OÜ Kalapuu lepinguline esindaja advokaat Allar Laugesaar, kaebus
RESOLUTSIOON
1.Riigiprokuratuuri 19. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.
2.OÜ Kalapuu lepingulise esindaja advokaat Allar Laugesaare kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kriminaalasjas nr 13265000123 alustati menetlust Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo Põlva kriminaaltalituses OÜ Kalapuu juhatuse liikme J.R. kuriteoteate alusel 13.11.2013 KarS § 199 lg 1 tunnustel selle kohta, et 09.11.2013 varastati Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Mikitamäe külas OÜ Kalapuu laoplatsilt 35 tm 3-meetrilisi küttepuid, millega tekitati varalist kahju 875 eurot. Asja materjalidele on lisatud episood, milles alustati 28.11.2013 menetlust KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 tunnustel selle kohta, et 09.11.2013 kell 13.00 püüti varastada Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Mikitamäe külas OÜ Kalapuu laoplatsilt 35 tm 3-meetrilisi küttepuid, millega oleks tekitatud varalist kahju 875 eurot.
2.
04.02.2014 määrusega sama politseiasutuse uurija E.T. poolt lõpetati kriminaalmenetlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ene Uljanova loal kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200 alusel. Määruse põhistuste kohaselt on eeluurimise käigus kindlaks tehtud, et Põlva maakonnas Mikitamäe vallas Mikitamäe külas OÜ Kalapuu renditud laoplatsilt viis R.T. koos I.T. ga minema 35 tm küttepuid, mida nad pidasid enda omandiks. Teise koorma pealelaadimisel Scania veoautole tuli laoplatsile J.R. , kes peatas tegevuse. Asjaolude selgitamiseni laaditi teine koorem laoplatsile tagasi. J.R. pidas OÜ Kalapuu laoplatsil olevat puitu OÜ Kalapuu omandiks alates 27.09.2013, kui R.T. müüs oma OÜ Kalapuu osa ja ta ei olnud enam juhatuse liige. PS § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja igaühel on õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Antud juhul on tegemist tsiviilõigusliku probleemiga ja osapoolte vahelised erimeelsused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras.
3.OÜ Kalapuu esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris, taotledes kriminaalasja edasist uurimist.
4.Vaadanud esitatud kaebuse läbi, asus Riigiprokuratuuri prokuröri abi seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine on põhjendatud määruse põhistustes toodud motiividel ning vastuvõetud menetlusotsus vastab kohtueelses menetluses kogutud tõendamisteabele. Määruse seisukohad on järgmised. 4.1 Asja materjalidest ja Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest nähtub, et kriminaalmenetluse esemeks oleva puidumaterjali kuuluvuse osas on osapoolte vahel vaidlus. Nii R.T. kui I.T. on kahtlustatavatena ülekuulamisel kinnitanud, et vaidlusalune puit, mis oli võetud RMK lankidelt ja R.T. poolt 2012. aasta sügisest kuni 2013. aasta maikuuni Liiva kinnistule ladustatud, kuulub T. dele. R.T. ütluste kohaselt oli ka J.R. teadlik, et Liiva kinnistule ladustatud puud on tema poegade omad. Tema sõnade kohaselt 09.11.2013 oli Liiva kinnistule ladustatud kaks hunnikut, millest ühel oli 1-meetrine vahe tema poegade ja OÜ Kalapuu puude vahel. Minema sai viidud ainult need puud, mis kuulusid tema poegadele. Ka tunnistaja J.H. a ütluste kohaselt sai ta aru, et need puiduvirnad, kust ta puidu ära vedas ja teist koormat tahtis ära viia, ei ole OÜ Kalapuu territooriumil. J.R. on kannatanuna ülekuulamisel muuhulgas avaldanud, et paar päeva enne notariaalset tehingut (OÜ Kalapuu osa müüki) või samal päeval ütles R.T. talle, et need R.L. kinnistu 10-meetrisel alal on kõik tema puud, pärastpoole, et need on tema poegade puud. J.R. ütles, et need on OÜ Kalapuu puud ja neid ei vii minema. Seega ei ole selge, kas vaidlusalune puit kuulub OÜ-le Kalapuu või I. ja A.T. le. Pealegi oli R.L. lubanud I.T. l Liiva kinnistul oma puitu ladustada ning küsimus sellest, kas R.T. l oli õigus poegadele kuuluvat materjali kaebajaga kooskõlastamata kõnealusele platsile ladustada või mitte, ei kuulu lahendamisele kriminaalmenetluse käigus. R.T. poolt osaku müümisega ei kaasne iseenesest temale või tema poegadele kuuluva puidumaterjali omandiõiguse automaatset üleminekut osaühingule. 