1-06-14683/32 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

4.Klarika Naaris vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Harju kriminaalhooldusosakonnale ja Klarika Naarisele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 10.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Klarika Naaris tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 28.02.2007.a kohtuotsusega tunnistati Klarika Naaris süüdi KarS § 113 järgi ja karistati teda 8-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 09.09.2006.a ja lõpp on 08.09.2014.a. Klarika Naaris kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal on töötanud majandustöödel, läbinud „12 sammu“, samuti osales programmis „Tee“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel on võimalik elama asuda XXXeluruumi aadressil XXX. Peale vabanemist asub tööle OÜ XXX. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. Klarika Naaris kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on taotlenud vabastamist aadressile XXXas, s.o XXXpoolt talle üüritav eluruum. Võimalus asuda tööle OÜ XXX, kus töötas ka kinnipidamise ajal. Kinnipeetaval puudub toetav võrgustik, seega kriminaalhooldusel viibimine aitaks K. Naarisel kergemini ühiskonda tagasi astuda ja eluga uuesti alustada. Klarika Naaris taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Aleksander Tšitšerov edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör on nõus Klarika Naaris`e tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Isik kriminaalkorras kokku kolm korda karistatud - vanglas viibib esimest korda. Karistusaja lõpp 08.09.2014.a. Vangistuse jooksul ei oma distsiplinaarkaristust. Suhted perega katkenud. Klarika Naaris`e vabanemisel võimalik elukoht – XXXeluruumi, aadressil XXX (garantiikiri on isiklikus toimikus). Töökohaks – OÜ-s . Vangla toetab Klarika Naaris`e tingimisi ennetähtaegse vabastamise käitumiskontrolli kohaldamisega arvestades, et kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenaolisus 2 aasta jooksul on 19% ning uue, vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenaolisus 2 aasta jooksul on 32%. Eeltoodu arvestades prokurör nõustub Vangla arvamusega vabastada Klarika Naaris`e tingimisi ennetähtaegselt, kuna uue kuriteo sooritamise tõenäosus on madal, allutades teda käitumiskontrollile. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Klarika Naarise võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Klarika Naarise isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, praegust karistust kannab kinnipeetav tapmise eest. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud Klarika Naarise tõsiselt järele mõtlema oma õigusvastase käitumise negatiivsetele tagajärgedele ning tema edasine käitumine on kooskõlas ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamistega. Kinnipeetava püüdlusi jätkata oma elu õiguskuulekalt kinnitab ka tema osalus resotsialiseerivas tegevuses vangistuse ajal. Seda, et kinnipeetav on võimeline alluma kehtivatele reeglitele, kinnitab ka distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui 4 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Klarika Naarisele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus arvestab ka kriminaalhooldusametniku arvamuses märgitut, mille kohaselt puudub kinnipeetaval toetav võrgustik, seega kriminaalhooldusel viibimine aitaks K. Naarisel kergemini ühiskonda tagasi astuda ja eluga uuesti alustada. K. Naarise ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla, märkides, et uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 19 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 32 %, nimetatud näitajad ei ole kõrged. Pärast vabanemist on K. Naarisel olemas ka kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka K. Naaris, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa K. Naarise edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud K. Naarise mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.