Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.mai 2014. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-407 7(14257000087)
Kohtukoosseis
Kohtunik Piia Jaaksoo
Kohtuistungi sekretär
Gerda Raidla
Kriminaalasi
B.A süüdistus KarS § 120, § 121 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Ülle Tamm
Süüdistatav
B.A – isikukood XXX, * kodanik, haridust *klassi, emakeel *keel, elukoht *, *, *, väärteokorras karistatud ühel korral, kahtlustatavana kinnipeetud 07.05.2014 kell 11.00 - 09.05.2014 kell 9.15
Kaitsja
Advokaat Margus Viira
Eeltoodu alusel süüdistatakse B.A Kars 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. tapmisega ähvardamises kui on olnud alust karta selle täideviimist. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 16/. Prokuröri poolt kohtus B.A-le nõutud karistus: KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus 6 kuud vangistust. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus 4 kuud vangistust. Kars § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristus 6 kuud vangistust., lugedes kergem karistus 4 kuud vangistust kaetuks raskemaga karistusega, s.o. 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.05.-09.05.2014, s.o. 3 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub vangistus 5 kuud ja 27 päeva. KarS § 74,75 alusel jätta 5 kuu ja 27 päevane vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata kui B.A 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab B.A süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – B.A on kahtlustatavana kinni peetud 7-9.05.2014 /tl 23-24/, s.o 3 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt vähendab kohus tehes kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. B.A-lt tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1⁄2 1,5 palga alammäära suuruses summas so (1,5x355):2= 266,25 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale M.Viira B.A kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 168 eurot /tl 43-44/, 72 eurot, kokku 240 eurot. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus määraks menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul, B.A on sissetulek, saab pensioni 79 eurot kuus, sealt lähevad mingid üürikulud maha. Kui kohus peab võimalikuks, siis võiks B.A varandusliku seisundi tõttu jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Prokurör leidis, et menetluskulude riigi kanda jätmiseks alust ei ole, tegu kolme vägivallaga seostud epsidoodiga. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude riigi kanda jätmiseks alust ei ole. B.A avaldas kohtuistungil, et ta praegu ei tööta, ei avaldanud, et ta töövõimetuse tõttu ei ole võimeline töötama. Kohus leiab, et kuriteod on toime pandud kõik alkoholijoobes ja see näitab, et edaspidi isik peab tegema valikuid ja hoiduma alkoholi tarbimisest, mis aitab tal ka resotsialiseeruda ja edaspidi õiguskuulekalt käituda ning ilmselt ka tööle asuda. Kohus leiab, et alust menetluskulude tasumise ajatamiseks ei ole, kuna käesoleval hetkel on B.A sissetulek vaid pension, millest ta ilmselgelt ei ole võimeline igakuiseid osamakseid
menetluskulude katteks tasuma ning täitmatut kohustust kohus ei määra ja seetõttu tuleb menetluskulud sisse nõuda üldkorras.
Piia Jaaksoo
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.