Kohtulahend

päeva jäi kanda tingimisi 2-aastase katseajaga; tõkend puudub Kaitsja

advokaat Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

-Adven Eesti AS kasuks (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX Swedbank pangas) 310,72 eurot (kolmsada kümme eurot 72 senti);

SÜÜDISTUSED

T.H süüdistatakse selles, et tema, olles varem vargusi toimepannud isikuks, taas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 09.06.2013 kella 23:25 paiku isikute grupis koos Raido Rosenthali, Rauno X ja Vassili Slübergiga, R. Rosenthali ettepanekul ja juhtimisel, püüdsid ära võtta s Kassi 9/13 territooriumil seisnud AS-le Nordea Finance Estonia’le kuuluvat ja AS Sanserv vastutavas kasutuses olnud ekskavaatorit Komatsu WB97S-5, r/nr XXX, VIN: XXX, väärtusega 42 000 eurot, millel S.M lõhkus juhtpaneeli, kuid tal ei õnnestunud ekskavaatorit käivitada ning seejärel võtsid ära samal territooriumil seisnud Baltem AS-le kuuluva ja Sanserv AS kasutuses olnud ekskavaatori Komatsu WB93S-5E0, r/nr XXX, VIN: XXX, väärtusega 88 800 eurot. Kuna väravad olid lukustatud, siis sõitis V. Slüberg ekskavaatoriga territooriumilt lahkumiseks maha Kassi 15 taga metallaia ühe paneeli, mistõttu said kannatada ka mõlemal pool kõrval olevad paneelid ning nendevahelised tugipostid. S.M sõitis Kassi tänavalt Kadaka teele ja keeras Tähetorni tänava suunas, et viia ekskavaator eelnevalt Rosenthaliga kokkulepitud kohta Tähetorni metsas. T.H, kes oli V.Slübergi sündmuskohale toonud sõiduautoga Mercedes Benz E290 (reg nr XXX), ootas teda varguse ajal parkimisplatsi juures ja seejärel sõitis tema poolt varastatud traktorile järgi.

Kuna vargust märkas Kassi tn 15 asuva firma töötaja, helistas ta politseisse ja V.Slüberg ning T.H peeti kinni Kadaka tee ja Trummi tn ristmiku juures, kusjuures tuvastati, et mõlemad olid alkoholijoobes. Ekskavaator tagastati kannatanule. Slüberg ja T.H tunnistasid vargust. Seega pani T.H taas isikute grupis korduvalt toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kus teo objektiks oli vara suures ulatuses, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7 järgi. Samuti süüdistatakse T.H selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, 09.06.2013 kella 23:00-23:37 paiku juhtis s, sealhulgas Kadaka pst 155 juures liikudes Tähetorni tänava suunas, mootorsõidukit Mercedes Benz E290, reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,94mg/l kohta laiendmääramatusega ±0.09mg/l kohta, lõplik lugem 0,85mg/l kohta), millega rikkus liiklusseaduse § 69 nõudeid juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. T.H tunnistas süüd ja avaldas, et enne mootorsõiduki juhtimist jõi 5-6 õlut ja tarbis eelneval nädalal alkoholi. Samuti T.H, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 13.02.2014 kella 23:29 paiku s Pärnu mnt 542 suunaga Pärnu mnt 546 mootorsõidukit Chrysler PT Cruiser, reg nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,85mg/l kohta laiendmääramatusega ±0.07mg/l kohta, lõplik lugem 0,78mg/l kohta, millega rikkus liiklusseaduse § 69 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides). Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. T.H tunnistas süüd ja avaldas, et enne mootorsõiduki juhtimist 13.02.2014 kella 16:00-22:00 oli tema ära joonud 5 pudelit õlut. T.H on varem korduvalt karistatud KarS § 424 järgi ja LS § 17-19 järgi, seega on tema kuriteo toime pannud süstemaatiliselt. Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani T.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. S.M-i (sünd. XXX) süüdistatakse selles, et tema kuulus koos Raido Rosenthali ja tuvastamata isikutega alates 02.08.2012 vähemalt kolmest isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud süstemaatiliselt suures ulatuses rasketehnika - traktorite varguste toimepanemisele, s.o KarS § 199 lg 2 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele, kusjuures tema oli antud kuritegelikus ühenduses isikuks, kelle ülesandeks oli rasketehnika varastamine, sündmuskohalt minema toimetamine, kuna vaid tema oskas traktoreid käivitada ja nendelt eemaldada GPS seadmeid. Nimelt tema, olles varem vargusi süstemaatiliselt toime pannud isikuks, taas korduvalt võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil, Raido Rosenthali ettepanekul ja juhtimisel 02.08.2012 õhtul koos Ero Süvaojaga võtsid ära Harjumaal Saku vallas Saku alevikus Nurme

28 asuvas avatud parklas seisnud OÜ-le Elme Trans kuuluva ja OÜ Sinear kasutuses oleva laadur-ekskavaatori JCB 4CX-4WS, r/nr XXX, VIN: XXX, väärtusega 28 602 eurot, mille toimetasid Saku alevikust Laagri alevikku XXXlähedale Pääsküla jõe äärde, sealt augustis 2012 XXX talu juurde. Seega pani S.M alaealise isikuna, kes on varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud, taas organiseeritud isikute grupis toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 3 järgi. Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava T.H , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus T.H süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4, 6 ja 7 järgi ning tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 424 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugeda kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, taotleb prokurör liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mille hulka arvata ka eelvangistusaeg. Hüvitada tuleb tsiviilhagid summades 1 176,43 eurot ja 310,72 eurot. Süüdistatava S.M-i , kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör S.M-i süüditunnistamist KarS § 199 lg 3 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu tingimisi 3-aastase katseajaga. Selle karistusega KarS § 64 lg 1 ja 65 lg 1 lugeda kaetuks eelmise otsusega mõistetud karistus (2 aastat vangistust) ning maha arvata eelmise otsusega ärakantud karistus 7 kuud ja 11 päeva vangistust. Liitkaristuseks jääb 1 aasta 5 kuud ja 19 päeva vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga. Ta on kohustatud täitma kontrollnõudeid ja kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, osaleda sotsiaalprogrammis. Hüvitamisele kuulub tsiviilhagi summas 28 602 eurot. Kohtuistungil süüdistatavad kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanute esindajad on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest on nad teadlikud. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning T.H ja S.M tuleb süüdi tunnistada ja neid karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Välja mõista kokkulepetes näidatud tsiviilhagid. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ning nimetatud summa tuleb T.H-lt välja mõista. S.M-ilt sundraha välja ei mõisteta, kuivõrd temale etteheidetav süütegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit ja süüdistatavate resotsialiseerumise väljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes osades. Kohene ja kõigi menetluskude tasumine käib neile ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.