4.2 KarS § 199 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Lisaks asjaolule, et asi on selle äravõtja jaoks võõras, peab olema seega ka tuvastatav varguse subjektiivse koosseisu osa – võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärk. Antud juhul aga on uurimise käigus tuvastatud, et R.T. ja I.T. tegevuse eesmärgiks oli neile kuuluva puitmaterjali äravedamine, mitte võõra vara enda kasuks pööramine ning eeltoodut arvestades ei ole nimetatud isikute tegevus käsitletav vargusena KarS § 199 järgi. 4.3 Riigiprokuratuur märkis, et kriminaalmenetluse eesmärgiks ei ole ega saagi olla eraõiguslike nõuete rahuldamine ega sellele kaasaaitamine, samuti kriminaalmenetluse esemeks oleva puidumaterjali omandiõiguslike küsimuste välja selgitamine, selleks on teised õiguslikud vahendid. Kriminaalmenetlus ei ole mõeldud erinevate teiste menetlusliikide abistamiseks, vaid iga menetlusliik võimaldab oma vahenditega tuvastada faktilisi asjaolusid. Käesolevas asjas ei ole kannatanu vaidlustades kriminaalmenetluse lõpetamist, osutanud ühelegi kannatanu põhiõigusele, mida oleks kannatanul võimalik kaitsta üksnes lõpetatava kriminaalmenetluse raames. Tulenevalt riigi karistusvõimu monopolist ei ole kannatanul aga õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist; varalise ja/või mittevaralise kahju heastamist saab kannatanu nõuda tsiviilkohtumenetluse korras. 4.4 Kokkuvõtlikult asus Riigiprokuratuur seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamine on olnud põhjendatud, vastav määrus on seaduslik ning tühistamisele või muutmisele ei kuulu. Ühtlasi ei ilmnenud Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses uusi asjaolusid, mis ei olnud prokurörile teada või millega ta ei arvestanud kriminaalmenetluse lõpetamise küsimuse otsustamisel. Kaebuses esitatud taotluste sisu
5.OÜ Kalapuu esindaja taotleb KrMS § 208 lg 6 alusel Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja palub kohustada Riigiprokuratuuri menetluse jätkamiseks kriminaalasjas nr 13265000123. -2-
5.1 Kaebaja hinnangul on Riigiprokuratuuri järeldus omandiõiguse vaieldavuse kohta alusetu ja arusaamatu. Kaebaja selgitab: 1) Käesoleval juhul asus puitmaterjal OÜ Kalapuu laoplatsil ja osaühingul Kalapuu oli selge ja väljendatud soov teostada puitmaterjali üle faktilist olemasolevat võimu. Seega olid vaidlusalused küttepuud OÜ Kalapuu valduses, mistõttu tuleb vastavalt seadusele eeldada ka omandiõiguse olemasolu (AÕS § 90 lg 1, § 32 ja RKKKo nr 3-1-1-93-07). Kahtlustatavad ei ole millegagi tõendanud, et küttepuud kuulusid hoopis neile. 2) Enne küttepuude vargust ei ole R.T. ega I.T. esitanud kaebajale nõudmisi väidetavalt nendele kuuluvate ja kaebaja valduses olevate küttepuude üleandmiseks. Mingit vaidlust küttepuude üle pole varasemalt toimunud. Tänaseni ei ole R.T. ega I.T. esitanud OÜ-le Kalapuu nõuet seoses väidetavalt neile kuuluvate küttepuudega. Väited küttepuude omandiõiguse osas on esitatud pärast varguse toimumist ja ainult kriminaalmenetluse raames. Kaebaja hinnangul on tegemist lihtsalt valetamisega, et õigustada vargust ja vältida kriminaalmenetlust. 