Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.S on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.12.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-12424 KarS § 120 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust ning KarS § 203 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes karistuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristuse algust alates 25.07.2012.a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohtuotsus on jõustunud 14.01.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.07.2012.a ja lõpeb 25.10.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 2 tulenev võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks peale poole karistusaja ärakandmist avanes 12.03.2014.a. Tartu Vangla edastas 12.03.2014.a vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta M.S-i vabastamist enne tähtaega. Tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ja kannab kuuendat reaalset vangistust. Kuritegude ühiseks toimepanemise tunnuseks on olnud alkoholi kuritarvitamine, kuriteod on muutunud raskemaks, lisandunud on isikuvastase kuriteo toimepanek. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Varasem kriminaalhooldus ei ole M.S-i puhul olnud tulemuslik ega takistanud kuritegude toimepanemist. M.S avaldas kohtuistungil, et on käimasoleva vangistuse ajal muutunud. Ta soovib vabanemisel asuda elama xxxxxxx külla, mis on rehabilitatsioonikeskus, vastav nõusolek on tal olemas. Vangistuse ajal on ta läbinud erinevaid programme ja see karistus on pannud teda mõistma, et alkohol on olnud oluliseks tõukeks kuritegude toimepanemisel. Käesolevalt on ta ennast kokku võtnud, loobunud ka suitsetamisest. xxxxxxxxxülast lahkumise järel on võimalus asuda elama xxxxxx valda, kust loodab saada sotsiaalkorteri. Esialgseks sissetulekuks on töövõimetuspension, kuid loodab uuesti ka tööle asuda. Kaitsja toetas M.S-i taotlust ja leidis, et alused isiku vabastamiseks enne tähtaega on täidetud. M.S-i käitumine olnud vangistuse ajal suhteliselt positiivne. Ta tunnistab, et on probleemid alkoholiga ja on oluline, et M.S on võimalik asuda rehabilitatsioonikeskusse, kust on võimalik saada alkoholi probleemile abi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M.S

2 (3)

on temale mõistetud karistusajast kandnud ära üle poole mõistetud karistusajast, mis on ühtlasi ka üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.S on kriminaalkorras karistatud üle 10 korra, hetkel kannab ta 6-ndat korda vangistust. Teda on aastate jooksul karistatud erinevate karistusliikidega, ta on olnud ka tingimisi karistuse kandmisest vabastatud, kuid M.S on jätkanud järjekindlalt uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks, lisandunud on isikuvastased kuriteod. Varasemad katseajad ei ole olnud tulemuslikud ega hoidnud ära uusi õiguserikkumisi. Positiivne on, et vangistuse ajal on M.S taaskord osalenud erinevates programmides, kuid ta enda kinnitusel on ta läbinud programme ka varasemate karistuste ajal ning vabanedes jätkanud väljakujunenud käitumismustrit – asunud uuesti tarvitama alkoholi ja pannud toime uued kuriteod. M.S-i käitumine vangistuses ei kinnita kinnipeetava muutusi, pigem mõjuvad paljasõnalisena – teda on vangistuse ajal kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, s.h ühel korral määratud karistuseks kartser. Isik peaks enesele teadvustama, kui oluline on kehtestatud reeglitest kinnipidamine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa nende rikkumine. Kui isik ei suuda range kontrolli tingimustes kehtestatud reegleid täita, siis puudub veendumus, et ta suudaks seda teha vabaduses olles. Kohus nõustub, et xxxxxxxxxxxxkülla elama asumine võiks toetada M.S alkoholisõltuvusega tegelemisel ning sellest tulenevaid riske maandada, kuid see võimalus on tal ka peale karistusaja lõppu vangistusest vabanemisel. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et M.S-i vangistusest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Menetluskulud M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.04.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga 241,44 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks taotletud summa. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb M.S-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3, RÕS §-st 22 lg 1 ning KrMS §-dest 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1 ja § 189 lg 2. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.