Kohtulahend

1-11-7431

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 3.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 3.05.2012 kohtuotsusega KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistatud KarS § 64 ja 65 alusel liitkaristusega 2 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.12.2012 ja lõpp 6.02.2015. Kinnipidamisasutuses J.K suhtes koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. J.K on varem seitmel korral kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on samalaadne, kuritegude muster kordub. Käitumine on sarnane varasemale käitumisele. Teod on toime pandud samadel põhjustel – materiaalse kasu saamine ja alkoholi tarvitamine. J.K töötab alates 14.09.2013 majandustöödel toidujagajana, võttis ennast arvele töötukassas. Alates 6.02.2014 paikneb avavanglaosakonnas. On töötanud majandustöödel koristajana, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, eesti keele A1 taseme kursuse, 14.03.2014 on käinud maanteeameti Jõhvi büroos juhtimisõigust taastamas. Vabanemise korral asub elama õe juurde. Õde on 3-toalise korteri omanik, kus elab tema ja tema kaks alaealist last. J.K on algharidus. Erialane kvalifikatsioon puudub. J.K sõnul jätkab haridusteed vabanedes. Enne vangistust ametlikult ei töötanud, püsiv sissetulek puudus. Vabanemisel garanteeritud tööoht puudub. Korduvalt pani toime varavastaseid kuritegusid, J.K enda sõnul grupi mõju tõttu, mille põhjuseks võivad olla puudulikud toimetuleku oskused. Põhiliseks sissetulekuallikaks oli metalli korjamine. Tasumata võlanõudeid 4860,53 eurot. Vabanemisfondi hoiustatud xxx eurot. Õde on valmis J.K toetama. Abikaasaga ei ole kontakti. J.K suhtlusringis on kriminaalse mõtteviisiga isikud, kelle poolt ta võib olla mõjutatav. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad väärteod ja kuriteod. On olemas risk seoses alkoholi kuritarvitamisega. Varem oli J.K korduvalt karistatud alkoholiseaduse, liiklusseaduse ja joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi. J.K ise peab neid rikkumisi tühiseks, õigustab ennast, et kõik ju tarvitavad. J.K on läbinud sõltuvuskäitumist muutva programmi. Narkootikume ei tarvita. J.K ei hinda oma probleeme objektiivselt, kordab sageli oma vigu, ei suuda leida alternatiivi. J.K soovib asuda tööle, tasuda hagisid, kaugemas perspektiivis soovib rajada oma autoremonditöökoda. J.K oli varem korduvalt kriminaalhooldusele määratud, mille edukat kulgemist takistas J.K ebasoodne suhtlusringkond kriminaalkorras karistatud ja sõltuvushäiretega isikute näol. Kontrollnõudeid täitis korralikult, et viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Esineb oht materiaalse kahju tekitamises ja mootorsõiduki joobes juhtimises. Oht on tõenäolisem kui J.K jätkab alkoholi kuritarvitamist, puudub töökoht ja sissetulek ning J.K jätkab suhtlemist kuritegeliku suhtlusringiga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59%. Vangla toetab J.K ennetähtaegset vabastamist. Teeb ettepaneku määrata täiendavad kohustused – mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, asuma tööle, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusega isikutega, osalema sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt J.K õde on valmis teda toetama, kuigi tema võimalused on piiratud, ta ise ei tööta. J.K on alaealine poeg, kellga ta suhtleb väga harva. J.K pani katseajal toime uusi kuritegusid ning ei näidanud oma tegudega üles motivatsiooni elada seadusekuulekalt.

2(4)

1-11-7431 J.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Selgitas kohtuistungil, et võib olla juunist võetakse teda tööle xxx, aga selle kohta ei saa midagi esitada, oli vaid telefonivestlus võimaliku tööandjaga selle kohta. Perre on sündinud laps xx xx (xxx.). Kriminaalkorras karistatud isikutega enam ei suhtle, vabanemise korral hakkab suhtlema vaid perekonnaliikmetega. 2007.a on juba töötanud xxx ning usub, et vabanemise korral saab seal juunis 2014 tööd. Samuti töötas plekksepana, tegi juhutöid, remonti korterites. Naine ja laps elavad praegu ühiselamu toas. Toa on väike, seetõttu ei saa asuda elama nende juurde. Suhted abikaasaga on head. Kavatseb taotleda pere jaoks eraldi eluplokki samas ühiselamus, et hakata perega koos elama. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega. Prokurör märgib, et varasemalt on J.K korduvalt karistatud ka tingimisi vangistusega, kuid ta pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Prokurör ei ole kindel, et seekord ühe aasta jooksul suudab süüdimõistetu läbida kriminaalhooldust nõuetekohaselt. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Kaitsja on märkinud kohtuistungil, et süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal oli eeskujulik, tal on garanteeritud elukoht, samuti prognoos töökoha suhtes on positiivne. J.K on olemas vastavad tööoskused, kuigi puuduvad dokumendid selle kohta ning pole kahtlust, et ta leiab endale töökoha. Alkoholiga enam probleeme ka ei tule.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et J.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud. Kuritegude dünaamika on samalaadne ning kuritegude muster kordub. Teod on toime pandud samadel põhjustel – materiaalse kasu saamine ja alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama õe juurde, kes on andnud selleks oma nõusoleku. Garanteeritud töökoht J.K puudub. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. J.K tarvitas vabaduses alkoholi, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Kohus võtab arvesse ja hindab positiivselt, et süüdimõistetul ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, eesti keele kursuse, teeb vanglas tööd. Samas ei kaalu kohtu arvates need asjaolud üles seda, et J.K on

3(4)

1-11-7431 korduvalt karistatud väärtegude eest, varem seitsmel korral karistatud kriminaalkorras, kusjuures viimase kuriteo pani toime kohtuotsusega määratud katseajal. Süüdimõistetul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ning nagu nähtub kinnipeetava iseloomustusest ka varasemad kuriteod olid suunatud materiaalse kasu saamisele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 59%. J.K on küll väitnud kohtuistungil, et võib saada endale töökoha Narva elektrijaamal, kuid ei osanud esitada midagi selle kinnitamiseks, mistõttu peab kohus need süüdimõistetu väiteid paljasõnalisteks. Kohus leiab, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu J.K temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Menetluskulud Kaitsja esitas kaitsjatasu taotluse summas146,40 eurot (sh kaitsjatasu 80 eurot, sõidukulud 42 eurot ja käibemaks tasult ja kuludelt kokku 24,40 eurot). Kohus leiab, et kaitsjatasu suurus on põhjendatud ja taotlus tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdimõistetult välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.