri 2012. a lahendis nr 3-1-1120-12 märkinud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Riigikohus on selles lahendis märkinud, et juhul kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda täitemenetluse seadustiku regulatsioonist. Seega on Aleksei Kulakovskil võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Siinjuures lisab kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel. KrMS §-s 424 sätestatu kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega kui süüdistatav Aleksei Kulakovski pärast menetluskulude tasumise tähtaja, s.o ühe aasta möödumist kohtuotsuse jõustumisest jätkuvalt leiab, et tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole.

13(14)

Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.