Kohtulahend

01.11.2013 kuni käesoleva ajani töötab majandustöödel, koristajana. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Isikul on omandatud Venemaal keskharidus. Enne vangistust töötas FIE-na ehitusel. Vabanemise korral kindel töökoht ja sotsiaalne võrgustik puudub. 10.04.2014 seisuga on isikul tasumata võlanõudeid 6344,96 euro ulatuses, vabanemisfondis xxx eurot. Isik on vabaduses narkootikume tarvitanud, kuid harva. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub Viktor Vedenjapinil vabanedes kindel elukoht. Materjalidest selgus, et enne vangistust elas isik üürikorteris xxx aadressil xxx (selles korteris hoidis ta ka narkootikume). Vangla taotluses on kirjas, et vabanemise korral puudub isikul kindel elukoht ja sel põhjusel soovib ta sotsiaalpinda taotleda. Samas taotluses on kirjas, et isik on nõus vabanema elektroonilise järelevalve alla ja lisatud dokumendile tema avaldust. Avalduses on määratud kinnipeetava vabanemisejärgne elukoht aadressil xxx. Kinnistusraamatu andmetel korter kuulub xx xx. Võtta antud isikuga ühendust ja teostada sellel aadressil kodukülastust ametnikul pole õnnestunud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole Viktor Vedenjapin’i suhtes võimalik kohaldada elektroonilist valvet, kuna puudub isikul kindel elukoht. Materjalidest selgus, et V.Vedenjapin’il on keskharidus, mida ta omandas Venemaal. Enne vangistust töötas FIE-na ehitusel. Vabanemise korral puudub isikul kindel töökoht. Tulenevalt asjaolust, et tal puudub toetav sotsiaalne võrgustik, siis puudub tal ka peale vabanemist majanduslik abi. Kriminaalne tegevus – isikut on 6-l korral kriminaalkorras karistatud (neist kolm kuritegu on seotud narkootikumidega). Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Sõltuvusprobleemid – materjalidest selgus, et alkoholiga ei ole isikul probleeme, kuid tarvitas vabaduses narkootikume. 2008.aastal oli väärteokorras karistatud ühel korral narkootikumide tarvitamise ja ühel korral narkojoobes juhtimise eest. Dokumendid – kinnipeetaval ei ole kehtivaid isikut tõendavaid dokumente. Viktor Vedenjapin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Samas kinnitab, et andmed elukoha kohta vastavad tõele. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. V. Vedenjapini varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kuna kinnipeetav kannab karistust narkokuriteo eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooniliseks eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle nelja aasta ja nelja kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud liitkaristusega – 9 aastat vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vähemalt

kehtivat distsiplinaarkaristust. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel neli kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5, 9). Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. 2(4)

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Viktor Vedenjapin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud 2 korral varavastaste kuritegude (vargused) ja 2 korral narkokuritegude toimepanemise eest. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, kuid katseajal pani toime uue narkokuriteo. Käesoleval ajal kannab pikaajalist vangistust suures koguses narkootilise aine omandamise, valdamise ja edasiandmise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-10) on näha, et Viktor Vedenjapinit on väärteokorras 19 korral karistatud, sealhulgas 1 korral NPAS alusel ja 16 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobes juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Viktor Vedenjapini puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vanglas viibides ei ole Viktor Vedenjapin üles näidanud eeskujuliku käitumist. Vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 8 distsiplinaarkaristust, käesoleval ajal omab kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. Rikkumiste iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetav oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on hõivatud tööga ja on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja omandanud riigikeele A1 tasemel. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabanedes puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr. 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 2 kohaselt elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) kahtlustataval, süüdistataval või süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on 3(4)

alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel neli kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5, 9). Kohtu hinnangul ilma kindla elukohata on elektroonilise valvega vabastamine välistatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ja kohus ei ole veendunud, et seadusekuuleka elu vajadus on isiku hoiakutesse kindlalt juurdunud. Arvestades Viktor Vedenjapini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased ja narkokuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal uus narkokuritegu), vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (elu- ja töökoha ning lähivõrgustiku puudumine) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseajal pani toime uue narkokuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korduvalt käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.09.2018, ärakandmiseks on veel üle 4 aasta ja 4 kuu, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised kohustused 6344,96 euro ulatuses omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Viktor Vedenjapini temale Harju Maakohtu 07.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.