lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-5758/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 06.05.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-5758/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
06.05.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
993
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-5758/6Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus21.06.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-13-5758

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-5758

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Prokuröri abi Jane Pajus (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu U.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

U.G elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx või xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: XXX ; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub

Kohtuistungi toimumise aeg

30.04.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta U.G temale Tartu Maakohtu 26.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-5758 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 20.06.2013. a otsusega on U. G süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.09.2011 . a kohtuotsuse järgi mõistetud karistus e ärakandmata osa, s.o 8 kuud vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.08.2013. a ja lõppeb 05.12.2014. a. Vangl a toetab U. G vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha U.G tingimisi ennetähtaegse vabastamise koht a. Prokuratuur ei toeta U.G tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu U. G sel gitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära U.G , leiab, et U.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.U.G kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on U.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seega esinevad formaalsed alused U.G tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kohtuistungil selgitas U .G , et käesolev vangistus on tal neljas. U.G kannab karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuna U.G juhtis mootorsõidukit ajal, kui talle oli määratud katseaeg, suurendati U.G-le mõistetud karistust varasema, kuid ärakandmata karistuse võrra. Tartu Maakohtu 07.09.2011. a otsusega mõisteti U.G süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti tingimisi vangistus. Lisaks nimetatud kuritegudele on U.G varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemises (s.o mootorsõiduki joobes juhtimine ja karistuse täitmisest kõrvalehoidumine) ja karistuseks mõistetud eriliigilisi karistusi, sh asendatud vangistust üldkasuliku tööga, mõistetud nn šokivangistust jne. Olenemata U.G -le varasemalt mõistetud karistustele, on ta jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. See annab alust arvata, et U.G-le ei ole eelnevalt mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju. Seda kohtu veendumust kinnitavad ka U. G selgitused kohtuistungil, mille kohaselt arvab ta, et vanglas oldud aeg on maha visatud aeg. Arvestades U .G poolt toimepandud kuritegusid, on ilmne, et U.G põhiliseks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarvitamine. U. G selgitas istungil,

et kui ta kaineks sai, siis ei tarvitanud ta alkoholi kuskil pool aastat või rohkemgi, kui aga tarvitama hakkas, siis jõi keskeltläbi 2 nädalat järjest. Selliselt on U.G tarvitanud alkoholi juba 15 aastat. U .G tunnistab, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme. Samuti on U.G selgitanud, et ta on varasemalt püüdnud sellega ka võidelda, lastes teha alkoholivastased süstid ja võtnud tablette. Ettevõetud tegevused on küll mõju avaldanud tema alkoholi tarvitamisele, kuid tal on alati tekkinud liigne enesekindlus enne uute süstide tegemise aega. U. G on taas alkoholi tarvitanud. Alkoholiprobleem on U.G väga sügav ja sellest vabanemine on pikaaegne ning pidevat kõrvalist abi vajav protsess. U. G puhul on alkoholi tarvitamisel ja kuritegude toimepanemisel väga suur seos ning kuna eelnevad karistused ei ole U. G suhtumist muutnud, on oht uute kuritegude toimepanemiseks suur. Vangistuses viibides on U.G läbinud vestlused sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimiseks, osalenud tööhõives ning vabanemiseelsel nõustamisel. Alkoholiprobleemiga tegelemist peab U .G vajalikuks. Kohus peab positiivseks, et U .G tunnistab probleemi ja peab oluliseks psühhiaatri poole pöördumist. Samas peab kohus oluliseks, et U.G sellel korral läbiks vangistuses kindlasti sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. U. G on varasemalt alustanud selle läbimist, kuid see on jäänud pooleli. Samas on U. G puhul äärmiselt oluline alkoholi tarvitamisega seonduvate probleemide teadvustamine ja tagasilangusega seotud olukordade hindamine, millele aitab suuresti kaasa just nimetatud programmi läbimine. Negatiivseks peab kohus U .G-le vangistuse ajal mõistetud distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral on U.G võimalik elama asuda oma ema ja tema elukaaslase juurde maakoju või linnas asuvasse korterisse. Lähedased on nõus U.G vabanemise korral teotama juhul, kui U.G näitab üles soovi seadusekuulekalt elada. U. G on enne vangistust töötanud nii ametlikult kui mitteametlikult, omab keskeriharidust, õppinud mitut eriala. Vabanemisel puudub U.G garanteeritud töökoht. U.G on 60% töövõimetu. Samas on U. G avaldanud kohtuistungil, et tal on tuttavaid, kes tegelevad kinnisvara ostu- müügiga ja kelle juurde ta tööle saaks. Kohtu hinnangul on U. G selgitused töölesaamise osas positiivsed, kuid nimetatud üldised selgitused ei veena kohut, et U.G ka reaalselt töökoha saamise võimalus tagatud oleks. Kohtu arvates on oluline, et U.G omaks võimaluse korral iseseisvat sissetulekut. U .G ema on 80% töövõimetu ja tema elukaaslane tegeleb juhutöödega. Kuigi U. G ema ja tema elukaaslane on andnud lubaduse U.G vabanemise korral toetada, saab see kohtu arvates olla siiski lühiajaline, arvestades nende sissetulekuid.

4.Kohus on seisukohal, et U. G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei võimalda U. G tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja U .G isik. Kohtu arvates ei ole U .G karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse eesmärkidega, sh õiguskorra kaitsmise huvidega. U.G tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.