Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10. aprilli 2014 määrus süüdistatavale AS Folie MP kohtuistungile mitteilmumise eest rahatrahvi määramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav AS Folie MP kaitsja vandeadvokaat Marko Kaevando määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 10. aprilli 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru maakohus menetleb kriminaalasja nr 1-10-3815 K.N.e, K.S.u, K.K, A.K., R.K. ja A.T. süüdistuses KarS § 400 lg 1 (§ 400 lg 2 p-de 1, 3) järgi ning OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ XXX, AS Folie MP, OÜ XXX, XXX OÜ ja OÜ XXX süüdistuses KarS § 400 lg 2 (§ 400 lg 4 ) järgi.
1.1.31.03.2014 ei ilmunud kohtuistungile süüdistatav AS Folie MP esindaja. AS Folie MP kaitsja vandeadvokaat Marko Kaevando saatis 28.03.2014 kell 15.42 kohtule edasi AS Folie MP juhatuse liikme P.V. poolt kaitsjale 26.03.2014 kell 09.25 saadetud ekirja. Kirjas selgitas P.V. , et ta ei saa osaleda 31.03-01.04.2014 toimuvatel istungitel Viru Maakohtus, kuna naise haiguse tõttu peab ta hooldama 15 kuu vanust last. P.V. väitel väljastab perearst vajadusel kohtule tõendi.
1.2.28.03.2014 kell 16.30 vastas kohus kaitsjale, et AS Folie MP peab kindlustama esindaja osavõtu kohtuistungist.
1.3.28.03.2014 kell 18.08 kohtule saadetud e-kirjas teatas kaitsja, et on kohtu kirja AS Folie MP juhatusele edastanud, kuid avaldas kahtlust, kas see võimaldab tagada esindusõigusliku isiku ilmumise 31.03.2014 kohtuistungile, kuna äriregistrisse on kantud juhatuse liikmete esindusõiguse piirang, mille kohaselt võivad juhatuse liikmed esindada aktsiaseltsi vaid ühiselt.
2.1.KrMS § 1631 lg 3 sätestab, et maakohtus üldkorras menetletavas kriminaalasjas korraldab süüdistatava väljakutsumise kaitsja või prokuratuur vastavalt eelistungil kokkulepitule. Kui kokkulepet ei saavutata, siis korraldab süüdistatava väljakutsumise prokuratuur. KrMS § 164 lg 1 sätestab, et isik kutsutakse kohtusse telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega. Prokuröri ütlustest kohtuistungil ja kirjast kohtule nähtub, et AS-le Folie MP on edastatud korduvad (03.10.2013; 25.03.2014) kutsed ilmumiseks kohtuistungile. Kutse koopialt nähtub, et kutsele on märgitud kohtuistungile ilmumise kohustuslikkus, on selgitatud võimalikke mitteilmumise mõjuvaid põhjusi, mitteilmumisest teatamise kohustust ja trahvimise võimalust summas 3200 eurot mitteilmumise korral.
2.2.KrMS § 170 lg 4 sätestab, et kutsutud isiku või tema lähedase ootamatu raske haiguse kohta, mis ei võimalda isikul ilmuda, esitab isik menetlejale tõendi. Sellist tõendit kohtule ei esitatud. Kohtule saadeti vaid teade mitteilmumise kohta. Kuigi väidetavad ilmumist takistavad asjaolud olid P.V. le teada vähemalt 26.03.2014 hommikul, informeeriti neist kohut alles kohtuistungi eelse viimase tööpäeva õhtupoolikul, s.o 28.03.2014 kell 15.42.
2.3.Käesoleval juhul tuvastas kohus kogutud informatsiooni põhjal, et süüdistatav AS Folie MP jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata 31.03.2014 kohtuistungile. Süüdistatava AS Folie MP mitteilmumise tõttu oli kohus sunnitud kohtuistungi edasi lükkama. Olukorras, kus ühel juhatuse liikmel tekkis väidetav takistus kohtusse ilmumiseks, oli äriühingul piisavalt aega võtta tarvitusele abinõud esindatuse tagamiseks kohtuistungil KrMS § 36 sätteid järgides.
