Kohtulahend

Ülekäigurajale tohib juht sõita pärast seda, kui ta on veendunud, et ta ei ohusta ülekäigurajale astunud või astuvat jalakäijat/; § 50 lg 3 p 1, 2 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Oma tegevusega pani Deniss Tšernjakov toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud, kuid ei ole kvalifitseeritud õigesti. Süüdistuse tekstis ei ole viidet, et rikkus tahtlikult. Tekstis olev formuleering, et pidi aimama, käsitleb kuritegelikku hooletust, ettevaatamatusest. Õige kvalifikatsioon peaks olema KarS § 423 lg. 1 järgi ning selle kvalifikatsiooni järgi süüdistatav on süüdi. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 08.01.2013 juhtis sõidukit suunaga kesklinnast Sirbi tänavale. Tema kõrval istus sõiduki omanik. Oli üheks päevaks sõiduki saanud enda kasutusse. Oli õhtune aeg. Väljas pime, sadas kerget lund ja tee oli libe. Ta sõitis Sõle tänaval parempoolses reas, temast vasakul ja veidi eespool sõitis kaubabuss. Ta jälgis sõiduteed ja kahel pool olevate jalakäijate olemasolu. Tema ees olev kaubabuss ei vähendanud kiirust, samuti seda ei teinud ka tema. Ühtlase kiirusega liikus ülekäigurajale. Jalakäijat märkas mikrobussi taga, talle vasakult poolt lähenemas. Jalakäija oli tema meelest alustanud tema suunavööndi ületamist mikrobussi taga ja jalakäija tempo oli natuke kiirem kui keskmine kõnd, kuid isik ei jooksnud. Pidurdas koheselt, kuid libeduse tõttu otsasõitu vältida ei jõudnud. Jalakäijal oli kapuuts peas ja ta ei vaadanud kordagi tema poole. Sõiduki omanik istus tema kõrval. Peale juhtumit oli šokis ja teatas koheselt kiirabisse. Mäletab, et jalakäija sai autolt löögi ja paiskus esiklaasi ning kukkus sõiduteele. Suhtles kukkunud jalakäijaga, kes kurtis valu jalas. Mikrobuss seisma ei jäänud, vaid jätkas sõitmist. Kohtuistungil süüdistatav tunnistab mõlemat hagi ja nõustub varalise kahju nõudega, kuid moraalse kahjunõudega ei ole nõus, see summa on tema jaoks liiga suur tema materiaalset seisundit arvestades. Ta maksab 10 aastasele lapsele elatusraha, summas 200 eurot kuus ja sissetulek on 450 eurot kuus. Tal endal autot ei ole, kuid tööga peab sõidukit kasutama. Ta on firma omanik ja firma tööks on tal vajalik sõidukit kasutada. Kannatanu XXXpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 08.01 õhtul tuli töölt koju. Sõle tänavat ületas rahuliku kõnniga. Ta ületas ühe sõidusuuna ilma takistusteta. Sõidukid jäid seisma ja ta sai üle tee ja jäi ohutussaarel seisma. Nägi kesklinna poolt suure kiirusega taksot sõitmas. Üks sõiduk jäi seisma ja alles pärast takso möödumist ta jätkas sõidutee ületamist. Olles seisva sõiduki eest möödunud ja jätkates tee ületamist, teisel sõidurajal sõitis talle otsa üks sõiduk. Ülekäigurada oli foorideta. Ilm oli pime, kuid ülekäigurada oli valgustatud lisavalgustusega. Sõidukist saadud löögist kukkus kõhuli. Tundis paremas käes ja jalas valu. Lamas kuni kiirabi tulekuni. Tunnistaja XXXpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 08.01.2013 kella 19 ajal ta oli Sõle tänaval oleva kaupluse Selver lähedal. Temast möödus liinibuss suunaga Kopli poole. Pärast bussi möödumist toimus kohutav pauk. Jalakäija tahtis üle tee minna ja jäi auto alla. Tunnistaja XXXpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et sõitsid mööda Sõle tänavat Kopli suunas. Sõideti kiirusega 50 – 55 km/h. autode voolus. Nendest vasakult möödus mikrobuss ja vasakult paremale teed ületanud naine oli juba nende sõidureas. Naist varem ei näinud ja võimatu oli vältida otsasõitu jalakäijale.

