Kohtulahend

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu T.G-le on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi selles, et tema ööl vastu 23.06.2013. a Jõgevamaal Puurmani vallas Saduküla külas maja nr xx juures asuval külaplatsil toimunud jaanitulel lõi ühel korral enda peaga xxxxxxxxxxxxx näkku nina piirkonda, tekitades sellega füüsilist valu ja tervisekahjustuse - nina turse ja ninaluu murru. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui T.G 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. VÕS § 1043 alusel välja mõista T.G-lt kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu Priit Viitakile 1060 eurot, mis kanda arveldusarvele nr EE23 2200 2210 5904 9066. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada T.G katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanule igakuuselt vähemalt 106 eurot. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse (tl 50). Taotluse kohaselt loobub T.G kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning soovib loobuda kaitsja osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses. T.G jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde. Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu KarS § 4 lg 3 ja § 121 järgi. Kohus leidis, et T.G on võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Siinjuures lähtus kohus T.G sellekohastest kinnitustest. Sellest tulenevalt oli kohtul alust olla veendunud, et T.G on võimeline ise enda õiguste eest seisma. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista T.G süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3(5)

III Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxx, kes on kuriteoga tekitatud kehavigastuste tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1596,20 eurot (tl 16), mida ta on hilisemalt vähendanud. Kannatanu on taotlenud kuriteoga tekitatud kahju summas 1060 eurot (tl 45). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2 ja § 130 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. T.G on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja on nõustunud hüvitama kahju, mis kannatanul on tekkinud seoses kehavigastuse tekitamisega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. IV Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 67,08 eurot (tl 37) ja 98,16 eurot (tl 49). Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 165,24 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 697,74 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. T.G taotles kohtult menetluskulude vähendamist, s.o kaitsja sõidukulude ja ajatasu riigi kanda jätmist. Vähendatud menetluskulud palus T.G määrata tasumisele ositi. Prokurör leidis, et menetluskulude vähendamine ja ositi tasumisele määramine 1 aastaks on põhjendatud. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatavale on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Rein Napa, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Rein Napa kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Tartu, Riia 4. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukohaks on Tartu, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi 4(5)

õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud (Tartu-Jõgeva-Tartu) ja tasu sõidule (Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest kogusummas 93,24 eurot. Süüdistatavalt tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigi õigusabi kulu summas 72 eurot ja sundraha 532,50 eurot. Seega on väljamõistetavad menetluskulud kokku 604,50 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise määramine ositi on põhjendatud. T.G on äriühingu Simpel Project OÜ juhatuse liikmeks. Nimetatud äriühing tegeleb ehitustöödega. T.G sõnul on ta ainuomanik, kes tegutseb juhatuse liikme, aga ka töötajana. Sellest tulenevalt ei ole tal igakuuliselt sissetulekut, kuna ta investeerib äriühingu tulevikku. Eelmise kuu sissetulekuks oli tal miinimumtasu, aga alates jaanuarist ei ole tal töötasu olnud. T.G on elukaaslane, kellel on 2 last. Elukaaslane töötab. T.G hinnangul on ta võimeline tasuma igakuiselt umbes 50 eurot. Kohus, arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust (604,50 eurot) ja T.G võimekust menetluskulusid tasuda, järeldab, et T.G jaoks ei ole jõukohane tasuda vähendatud suuruses menetluskulud ühe korraga. Seega tuleb menetluskulude tasumine määrata osade kaupa 1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.