2.4.KrMS § 1381 lg 1 sätestab, et kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle suurus olla kuni 3200 eurot, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Rahatrahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Kohus leidis, et AS Folie MP varalist seisundit ja rikkumise asjaolusid arvestades on põhjendatud määrata trahv seaduses nimetatud sanktsiooni keskmises määras, s.o 1600 eurot.
3.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse AS Folie MP kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu 10. aprilli 2014 määrus süüdistatava AS Folie MP trahvimise kohta täies ulatuses.
3.1.Kaitsja ei nõustu prokuröri käsitlusega, mille kohaselt ei ole TsÜS-s esinduse kohta sätestatu kohaldatav juriidilise isiku esindamisele kriminaalmenetluses, kuna kriminaalmenetluses osalemine ei tähenda õiguslikule tagajärjele suunatud tahteavalduste tegemist. Kaitsja märgib, et vastavalt KrMS § 35 lg 2 on süüdistataval kõik kahtlustatava õigused ja kohustused ning nt KrMS § 34 lg 1 p-s 10 viidatud toimingute puhul on ilmselgelt tegemist õiguslike tagajärgede kaasatoomisele suunatud tahteavaldustega.
3.2.Tulenevalt TsÜS § 34 lg 2 ja ÄS § 307 lg 1 võib aktsiaseltsi kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada äriühingut ühiselt.
Eeltoodu alusel leiab kaitsja, et ka aktsiaseltsi osalemisel kriminaalmenetluses tuleb arvestada juhatuse liikmete esindusõiguse piirangutega. AS-i Folie MP juhatuse liikmete esindusõiguse kohta on äriregistrisse kantud piirang, mille kohaselt võivad juhatuse liikmed esindada aktsiaseltsi üksnes ühiselt. Järelikult saavad AS-i Folie MP juhatuse liikmed esindada aktsiaseltsi käesolevas kriminaalasjas üksnes kolmekesi koos. Praegusel juhul on AS Folie MP juhatuse liikmed andnud 11.02.2014 allkirjastatud volikirjaga õiguse esindada aktsiaseltsi käesolevas kriminaalmenetluses üksinda vaid P.V. le, kuna tema on juhatuse liikmetest ainus, kes töötas AS-s Folie MP ka süüdistuses käsitletavate riigihangete toimumise ajal 2008 augustis ja septembris.
3.3.AS Folie MP juhatuse liikmel P.V. l oli mõjuv põhjus 31.03.2014 kohtuistungilt puudumiseks: abikaasa ootamatu haigestumise tõttu pidi P.V. üksinda hooldama 15 kuu vanust last. Kaitsja hinnangul on selline asjaolu mõjuvaks põhjuseks KrMS § 170 lg 2 p-de 3 või 4 tähenduses. Kohtule saadetud e-kirjas märkis P.V. , et perearsti väidetel saab ta väljastada KrMS § 170 lg 4 sätestatud tõendi üksnes siis, kui kohus seda temalt otse küsib. Sellest tulenevalt ei saa heita AS-le Folie MP ette ka KrMS § 170 lg 4 nimetatud tõendi esitamata jätmist. Kinnitamaks asjaolu, et P.V. l esines mõjuv põhjus 31.03.2014 kohtuistungile mitteilmumiseks, esitas kaitsja määruskaebuse lisana töövõimetuslehe (hoolduslehe) perioodi 25.03.2014 – 07.04.2014 kohta.
3.4.Lisaks leiab kaitsja, et AS-i Folie MP trahvimisega on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet (kõiki süüdistatavaid tuleks sarnastel asjaoludel kohelda võrdselt). Algselt anti käesolevas asjas süüdistatavana kohtu alla ka OÜ XXX, kelle juhatuse liige ei ilmunud 30.07.2012 ja 27.08.2012 kohtuistungitele. Selle asemel, et rakendada abinõusid nimetatud isiku kohtuistungitele ilmumise tagamiseks, taotles prokurör 27.08.2012 kohtuistungil käesolevast asjast kriminaalasja eraldamist OÜ XXX suhtes, millise taotluse maakohus 27.08.2012 määrusega ka rahuldas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohtu 10.04.2014 määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.Äriregistri andmetel (seisuga 28.03.2014) kuulub AS-i Folie MP juhatusse kolm liiget: L. Langell, S. Tanilsoo ja P.V. . Registri kohaselt esindavad juhatuse liikmed aktsiaseltsi ühiselt.
