Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-14-3980

Narkootilise aineekspertiisiks kasutatud ja ekspertiisist ülejäänud taimeosad, millised asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Keemiaosakonnas (ekspertiisiakt nr 14E-AN0097, 21.02.2014.a. ) samuti hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. H.J’ d süüdistatakse selles, et tema 2014 a jaanuari kuus Kuressaare linnas, omamata RavS § 24 ja § 25 ja Sotsiaalministri 18.02.2005 a määruse nr 31 § 8 kohast luba, tellis Eesti Vabariiki toimetamiseks posti teel ebaseaduslikult, interneti foorumis saadud kontakti kasutades, anonüümselt pakkujalt 6 grammi kanepit, tasudes kauba eest 30 eurot ümberarvutatuna netirahas (bicoin). Kauba kättesaamiseks H.J sõlmis Krediidiinfost saadud andmeid kasutades fiktiivse lepingu OÜ Taraska nimele Kuressaare postkontoris aadressil Torni tn 1 nimelise kapi nr 37 kasutamiseks. Tšehhi Vabariigist üle Eesti Vabariigi riigipiiri saabunud postisaadetis avastati ja peeti kinni 23.01.2014 a Tallinnas Eesti Vabariigi postitollis, läbivaatuse akt nr 14-12.1-5/00/593 alusel. EKEI ekspertiisiakti nr 14E-AN0097 kohaselt postipakis olnud ja ekspertiisiks esitatud pruunikasrohelised taimeosad massiga 5,45 g on kanepiõisikud (marihuaana). Sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad § 3 lg 1, kohaselt nimekirja I kantud ained on narkootilised ja psühhotroopsed ained. Nimekirja I on kantud: Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli, THC, sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), mille käitlemine on Eesti Vabariigis keelatud.

Kriminaalasi nr 1-14-3980 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sama seaduse § 2 lg 3 sätestab: käitlemine on narkootiliste, psühhotroopsete või lähteainete omamine, valdamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import, transiit, jae- ja hulgimüük või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 4 lg 1 sätestab, et I nimekirjas loetletud ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel kasutamiseks toimub Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. Ravimiseaduse § 17 sätestab Ravimiameti eriluba nõudva kauba ning selle sisse- ja väljaveo. RavS § 17 lg 1 kohaselt Ravimiameti sisse - või väljaveoluba nõudvate kaupade, sealhulgas ravimite ja toimeainete loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sotsiaalministri 18.02.2005 a määrusest nr 13 Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu. Lisa nr 9 on kantud kanep ja selle töötlemisproduktid. § 8 lg 6 järgi tohib ravimeid postiga saata välismaale või Eestisse ainult füüsilise isiku poolt füüsilisele isikule. H.J ei ole taotlenud ja Ravimiamet ei ole vastavalt RavS § 24 ja § 25 ja Sotsiaalministri 18.02.2005 a määruse nr 31 § 8 väljastanud luba ravimite kaasavõtmiseks või postist kättesaamiseks ning turustamiseks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3, milline jõustus 1.juulist 2005.a, on suur kogus narkootilise aine või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Marihuaana tavaline annus suitsetades on 0,5-1 g. Oma sellise tegevusega, mis seisnes eriluba nõudva narkootilise aine toimetamises üle riigipiiri, pani H.J toime KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 2014 a jaanuaris Kuressaare linnas sõlmis Krediidiinfost saadud andmeid kasutades fiktiivse lepingu OÜ Taraska nimele AS Eesti Post Kuressaare postkontoris aadressil Torni tn 1 nimelise kapi nr 37 kasutamise õiguse omandamiseks, esinedes OÜ Taraska, registrikood 11390234, esindajana ja kasutades asjasse mittepuutuvate juriidiliste isikute kontaktandmeid. Oma sellise tegevusega, mis seisnes dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimises, pani H.J toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; 16.01.2014 a Kuressaare linnas esitas AS Eesti Posti Kuressaare postkontorile eelnevalt enda poolt võltsitud andmetega fiktiivse nimekapi kasutamise lepingu, mille alusel registreeriti Kuressaare postkontori nimekapi nr 37 kasutajaks OÜ Taraska, registrikood 11390234, telefoninumber 53889866, arvelduskonto 221024313523, ja väljastati kapi võtmed, millega H.J omandas õiguse kasutada postikappi anonüümselt enda äranägemisel. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi, pani H.J toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Kriminaalasi nr 1-14-3980 Prokuröri poolt kohtus H.J’ le nõutud karistus: KarS § 392 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) miinimumpäevamäära, so 3.20x200=640.- (kuussada nelikümmend) eurot; KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära, so 3.20x100=320.- (kolmsada kakskümmend) eurot; KarS § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, so 3.20x150=480.-(nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus rahaline karistus 300 (kolmsada) miinimumpäevamäära, so 3.20x300=960.(üheksasada kuuskümmend) eurot. KarS § 68 alusel eelvangistuses viibitud aeg kahtlustatavana kinnipidamine 03.02.2014, so 1 eelvangistuspäev, mis vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale ehk 3 x 3.20 = 9,60 eurot, arvata karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluv rahaline karistus 297 (kakssada üheksakümmend seitse) miinimumpäevamäära e 3.20x297= 950.40 eurot KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 950.40:12=79.20 (seitsekümmend üheksa eurot 20 senti) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Süüdistatav H.J andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistus arusaadav ja kuritegude kvalifikatsiooniga on nõus. Kahetseb juhtunut ja lubab, et ei pane enam midagi taolist toime. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab H.J süüdi kuritegudes KarS §-de 392 lg1; 344 lg1 ja 345 lg1 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistused. KarS § 392 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni viis aastat; KarS § 344 lg1 järgi on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta ja KarS § 345 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Kokkulepitud karistus järgib KarS §-s 56 sätestatud. H.J karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus ja karistus raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 EUR-i. Kuna H.J päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla miinimumpäevamäära, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära, so. 3,20 EUR-i. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – Kriminaalasjas on asitõenditeks tunnistatud heledat värvi metallist võti , mille küljes on rõngas sinist värvi ovaalse kujuga plastikust võtmehoidjaga, kuhu saab paigaldada