Tunnistaja XXXpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et need haakuvad XXXpoolt antud ütlustega. Tunnistaja XXXpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et sel päeval ta viibis Sõle tänaval olevas tanklas ja kuulis tugevat pauku. Ta vaatas selles suunas ja reguleerimata ülekäigurajal sõiduteel lamas naisterahvas ja seisis ka sõiduk. Heli järgi arvestades oli toimunud liiklusõnnetus. Ta sündmuskohale ei läinud, helistas kohe tel. 112. Tunnistaja XXXpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta ise nägi seda liiklusõnnetust pealt. Tema ees sõitnud sõiduk sõitis otsa jalakäijale. See sõiduk eelnevalt vahetas sõiduradu ja jõudes reguleerimata ülekäigurajale, möödus juba samas sõidusuunas ülekäiguraja ees seisma jäänud sõidukist ning seejärel toimuski otsasõit jalakäijale. Tema sõiduki ja jalakäijale otsa sõitnud sõiduki pikivahe oli kaks-kolm sõidukit aga neid sõidukeid seal ei olnud. Ta oli ülekäigurajale lähenemas ja märkas juba seisvat sõidukit, arvatavasti jalakäija sooviga teed ületada. Ta ka pidurdas aga tema ees olnud sõiduk jätkas sujuva kiirusega edasi sõitmist. See sõiduk mingil hetkel reastas end temaga ühte sõiduritta. Jalakäijale otsa sõitnud sõiduk pidurdas ja juht väljus autost. Tema jätkas sõitu ja helistas juhtunust politseisse. Jalakäija oli talle nähtav, olenemata üleriiete värvusest. Liiklusõnnetuse ajal oli pime aga tänavavalgustus põles. Olenemata sellest kas tee oli libe või mitte, see ei olnud liiklusõnnetuses määrav, sest ees sõitnud sõiduk ei pidurdanud enne ülekäigurajale jõudmist. Pidurdamise puhul ta oleks märganud piduritulede põlemist. Tunnistaja XXXpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et liiklusõnnetuse hetke ta ei näinud. Sõites mööda Sõle tänavat, äratas tema tähelepanu üks sõiduk, mis sõitis kahel sõidurajal slaalomit, vahetas pidevalt sõiduradasid, et teistest sõidukitest mööduda. Ta hakkas pöörama sõidukit Kaera tänavale ja nägi temast eespool Sõle tänaval ülekäigurajal sõidukeid pidurdamas, kaasaarvatud ka slaalomit sõitnud sõiduk. Arvas kohe, et midagi on juhtunud, sest tegu oli ka ülekäigurajaga. Hiljem läks jalgsi sündmuskohale ja kohal oli kiirabi. Kohal nägi, et liiklusõnnetuse põhjustaja oli sõiduk BMW.

Kohtule esitatud materjalidest ja kohtueelsel uurimisel nii süüdistatava, tunnistajate ja kannatanu poolt antud ütlustest on leidnud kinnitamist, et süüdistusaktis esitatud süüdistuse kohaselt nimetatud kuriteo pani toime Deniss Tšernjakov ja seda alljärgnevatel asjaoludel: 1 Tunnistaja XXX ütluste kohaselt Tšernjakovi poolt juhitud sõiduk enne ülekäigurajale jõudmist vahetas sõiduradu. Tunnistaja oli lähenemas ülekäigurajale ja pidurdas, sest tema ees olnud sõiduk peatus ülekäigurajal aga tema sõiduritta tulnud sõiduk jätkas sujuvalt sõitmist ja toimus liiklusõnnetus s.o. otsasõit jalakäijale. 2 Samuti tunnistaja XXX poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused haakuvad ja kinnitavad XXX poolt antud ütlusi selles, et BMW sõiduk vahetas liikudes sõiduradasid ja hiljem märkas, et liiklusõnnetuse tekitaja oli BMW sõiduk. 3 Tšernjakovi poolt juhitud sõidukiga jalakäijale otsasõitu kinnitavad ka menetluse käigus teiste tunnistajate poolt antud ütlused. 4 Kohtu hinnangul Deniss Tšernjakov pani toime KarS § 422 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Selle tõendatus on tuvastatud eelkõige tunnistaja XXX ütlustest, et tema ees liikunud sõiduk peatus enne ülekäigurada, eeldades, et jalakäija soovib teed ületada. Ta peatas samuti sõiduki, kuid eelnevalt kõrvalrajale sõitnud sõiduk jätkas sujuvalt liikumist ja toimus selle autoga liiklusõnnetus s.o. otsasõit teed ületanud jalakäijale. Sellest johtuvalt Deniss Tšernjakov oleks pidanud pidurdama sõiduki enne ülekäigurada, sest tema kõrvalreas sõiduk oli seisma jäänud ja ta pidi aru saama, et jalakäija on ületamas või ületab ülekäigurada, seega rikkus LS § 35 lg. 5 sätet. Tšernjakovist kõrvalrajal sõiduki pidurdamine ja seisma jäämine pidi andma talle signaali, et ülekäigurada on ületamas jalakäija ja ta pidi sellest aru saama, kuid ta möönas seda asjaolu. Tšernjakov mainis tema ees mingist kaubabussi liikumisest, kuid tunnistaja väitel mingit kaubabussi liikluses ei näinud, vaid kinnitab, et tema ees sõitnud sõiduk pidurdas enne ülekäigurada, kuid Tšernjakovi poolt juhitud sõiduk seda ei teinud, vaid jätkas sujuvat liikumist ja ülekäigurajal toimus Tšernjakovi poolt juhitud sõidukiga otsasõit jalakäijale. Oma tegevusega

