Kohtulahend

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu K.B palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Prokurör palus jätta K.B suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata, kuna K.B ei ole Eestis elukohta.

KOHTU SEISUKOHT

leida ja alustada õiguskuulekat elu. Siiski peab kohus oluliseks, et K. B mõtleks enda jaoks konkreetsed eesmärgid detailselt läbi ja läheneks neile realistlikult. Ametlikult ei ole K.B töötanud, haridustee on tal jäänud pooleli. K. B on enda sõnul töötanud Tallinna laevaremonditehases pärast vabanemist 16.03.2012. a. T a töötas kuu aega, kuna sai trauma ja pidi haiglasse minema. Enne seda ei ole K.B töötanud. K.B on küll vangistuses töötanud, kuid 19.12.2013. a on loobunud töötamisest. Arvestades, et K.B on küllaltki väheste töökogemustega, on tema konkureerimisvõime tööturul madal ning see võib anda tagasilööke ja viia teda tagasi kuritegelikule teele. K.B sõnul soovib ta karistuse ärakandmise järel lahkuda Eestist ning asuda tööle Norras kalatööstuses. Samas ei ole K.B kindlat visiooni, kuhu kalatööstusesse saab ta minna ja milliseid oskuseid tal töötamiseks vaja oleks ning millist töötasu ta saama hakkaks. K.B teadmine võimalusest Norrast töötada, piirdub ajalehes nähtud kuulutusega, millele ta reageerinud ei ole (ei ole kellegagi ühendust võtnud jne). Samuti ei ole kohtu hinnangul realistikud K.B kavatsused sõita Norra vabanemisfondi kogutud raha eest, milleks on peaaegu 100 eurot. K. B arvates on kogutud raha piisav, et selle eest Norra sõita. Vabanemise korral puudub K. B Eestis kindel elukoht. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt toetasid enne vangistust K.B tema surnud sõbra vanem adxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei toeta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx K. B karistusjärgset käitumiskontrollile allutamist ning ei saa K.B enda juurde elama võtta. Ka varasemalt, s.o K.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, on kriminaalhooldaja välja selgitanud, et K. B ei saa elama minna xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxjuurde. Enne karistuse kandmisele asumist elas K.B xxxx tänaval xxxxxxxxx. K.B selgituste kohaselt oli tegemist üürikorteriga, kuhu ta enam minna ei saa, kuna korteri perenaine ei oleks tõenäoliselt nõus seoses korteris tehtud läbiotsimisega, kui K.B kinni peeti. Harju Maakohtu 11. 03.2013. a otsusest nähtuvalt on K. B elukohaks märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxx. K. B on selgitanud, et nimetatud korteris elas ta koos vanematega, kuid alates aastast 2005 elavad selles korteris teised inimesed. K. B on korduvalt taotlenud Tallinna Linnavalitsuselt elamispinna saamist. Kohus tegi Tallinna Linnavalitsusele järelpärimise. Sellest selgus, et sotsiaalruume K. B-le pakkuda ei saa, kuna nende andmetel ei kuulu K.B sotsiaalsetel põhjustel abivajajate hulka. Munitsiplaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmist saab otsustada pärast K.B vabanemist kinnipidamiskohast. Eeltoodust tulenevalt puudub K. B vabanemise korral kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse teostamine eeldab kindla ja konkreetse elukoha olemasolu (kasvõi ajutise) ning K.B ei ole elukohta ja menetluse käigus ei ole õnnestunud välja selgitada kohti, kuhu K. B oleks võimalik pärast vabanemist elama minna, ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine K. B suhtes võimalik. Kuigi kohus ei pea reaalseks K.B võimalust asuda tööle Norras kohe peale vabanemist, ei ole kohtul võimalikke elukohti, milles elamist määrata K. B-le kohustuseks. Sellest tulenevalt tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll K. B suhtes kohaldamata.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.