3) R.T. ja I.T. on esitanud oma väidete kinnituseks metsamaterjali müügilepingud, millest selgub, et nad on tõepoolest varasemalt metsamaterjali ostnud. Samas ei ole esitatud ühtegi veoselehte ega muud dokumenti, mis tõendaks, et kunagi ostetud metsamaterjal on antud hoiule OÜ-le Kalapuu. Uurija on jätnud tähelepanuta kaebaja väited, et R.T. ja I.T. ostetud küttepuud on ammu müüdud korteriühistule Mikitamäe Pargi. Uurija keeldus nimetatud informatsiooni täiendavast uurimisest. Riigiprokuratuur pole antud küsimusele tähelepanu pööranud. 4) Varastatud küttepuud asusid OÜ Kalapuu poolt renditud laoplatsil ega olnud ladustatud muust puitmaterjalist eraldi. Kinnistu kasutamise kokkulepe, mille alusel kahtlustatavad väidetavalt laoplatsi kasutasid, on sõlmitud pärast puude äravedamist. 5) Varastatud küttepuude vaatlusel tuvastati, et puude hulgas on masinlangetatud puud. Kahtlustatavad ei ole puitu masinlangetuse meetodil töödelnud. Kahtlustatavatel endil vastav tehnika puudub ja kolmandate isikute tehnika kasutamise kohta peaks olemas olema vastavad lepingud. Samuti on tähelepanuta jäetud materjali vedanud autojuhi J.H. a ütlused selle kohta, et tegu oli vanema puiduga kui R.T. ja I.T. väitsid. 6) OÜ Kalapuu raamatupidamisdokumentides ei ole mingitki märget selle kohta, et OÜ Kalapuu puitmaterjali hulgas oleks kolmandatele isikutele kuuluvat puitmaterjali. Samas on osaühingul olemas dokumendid puidu ostmise ja laoplatsile toimetamise kohta. Uurija keeldus OÜ-le Kalapuu kuuluva puitmaterjali kohta käivate dokumentide asja juurde võtmisest. Kaebaja hinnangul on absurde, et asja juurde ei võeta kaebaja dokumentaalseid tõendeid varastatud vara omandiõiguse kohta ja kriminaalmenetlus lõpetatakse väidetavalt vaieldava omandiõiguse küsimuse tõttu. 5.2 Esindaja A. Laugesaar märgib, et RKKKm-s nr 3-1-1-56-05 on asutud seisukohale, et kaebuse läbivaatamisel on Riigiprokuratuur kohustatud analüüsima kõiki õiguslikke aspekte, ka neid, millele isik pole osutanud ja koostama põhistatud määruse kaebuse rahuldamise või selle rahuldamata jätmise kohta. Käesoleval juhul ei ole Riigiprokuratuur analüüsinud isegi mitte neid aspekte, millele kaebaja on tähelepanu osutanud. Kriminaalmenetluse lõpetamine on ebaõige, Kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks ei saa olla pelgalt kahtlustatava paljasõnalised väited selle kohta, et varastatud asi kuulub talle. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvunud lõpetatud kriminaalasja materjalide, Riigiprokuratuuri määruse ning OÜ Kalapuu esindaja kaebusega, leiab, et kriminaalasja nr 13265000123 lõpetamine on olnud seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud vastuväited ei too kaasa menetlusotsuse tühistamist. Kuna ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri põhjendustega, siis peab kohus vajalikuks vastata kaebusele vaid järgnevat.
7.Esmalt selgitab ringkonnakohus aga, et Riigiprokuratuuri määruse peale KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel on kohtul pädevus otsustada, kas kriminaalmenetluse jätkamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Nii võib ringkonnakohus -3-
näiteks leida, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid. Seejuures peab aga arvestama menetluse vaba kujundamise põhimõttega ja menetlustoimingutele kuluva ressursiga. Oluline on ka osundada, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 ei juhi kohtueelset menetlust mitte kohus, vaid prokuratuur, kes esindab riiklikku süüdistust kohtus, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub õigus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Kohus saab juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele kriminaalmenetluse läbiviimises või vajadusele mõnd asjaolu täiendavalt selgitada.
