Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-23-14 2. mai 2014 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Saale Laos Kriminaalasi Harry Podneksi süüdistuses KarS § 2172 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-8546 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler, kassatsioon Harry Podneksi kaitsja vandeadvokaat Kati Raudsepp 2. aprill 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. mai 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2013. a otsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3.Mõista Eesti Vabariigilt Harry Podneksi kasuks välja 720 (seitsesada kakskümmend) eurot, sh käibemaks, valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harry Podneks anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 2172 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistuse kohaselt seisnes usalduse kuritarvitamine H. Podneksi poolt lühidalt järgnevas. 1.1 H. Podneks oli MTÜ Tallinna Kalaspordi Klubi (klubi) juhatuse liige. 13. detsembri 2007. a erakorralisel üldkoosolekul võttis klubi juhatus vastu otsuse müüa klubile kuuluv Paunküla kalaspordibaas. 15. aprilli 2008. a klubi juhatuse koosolekul otsustati müüa spordibaas 2 600 000 krooni eest AS-le M&V Kaubad. 17. aprillil 2008 leppisid klubi juhatuse liikmed kokku müügiettepaneku täpsed tingimused. 22. aprillil 2008 tutvustati neid tingimusi AS-i M&V Kaubad esindajatele, kes nendega nõustusid. 1.2 Samal päeval ehk 22. aprillil 2008. a müüs H. Podneks spordibaasi 2 700 000 krooni eest OÜ-le
Anileh Invest, mille osanik ja juhatuse liige oli H. Podneksi xxxxxxx. Baasi müües ei nõudnud süüdistatav kinnistu müügihinna eelnevat deponeerimist notari juures, sõlmides lepingu tingimusega, et ostja kohustub müügisumma tasuma hiljemalt 22. aprillil 2009, ega seadnud ühtegi tagatist kindlustamaks müügisumma laekumist. Samuti leppis H. Podneks ostjaga kokku, et 50% notaritasust jääb müüja kanda. OÜ Anileh Invest ei tasunud kinnistu eest. Alles 7. aprillil 2010 jõustus tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu otsus, mille alusel taastati klubi omandiõigus spordibaasi suhtes. 1.3 Prokuratuuri hinnangul tekitas H. Podneks klubile varalise kahju. Esiteks seisneb kahju spordibaasi hinna languses. Kui 2008. a aprillis maksis baas 166 170 eurot, 29 senti (s.o 2 600 000 krooni), oli selle väärtus 2009. a novembris (s.o ajal, mil klubil oli võimalik taastada omandiõigus kinnistusraamatus) vaid 77 100 eurot. Seega tekkis klubil 89 070 euro, 29 sendi suurune kahju. Teiseks jäi klubil saamata tulu, mida ta teeninuks AS-ilt M&V Kaubad saadud 2 600 000 krooni investeerides: kui klubi oleks paigutanud selle raha hoiusele, oleks ta 2008. a aprillist kuni 2012. a aprillini saanud intressituluna 27 356 eurot, 61 senti. Kolmandaks kandis klubi kulusid seetõttu, et H. Podneks maksis notarile spordibaasi OÜ-le Anileh Invest müümise tõestamise eest 324 eurot, 97 senti (s.o 5 085 krooni). Kokku tekitas H. Podneks klubile prokuratuuri hinnangul kahju 116 751 eurot, 87 senti (89 070 eurot, 29 senti seoses vara väärtuse vähenemisega, 27 356 eurot, 61 senti seoses saamata jäänud intressituluga ja 324 eurot, 97 senti seoses notarile makstud tehingutõestuse tasuga). Et tegemist on suure varalise kahjuga, pani süüdistatav toime KarS § 2172 lg-le 1 vastava kuriteo.
