Kriminaalasi nr 1-11-13525
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06 mai 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 28. 04.2014.a)
Kriminaalasja number
1-11-13525
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Margit Luga
Taotlus
K.M suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
K.M isikukood XXX ; asukoht: Tartu Vangla, vabanemisjärgselt kindlat elukohta ei ole
Jätta K.M suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
K.M on süüdi tunnistatudTartu maakohtu 11.04.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 111-13525 KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust ning KarS § 263 p 1, 3 järgi ja karistuseks on mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust üksikaristustest raskeima suurendamise teel. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti kuritegude kogumi eest 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati liitkaristust Tartu Maakohtu 11.05.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-1746 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust, ja kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates 10.08.2011.a. Kohtuotsus jõustus 18.04.2012.a. 1 (3)
Kinnipeetava karistusaeg algas 10.08.2011 .a ja lõpeb 07.06.2014.a. Karistusjärgset käitumiskontrolli võidakse kohaldada alates 07.06.2014.a. Tartu Vangla edastas 20.03.2014.a kohtule kinnipeetava K.M suhtes materjalid karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava K.M suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.
Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära K.M ja prokuröri, leiab, et K.M suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused K.M suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 -aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist s amuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega. K.M kannab Tartu Maakohtu 11.04.2012.a kohtuotsusega mõistetu karistust tahtlike kuritegude toimepanemise eest, lõplikuks liitkaristuseks on mõistetud 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmiselt peaks süüdimõistetu vabanema 07.06.2014.a. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist on taotletud alates 07.06.2014.a. K.M on kriminaalkorras karistatud 13-l korral. Vangistuses viibi 6-ndat korda. Eelnevast tulenevalt on K.M suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. K.M on varasemalt korduvalt karistatud erinevat liiki kuritegude toimepanemise eest. Süüdimõistetu selgitas, et ta on impulsiivse käitumisega psühhopaat. Ta saab ravi, kuid ei saa olla kindel, et ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Kindlasti pingestaks käitumiskontroll olukorda veelgi. K.M on karistuse kandmise ajal läbinud 100 % sõltuvusteemasid käsitlevate loengute tsükli. Osales aktiivselt erinevates programmides, millest osavõttu hinnati väga heaks. Samuti osales vangla tööhõives. Samas karistuse lõpuperioodil ei ole K.M käitumine olnud kinnipidamiskohas kehtivat õiguskorda järgiv. Tal on käesoleval ajal 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, s.h ka agressiivse käitumise eest. Ise selgitas kinnipeetav, et need olid tingitud asjaolust, et teda ei vabastatud tingimisi enne tähtaega, kuigi ta selleks kõik endas oleneva ning sellest tulenevalt ta kaotas lootuse süsteemi. Kuigi K.M suhtes esinevad asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei pea kohus seda põhjendatuks, tuginedes eelkõige süüdimõistetu vabanemisjärgsetele elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine K.M-ile kaasa tuua.
2 (3)
K.M sõnul soovib ta karistuse ärakandmise järel suure tõenäosusega lahkuda Eestist. Tema eesmärgiks on asuda elama ja töötama Soome, kuhu täpsemalt ei osanud hetkel täpsustada. Samas omab ta varasemast eluperioodist Soomes töötamise kogemust ja on säilinud ka tutvusringkond, kes naaberriigis töötavad. Soome soovib K.M minna, kuna endises elukohas elamiseks tal võimalus puudub. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et K.M omab küll sissekirjutust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteris, mis kuulub kinnipeetava emale, kuid seal elamiseks tegelik võimalus puudub. Seaduses tulenevalt on omavalitsusel võimalus pakkuda elamispinda sotsiaalmajas, kuid sellega kaasneb kohustus täita sotsiaaleluruumi kasutamise nõudeid. Arvestades isiku vaimse tervise iseärasusi, on sellest tulenev kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kohustada isikut nimetatud elamispinnal elama. Kohus peab positiivseks K.M soovi ja väljavaateid Soome minemiseks ja seal uue elu alustamiseks. Eelnevast tulenevalt ei ole aga otstarbekas määrata K.M alaliseks elukohaks Eestis asuvat elukohta, millises risk uusi kuritegusid sooritada on eriti kõrge (sotsiaalmaja). Karistusjärgne käitumiskontroll ei täidaks sellises olukorras oma eesmärki, milleks on süüdimõistetu üle järelevalve teostamine ja resotsialiseerimine. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261 , § 432 lg 3.
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.