Deniss Tšernjakov, lisaks LS § 35 lg. 5 sätte rikkumisele ei täitnud ka süüdistuses nimetatud muude LS sätete nõudeid. 5 Samuti kohus nõustub kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi nõuetega. Kannatanu poolt vormistatud haginõuded on põhjendatud ja kohtul ei ole mingit alust nendega mitte nõustuda. Samuti süüdistatav nõustus nende hagidega. Kohtuistungil mainis, et moraalse kahju nõue on tema jaoks suur, sest tal sissetulek ei luba sellist summat tasuda ja peab ka lapsele elatusraha tasuma. Kohus leiab, et tsiviilhagi nõudeid ei pea koheselt tasuma. Kohtumenetluse käigus on tõendamist leidnud, et Tšernjakov tekitas kannatanule õigusvastaselt kahju ja ta peab tekitatud kahju hüvitama. Teo objektiivse koosseisuga on tuvastatud põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel. Süüdistatava süü on peale tema, kannatanu ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeli, sõiduki vaatlusprotokolli, isiku ekspertiisiaktiga – sellest nähtuvalt eksperdi arvamuse kohaselt kannatanul diagnoositi parema sääreluukeha kahekordne murd, parema õlaliigese nihestus. Sellised tervisekahjustused võisid olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal toimunud liiklusõnnetuse käigus: sõiduauto otsasõidul jalakäijale. Tuvastatud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Tervisekahjustuste paranemiskestus ületab 4 kuud, seetõttu kohtumeditsiiniliselt tegemist on raske kehalise haigusega, CD helisalvestitega ( t.l. 4 – 19, 20, 27 – 29, 46 – 48 ). KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaoluside. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, puhtsüdamlikku kahetsust ja vabandamist kannatanu ees, liiklusõnnetusega kannatanule tekitatud tervisekahjustuse raskust ja nende paranemiskestuse pikkust üle nelja kuu ning ravi jätkumise kulgu käesoleva ajani, süüdistatava majanduslikku olukorda, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Süüdistatava töö on seotud mootorsõiduki juhtimisega ja töökoha säilimiseks vajalik omada mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Vastasel juhul ta kaotab töökoha ning iseseisva sissetuleku kaotamise ja majanduslikku raskusesse sattumisega tema materiaalne olukord tunduvalt halveneb, sealhulgas ta ei ole edaspidi suuteline tasuma lapse elatusraha ning kannatanule väljamõistetav tsiviilhagi nõue objektiivsetel põhjustel jääb rahuldamata. Kohus leiab, et antud olukorras ei ole otstarbekas ära võtta süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179; § 311; § 312; § 313 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Deniss Tšernjakov KarS § 422 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta vangistust. KarS § 73 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui Deniss Tšernjakov kohtu poolt määratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Mõistetud katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista Deniss Tšernjakovilt sundraha 532.50 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Deniss Tšernjakovilt kaitsjatasu 108.00 eurot. 4 Välja mõista Deniss Tšernjakovilt kohtukuludena ekspertiisitasu 84.00 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a EE891010220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 KrMS § 180 lg. 3 alusel väljamõistetud rahalised nõuded tasuda ositi igakuiselt seitsme kuu jooksul, kuid mitte vähem kui 70.00 eurot kuus ja lõplikult rahalised nõuded tasuda 15. jaanuariks 2015.

6 Asitõend – CD plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde. 7 Välja mõista Deniss Tšernjakovilt tsiviilhagi kannatanu XXXkasuks - varaline kahju summas 1124.60 eurot ja moraalne kahju summas 6000.00 eurot. Nimetatud summad tasuda XXXa/a XXXXXXXXXX LHV pank. 8 Vastavalt KrMS § 318; § 319 on süüdistataval, tema kaitsjal ja prokuröril õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse. Apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.