2.Harju Maakohtu 10. mai 2013. a otsusega mõisteti H. Podneks õigeks järgmistel põhjendustel. 2.1 Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 1 järgi oli H. Podneksil 22. aprillil 2008. a õigus esindada klubi ainuisikuliselt. Õigust kinnistu müümiseks OÜ-le Anileh Invest süüdistataval tema ja klubi sisesuhtest tulenevalt ei olnud. Seega rikkus H. Podneks spordibaasi müües sisesuhet. H. Podneks ütles klubi 15. aprilli 2008. a koosolekul, et OÜ Anileh Invest on kinnistu eest nõus maksma 2 700 000 krooni, aga teised kohalolnud otsustasid OÜ Anileh Invest müügipakkumist kui liiga hilja esitatut kaalumisele mitte võtta ja leidsid, et baas tuleb müüa 2 600 000 krooni eest AS-ile M&V Kaubad. Seega toimis H. Podneks kinnistut OÜ-le Anileh Invest müües klubi juhatuse tahte vastaselt. 2.2 Isiku karistamine KarS § 2172 lg 1 järgi eeldab suure varalise kahju tekitamist. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 kohaselt oli suur kahju KarS § 2172 lg 1 mõttes teo toimepanemise ajal 435 000 krooni. 2.2.1 Kohus nõustus prokuröriga, et notaritasu maksmine kujutab endast klubi jaoks kahju. AS-iga M&V Kaubad lepiti kokku, et notaritasud jäävad ostja kanda. Tehingu sõlmimise eest OÜ-ga Anileh Invest aga tasus klubi 7877 krooni, 60 sendi suuruse notariarve, millest osa oli seotud spordibaasi müügiga. 2.2.2 OÜ-le Anileh Invest üheaastast maksetähtaega määrates andis H. Podneks ostjale kinnistu eest tasumiseks ebamõistlikult palju aega. Samas on hüpoteetiline ja tõendamata väide, et OÜ Anileh
Invest ei oleks raha maksnud. Nimelt ei antud osaühingule selleks võimalustki, sest 30. aprillil 2008 tühistas klubi 22. aprillil 2008 sõlmitud tehingud. Kohus viitas H. Podneksi ütlustele, et H. S.-il (s.o H. Podneksi xxxxxxx ja OÜ Anileh Invest osanik ning juhatuse liige) oleks selleks ajaks vabanenud vajalikud vahendid ostuhinna tasumiseks. Eeltoodu põhjal tegi kohus järelduse, et väär on prokuratuuri väide, et süüdistatav jättis klubi pooleteiseks aastaks kinnistu omandiõigusest ilma. 2.2.3 H. Podneks pidi teo toimepanemisel ehk 22. aprillil 2008 ette nägema, et klubi jääb ilma planeeritud intressitulust ajavahemikul 30. aprillist 2008 kuni 30. aprillini 2009 ehk ajal, mil klubi ootas müügihinna tasumist OÜ Anileh Invest poolt. Eesti panga kinnitatud hoiuste intressimäärade kohaselt võinuks klubi saada 2 600 000 krooni investeerimisel ajavahemikul 30. aprillist 2008. a kuni
30.aprillini 2009 tulu 150 800 krooni. 2.2.4 Ka ei saa suure kahju tekitamist tuletada prokuröri väidetest, mis on seotud viidetega kinnistu hinna langusele. Ehkki tänasel päeval on kinnistu väärt vähem kui 22. aprillil 2008. a, ei saa välistada, et kinnistu hind jätkab kasvamist (nagu ta seda viimasel ajal on juba teinud) ja suisa ületab ühel päeval 2 600 000 krooni piiri. Kinnisvaraturu areng on aga süüdistatava mõjusfäärist väljas ja hinnalangust ei saa talle seetõttu süüks arvata. Kuna ei ole tõendatud, et H. Podneks pidas kinnistu müümise momendil võimalikuks kinnisvara hinna suurt langust, ei saa teda ka süüdi tunnistada usalduse kuritarvitamise katses.
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja H. Podneksi süüditunnistamist KarS § 2172 lg 1 järgi järgmistel põhjendustel. 3.1 Klubile ei saa ette heita, et ta tühistas müügitehingu OÜ-ga Anileh Invest ega andnud viimasele võimalust tasuda ostuhinda, kuna sel moel kaitses klubi oma huve. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et OÜ-l Anileh Invest ei olnud vahendeid kinnistu hinna tasumiseks ja et H. Podneks oli sellest
teadlik.