5.1.TsÜS § 34 lg 2 järgi saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. Praegusel juhul on juhatuse liikmed 11.02.2014 volitanud P.V. d esindama AS-i Folie MP kriminaalasja nr 1-10-3815 menetluses. Sellest tuleneb, et ühise esinduse korral ei ole L. L ja S. T ilma vastava volikirjata võimalik ilma P.V. ta äriühingut esindada. Siiski ei saa eeltoodu alusel järeldada, nagu ei ole juriidilisel isikul P.V. puudumisel võimalus kohtuistungil osaleda. Õige on maakohtu väide, et olukorras, kus P.V. l tekkis takistus kohtusse ilmumisel,
oli äriühingul piisavalt aega võtta tarvitusele abinõud esinduse tagamiseks. Nimelt ei välista P.V. le antud volikiri mõne teise juhatuse liikme volitamist kriminaalmenetluses osalemiseks.
5.2.Asjakohatu on kaitsja väide, et üksnes P.V. sai juriidilist isikut esindada, kuna tema on juhatuse liikmetest ainus, kes töötas AS-s Folie MP ka süüdistuses käsitletavate riigihangete toimumise ajal 2008 augustis ja septembris. Kuriteo toimepanemise aja, koha ja viisi ning muude tehiolude kohta kriminaalmenetluses ütluste andmiseks ei pruugi süüdistatavat esindav juriidilise isiku juhtorgani liige olla ise kuriteoga vahetult puutumuses (RKKKm nr 3-1-1-136-13, p 12). Seega oleks olnud võimalik anda volikiri ka teisele juhatuse liikmele äriühingu esindamiseks kriminaalmenetluses.
6.Kui kriminaalkolleegium ka jätaks kõrvale võimaluse, et mõni teine AS-i Folie MP juhatuse liige oleks saanud äriühingut kriminaalmenetluses esindada, ei muudaks see siiski põhjendamatuks maakohtu poolt AS-le Folie MP määratud rahatrahvi.
6.1.KrMS § 170 lg-st 1 tuleneb, et kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. AS-le Folie MP Riigiprokuratuuri poolt saadetud kutse koopiast (lk 7) nähtub, et ilmumata jäämisest tuleb viivitamata teatada prokuratuuri. Viivitamata tähendab kohustust teavitada menetlejat pärast põhjuse ilmumist esimesel võimalusel koheselt. AS Folie MP ei järginud KrMS § 170 lg 1 sätestatut ja talle Riigiprokuratuuri poolt edastatud kutses toodut. P.V. saatis e-kirja enda abikaasa haigestumise kohta kaitsjale juba 26.03.2014, kuid ei teavitanud kohtuistungile ilmumata jätmisest viivitamatult prokuratuuri ega kohut. Kaitsja edastas teavituse P.V. ilmumata jätmise kohta kohtule alles 28.03.2014. Seega rikkus AS Folie MP KrMS § 170 lg-t 1, kuna ei teavitanud viivitamata sellest, et äriühingu esindajal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda.
6.2.Kuna kohtud on seisukohal, et AS Folie MP edastas teate ilmumata jätmise kohta viivitusega, siis ei tule kontrollida, kas P.V. puudus kohtuistungil mõjuval põhjusel KrMS § 170 lg 2 mõttes.
7.Ringkonnakohus ei leia, et AS-le Folie MP määratud trahv tuleks tühistada võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu. Vaatamata sellele, et maakohus ei trahvinud OÜ-d Tehnopuit, leiab ringkonnakohus, et trahvi määramine AS-le Folie MP oli põhjendatud. Siinjuures peab kohus oluliseks viidata Riigikohtu praktikale, sest halduskolleegium on leidnud, et võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist (vt RKHKo nr 3-3-1-19-04; nr 3-3-1-53-04 ja nr 3-3-1-23-06). Seega ei saa ebaõiget praktikat, s.o trahvimata jätmist, nõuda võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes.
8.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.