Kriminaalasi nr 1-14-3980 nimesildi ja mis avas Kuressaare postkontori nimekapi nr 37 ukse. Asitõend on tagastatud 04.02.2014.a. omanikule Kuressaare postkontorile (tl.26-27). Pakendis nr 1 (plomm EST 4329864) milles sisaldu kanepiõisikud (marihuaana) ja mille ekspertiisist järelejäänud osa jäi hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Keemiaosakonda (ekspertiisiakt nr 14E-AN0097, 21.02.2014.a. ) kuuluvad hävitamisele peale kohtuotsuse jõustumist (tl.9-10). Kriminaalasjas on kriminaaltoimiku juures asitõenditeks eraldi ümbrikusse pakendatuna ekspertiisiasutusest tagastatud minigrip kilekott ning ümbrik papitüki ja vaakumpakendiga. Nimetatud asitõendid kuuluvad hävitamisele pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend - tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, milline tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha ja kaitsjatasu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. - Ekspertiisitasud (KrMS § 175 lg1 p3) : narkootilise aine ekspertiisitasu 84,00 eurot (tl.11); toksikoloogiaekspertiisitasud kokku 36,93+53 eurot = 89,93 eurot (tl.37-38,39), ekspertiisitasud kokku 173,93 eurot. KrMS § 180 lg1 alusel kuulub ekspertiisitasu süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. H.J kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtus kokku 255,00 eurot ning kulu 24,60 eurot, kokku tasu ja kulu 279,60 eurot. Arvestades süüdistatava materiaalset olukorda ning tema häid resostsialiseerumisväljavaateid peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg3alusel vabastada süüdistatava osaliselt kaitsjatasu tasumisest riigituludesse mõistes temalt välja 72,00 eurot. KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava taotlusel määrab kohus süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.