8.OÜ Kalapuu esindaja on määruskaebuses asunud seisukohale, et Riigiprokuratuur ei ole asjas kogunud kõiki võimalikke objektiivselt olemasolevaid tõendeid ja teostamata on jäetud ka osa vajalikke menetlustoiminguid. Ringkonnakohus kaebuse esitajaga ei nõustu. Käesolevas asjas on vaidlusaluseks teemaks jäänud R.L. maatükil asunud puuriitade omandiõiguse küsimus ja esindaja A. Laugesaare nimetatud n-ö minetuste parandamine sellele kindlat vastust ei anna. Nii ei tõendaks puidu kuuluvust kummalegi poolele OÜ-l Kalapuu väidetavalt olemasolev puude omandamist tõendav dokumentatsioon ostu-müügilepingute ja veoselehtede näol, kuna need ei annaks infot sellest, kas omandatud metsamaterjal ladustati just konkreetsetesse R.L. maatükile jäävasse kahte riita. Ainuüksi puidu veo sihtkoha märkimine veoselehele sellele küsimusele, s.o ladustamise täpsele kohale, vastust ei anna. Järgmiseks heidetakse menetlejale ette R.T. lt veoselehtede ja muude dokumentide välja nõudmata jätmist. Siinkohal märgib ringkonnakohus esmalt, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on I ja A.T. raiunud 2012 sügisel Riigi Metsamajandamise Keskusega (edaspidi RMK) sõlmitud sanitaarraie õiguse võõrandamise lepingute, s.o kokku 5 lepingu, alusel 110,3 m3 metsamaterjali. R.T. ja I.T. ütluste kohaselt olidki R.L. kinnistul asuvasse kahte riita ladustatud just märgitud puud, kusjuures puude toomine sinna toimus ajavahemikult 2012 sügisest kuni 2013 maikuuni. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd puud toimetati laoplatsile osade kaupa suhteliselt pika ajavahemiku jooksul, tegemist oli eraisikutele kuuluvate puudega ning nende kohaletoimetajaks oli autojuhina R.T. ise, siis ei pruugi asjas kaebaja mainitud dokumente üldse eksisteeridagi. Ka kaebaja väite kontrollimata jätmist puude müümise osas KÜ-le Mikitamäe Pargi ei pea ringkonnakohus oluliseks vääratuseks, kuna tegemist on vaid J.R. arvamusega ning konkreetse metsamaterjali kuuluvust OÜ-le Kalapuu see ei tõenda. Samuti peab apellatsioonikohus vajalikuks esile tuua, et asjas tuleb hinnata ka juba olemasolevat tõendusteavet.
9.Ringkonnakohtu hinnangul esineb kriminaalasja materjalide hulgas tõendeid, millised viitavad vaidlusaluse puidumaterjali kuuluvusele I ja A.T. le. Nii nähtub R.T. ütlustest, et puud olid raiutud tema poegade poolt 2012 sügisel ning ta ise oli selle erinevatel aegadel riitadesse ladustanud. R.T. on puidu omandiõiguse osas jäänud oma ütlustes kindlaks ka J.R. ga toimunud vastastamisel. I.T. kinnitab isa väidet ning annab muuhulgas ütlusi, et vähemalt pooltel puidu toomise kordadel oli ta juures ka ise ning võib seega tõendada nimetatud puude kuulumist temale ja tema vennale. Mõlemad kinnitavad, et enne kõnealust väidetavat kuriteosündmust oli neil erinevatel aegadel ja eraldiseisvalt J.R. ga juttu sellest, et puud kuuluvad I ja A.T. le. Näiteks nähtub I.T. 06.12.2013 antud ütlustest, et veel juunis 2013 ütles ta ise J.R. le, et viib endale ja oma vennale kuuluvad puud laoplatsilt minema juulis. Ka J.R. on 30.12.2013 ülekuulamisel möönnud, et paar päeva enne R.T. poolt OÜ Kalapuu osa müüki, s.o enne notariaalset tehingut, või samal päeval ütles R.T. talle, et need R.L. kinnistu 10 meetri pikkusel alal on kõik tema puud ja pärastpoole parandas, et need on tema poegade puud. J.R. vastas talle, et need on osaühingu puud ja neid ei vii minema. Seega kinnitab ka J.R. enda tunnistus, et puude omandiõiguse küsimus oli üleval juba 2013 suvel. Eeltoodu lükkab ümber määruskaebuse kaitseväite, mille kohaselt ei olnud enne väidetavat varguse intsidenti mingisugust vaidlust küttepuude üle toimunud. Kriminaalasjas on tunnistajana üle kuulatud 09.11.2013 autojuhina puid transportinud J.H. , kelle ütluste kohaselt kinnitasid R.T. ja I.T. kindlalt puude kuulumist just neile ning väitsid võimaliku olema seda ka tõendada.
