Kohtulahend

elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Ning KarS § 75 lg.2 p.2 alusel kohustub käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama narkootikume. • •

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 06.05.2014.a. R.P määrata katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava R.P suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista R.P ́ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 6 (kuus) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ R.P, kriminaalasi 1 – 14 – 3859, õigusabikulud.“ Välja mõista R.P `ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

R.P on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.01.2014 kella 18.15 ajal Tallinnas, Sõpruse pst 16/2 maja juures mootorsõidukit Audi, reg.nr. XXX, olles narkootilises joobeseisundis (Wismari Haigla narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 36/36 kohaselt esines uuritaval uuringu ajal joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine fentanüüli ja kanepi tarvitamise tulemusena), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani R.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 30.04.2014.a süüdistatav R.P, kaitsja Kristina Suvalova ning prokuröri abi Natalja Kutepova sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.P `ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg.1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui R.P ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all KarS § 75 lg.1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava R.P poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava R.P käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava R.P selgituse ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav R.P on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb R.P temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab R.P süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 3, 4 ja 9 kohaselt on joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 167 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 72 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus märgib, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks R.P ́ile ilmselt üle jõu. Toimikust nähtuvalt ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid süüdimõistetu maksejõuetuse kohta. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb R.P ́ilt seadusele tuginedes välja mõista. Samas peab kohus põhjendatuks sundraha ja määratud kaitsjale määratud tasu ning joobe tuvastamisega tekkinud kulude osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata R.P ́ilt

väljamõistetud sundraha, s.o summas 532,50 eurot ning määratud kaitsjale määratud tasu 72 eurot ning joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku summas 167 eurot hüvitamisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 3, 4, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311;

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.