Kohtulahend

(Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-12-5306 , menetluskulu, Z.P“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 25.06.2012. a otsusega on Z.P süüdi tunnistatud KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõistetud tähtajaline vangistus 1 aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistus 8 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel loeti Z.Ple mõistetud ja ärakandmata kergem karistus, s.o vangistus 8 kuud kaetuks Harju Maakohtu 13.12.2011.a otsusega mõistetud ja ärakandmata raskeima karistusega, s.o vangistusega 11 kuud ja 28 päeva; Z.P on süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistuseks mõistetud tähtajaline vangistus 3 aastat ja 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 aastat ja 4 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati Z.P-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.12.2011. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti Z.Ple kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistuse hulka eelvangistus, arvestades mõistetud liitkaristuse ärakandmist alates Z.P kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.01.2012. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.01.2012. a ja lõppeb 12.05.2015. a. Vangla ei toeta Z.P vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Z.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Z.P tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Z.P selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Z.P temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Z.P on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Z.P tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

Z.P plaanib elama asuda oma ema juurde. Z.P ema töötab ja tema majanduslik olukord on materjalide kohaselt hea. Kohus on veendunud, et ema toetus on see, mis võib aidata Z.P tagasi pöörduda seadusekuuleka elu juurde. Z.P on 14-aastane tütar, kellega on tal head suhted. Vabanemise korral puudub Z.P garanteeritud töökoht, kuid Z.P omab keskharidust ning on oma sõnul omandanud keevitaja ja tisleri pabereid. Vabanemisfondis on Z.P 500 eurot. Z.P plaanib vabanemise korral võtta ennast töötuna arvele Töötukassas ning saada toetuseid Vasalemma vallast. Kohtu hinnangul on positiivne, et Z.P on olemas tulevikuks eesmärgid. Samas peab kohus Z.P majanduslikku heaolu oluliseks, kuna Z.P on varasemalt kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamiseks. Kohus tunnustab, et Z.P näitab üles suurt motiveeritust tegeleda oma narkosõltuvusega ja teadvustab probleemi. Kohus peab usutavaks Z.P tahet narkootikumidest loobuda. Siiski on narkootikumidest vabanemine pikaajaline protsess ja risk langeda tagasi sõltuvusse võib tulla majanduslikest probleemidest, aga ka sotsiaalsest olukorrast. Kohtuistungil selgitas Z.P, et ta tarvitas narkootikume (amfetamiini, OSD-d ja heroiini) veidi rohkem kui aasta, oktoobrist 2010. a kuni kinnipidamiseni. Oma sõltuvusest sai aru ja otsis ka ise abi helistades erinevatesse narkokeskustesse. Ravil käimist lükkas ta aga koguaeg edasi.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.