Osaühingu esindaja on esitatud kaebuses rõhutanud veel järgmisi momente. -4-
10.1 Esindaja leiab, et puude kuuluvust R.T. le ei tõenda R.T. ja R.L. vaheline kirjalik kokkulepe, kuna see on sõlmitud 09.11.2013 toimunud puude äraveo järgselt. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kriminaalasja toimikusse lisatud ja 04.11.2013 kuupäeva kandva tõendiga, milles R.L. kinnitab, et on lubanud I.T. l ladustada puitu oma kinnistule. R.L. ülekuulamisel antud ütluste kohaselt on kuupäev autentne. Apellatsioonikohtu hinnangul ei tõenda R.L. tunnistus ja nimetatud kirjalik kokkulepe metsamaterjali kuulumist vaidluse kummalegi osapoolele. OÜ-l Kalapuu oli R.L. luba puude paigutamiseks tema kinnistule, kuid tema ütlustest nähtuvalt ei teadnud ta, kes täpselt ja kuna puidu sinna tõi. Järgmiseks on kaebuses väidetud veel, et osaühingut näitab puitmaterjali omanikuna ka varastatud küttepuude hulgas masinlangetuse korras raiutud puidu olemasolu ja autojuht J.H. a tunnistus, mille kohaselt oli tegemist vanade ja pehkinud puudega. Ringkonnakohus möönab, et nimetatud märkused annavad alust mõningateks kahtlusteks. Tuleb tõdeda, et isegi halbade hoiutingimuste korral ei saa võimalikuks pidada puidu seisukorra nii kardinaalset halvenemist vaid ühe aasta jooksul. Nimelt on J.H. väitnud, et ta pidi puid mitu korda tõstma, kuna need lagunesid. Teisalt aga, toetudes metsaseaduse §-le 28 lg 7 p 3, teostataksegi sanitaarraiet just metsa sanitaarse seisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevate või surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust. Samuti nähtub asja materjalidest, et J.R. on endale 35 tm küttepuude vargusega tekitatud kahjuks hinnanud 875 eurot. Apellatsioonikohus leiab, et juhul kui puud olid nii pehkinud, nagu kinnitab J.H. , siis oleksid need pidanud olema ju suhteliselt väärtusetud. Seega esineb kahtlusi puidu kvaliteeti puudutavas osas. Samas ei saa ringkonnakohtu hinnangul tuletada R.T. käitumise ebaseaduslikkust sellest, et puidu äratoimetamine oli organiseeritud ajal, mil J.R. ei viibinud osaühingu territooriumil. Kuna R.T. enda väitel kuulus metsamaterjal tema poegadele, siis ei olnud tal selle minema viimiseks J.R. nõusolekut ka vaja.
11.Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et prokuratuuri toimingud kuriteokaebuse menetlemisel ja toimunu asjaolude väljaselgitamisel on olnud piisavalt põhjalikud ning kriminaalmenetlus on põhjendatult lõpetatud. Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur on jõudnud õigele seisukohale, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tuleb tõendamisprotsessi lõppetapil tõlgendada kahtlustatava kasuks. Esemete omandisuhte kindlaks tegemine ei ole kriminaalmenetluse ülesanne. Karistusõiguslik lähenemine lähtub ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest ja seega ei ole võimalik isikule esitada kahtlustust kuriteos pelgalt oletuste põhjal. Kriminaalmenetluse alustamiseks on vajalik kriminaalmenetluse alus ning praegusel juhul sellist alust tuvastatud ei ole. Käesolevalt on õige kriminaalasja lõpetamise määruses toodud järeldus, et OÜ Kalapuu juhatuse liikme J.R. ja R.T. ütluste vahel esinevad vasturääkivused, mida ei ole võimalik menetlustoimingutega kõrvaldada. Ringkonnakohus on sarnaselt prokuratuuriga seisukohal, et praegusel juhul on eelkõige tegemist isikute omavahelisi suhteid ja omandiõigust puudutavate probleemidega, mida kriminaalmenetluses lahendada ei saa.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub alus, Riigiprokuratuuri määrus tuleb jätta muutmata ja sellele esitatud kaebus tuleb KrMS §-st 208 lg 5 jätta rahuldamata.
Paavo Randma Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.