lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3376/32

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 09.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-14-3376/32
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
804
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3376/46Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.08.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3376

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. aprilli 2014 otsus V.S-i süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatav V.S-i (V.S) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 326 lg-st 2, 318 lg 3 p-st 4 jätta süüdistatava V.S-i apellatsioon Viru Maakohtu 15. aprilli 2014 otsusele läbi vaatamata ja tagastada esitatud apellatsioon V.S-ile. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu

1.Viru Maakohtu 15.04.2014 otsusega tunnistati V.S kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise aja alguseks loeti V.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.12.2013. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
2.Süüdistatav V.S esitas Viru Maakohtu 15.04.2014 otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusest teise kriminaalasjaga seoses eelvangistuses viibitud 3 päeva mahaarvamist. V.S-ile esitatud kahtlustuses KarS § 266 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 13240105146, lõpetati menetlus 03.03.2014 seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Nimetatud kriminaalasjas viibis V.S arestimajas 28.11.2013 – 30.11.2013, mille kohta on esitatud vastav teatis.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et süüdistatav V.S puudub apellatsioonis tõstatatud küsimuse osas apellatsiooniõigus, mistõttu apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
4.KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Maakohtu istungil ja kohtuotsuses on vastavat edasikaebekorda süüdistatavale ka selgitatud.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Süüdistatav pole oma apellatsioonis tuginenud ühelegi KrMS § 339 lg-s 1 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele ega kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete eiramisele. Selle asemel on V.S vaidlustanud kokkuleppe karistuse osa ning soovib teises kriminaalasjas eelvangistuses viibitud 3 päeva karistusest mahaarvamist.
6.Ringkonnakohus apellandi sellise taotlusega ei nõustu ja selgitab järgnevat.
6.1.Kokkuleppemenetluse erisus seisneb selles, et kohtumenetluse pooled sõlmivad enne asja kohtulikku arutamist kirjaliku kokkuleppe, s.o lepivad kokku nii teo faktilistes asjaoludes kui ka sellistel asjaoludel toimepandu õiguslikus kvalifikatsioonis. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab muu hulgas nõustumist ka talle mõistetava karistusega. Oluline on, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja väljendanud seda sõlmides oma tõelist tahet. Käesolevalt nähtub, et V.S on maakohtus toimunud kohtuistungil kinnitanud, et saab kokkuleppest aru, selle sõlmimine on tema vaba tahe ja ta mõistab, et tal tuleb kaheksaks kuuks vanglakaristust kandma minna. Seega on isikule karistus mõistetud seadusega kooskõlas ja V.S-i poolt maakohtule käesolevalt seoses mõistetud karistusajaga esitatud etteheited alusetud.
6.2.Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on V.S-ile esitatud kahtlustuses KarS § 266 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 13240105146 seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega menetlus lõpetatud 03.03.2014. Nimetatud kriminaalasjas viibis V.S arestimajas 28.11.2013 – 30.11.2013. Siinkohal juhib ringkonnakohus apellandi tähelepanu asjaolule, mille kohaselt ei ole kohtul volitust sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Samuti ei ole võimalik arvestada teises kriminaalasjas kahtlustatavana vahi all oldud aega arutatavas kriminaalasjas mõistetud karistuse aja hulka. Kohus on volitatud lahendama süüdistatava süüküsimust üksnes süüdistusaktis nimetatud kuritegude osas. Eeltoodust järeldub, et kohus on õigustatud ka süü üle otsustamisega kaasnevaid muid KrMS §-des 313-314 nimetatud küsimusi lahendama ainult nende kuritegude puhul, mis on üksiku kohtuliku arutamise esemeks. KrMS § 313 lg 1 p 8 ja § 314 p 3 kohaselt on selliseks küsimuseks ka tõkendi kohaldamisega seonduv. Seega puuduvad kohtul volitused arvata vahi all viibitud aega sellise kuriteo eest mõistetud karistusaja hulka, mis ei ole seotud vastava kohtuliku arutamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et KarS § 68 lg-s 1 sätestatut tuleb tõlgendada selliselt, et eelvangistus arvatakse karistusaja hulka üksnes kohtuliku arutamise esemeks olnud kuritegude puhul (RKKKo nr 3-1-1-25-09, p 10). Lisaks sellele leiab kolleegium, et teises kriminaalasjas vahi all viibitud aja arvamine karistusaja hulka apellatsioonimenetluses KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel ei ole võimalik ka seetõttu, et maakohtu otsus käesolevas kriminaalasjas tehti kokkuleppemenetluse korras. (RKKKo nr 3-1-1-25-09, p 14).
7.Kirjeldatud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et V.S-i kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ega ole rikutud kriminaalmenetlusõigust. Samuti puuduvad muud KrMS § 318 lg-s 4 loetletud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Apellatsioonis esitatud seisukohad ei anna alust vastupidiseks arvamuseks.
8.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätab ringkonnakohtu kohtukoosseis V.S-i apellatsiooni üksmeelselt läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.