Paljasõnaline
on
süüdistatava
väide,
et
osaühing
oleks
saanud
raha
investeerimisfondidest. Niisuguse väite paikapidamist peaks tõendama süüdistatav ise või vähemalt looma prokuratuurile selle kontrollimiseks reaalse võimaluse. 3.2 Kohus on valesti leidnud, et klubil jäi intressitulu saamata vaid 30. aprillist 2008. a kuni
30.aprillini 2009. a ehk kokku 150 800 krooni. Tegelikult jäid intressid saamata 30. aprillist 2008. a kuni 29. aprillini 2012. a ehk kokku 428 037 krooni, 94 senti: kui süüdistatav poleks tegu toime pannud, oleks klubi saanud just nii palju tulu. Ka oli H. Podneksil tahtlus selles, et klubil jääb intressitulu saamata. 3.3 Kinnistu väärtus oli 2009. a novembriks (s.o ajaks, mil klubil oleks olnud võimalik kinnistu müüa) langenud 77 100 euroni. Seega tekitas H. Podneks klubile kahju 89 070 eurot, 29 senti, sest nii palju on 77 100 eurot madalam AS-iga M&V Kaubad kokku lepitud 2 600 000-kroonisest müügihinnast. Et kinnistu hind tulevikus tõuseb, on oletuslik. H. Podneks pidi teo toimepanemise ajal pidama võimalikuks, et kinnistu hind hakkab peagi langema, sest ta kinnitas hiljem ise, et kinnisvara hind langes pisut juba 2008. a aprillis.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2013. a otsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata järgmistel põhjendustel.
4.1 Maakohus märkis õigesti, et intressitulu saamata jäämist saab H. Podneksile ette heita kuni
22.aprillini 2009, sest OÜ-ga Anileh Invest sõlmitud lepingu kohaselt oleks pidanud ostja selleks kuupäevaks raha tasuma. Raha tasumata jätmine on seletatav kannatanu enda käitumisega, kes müügilepingu tühistas. Oletuslik on prokuröri väide, et H. Podneks pidi võimalikuks pidama, et osaühing ei suuda ostusummat tasuda. OÜ Anileh Invest oleks võinud aasta jooksul vastavad vahendid leida ja prokurör oleks pidanud tõendama, et see nii ei ole. 4.2 H. Podneksile ei saa ette heita, et klubil jäi saamata intressitulu 22. aprillist 2009 kuni 29. aprillini 2012. Kui OÜ Anileh Invest oleks maksnud klubile 22. aprillil 2009 kinnistu eest 2 700 000 krooni, oleks klubi saanud selle investeerida, mistõttu puudub põhjuslik seos H. Podneksi teo ja pärast
29.aprilli 2009 saamata jäänud investeerimistulu vahel. Seega ei soovinud süüdistatav tekitada klubile kahju pärast 22. aprilli 2009. Seda näitab ka asjaolu, et H. Podneks müüs spordibaasi OÜ-le Anileh Invest 100 000 krooni võrra kallimalt, kui oleks selle eest maksnud AS M&V Kaubad ehk süüdistatav toimis hoopis kannatanu jaoks soodsalt. Klubil tekkis kahju suuresti tema enda tegevuse tõttu, sest ta otsustas alustada tsiviilvaidlust, mille tõttu klubi omandiõiguse taastumine spordibaasi puhul viibis.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5.Kassatsiooni esitas prokurör, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus eksib, märkides, et prokuratuur oleks pidanud tõendama, et OÜ Anileh Invest poleks leidnud aasta jooksul 2 700 000 krooni, mida klubile tasuda. Oma väidet tasumise võimalikkuse kohta osaühingu poolt oleks pidanud tõendama süüdistatav. Klubile ei saa ette heita müügilepingu tühistamist, sest lepingut tühistades ta üksnes kaitses oma huve. H. Podneksi tegu on põhjuslikus seoses mitte üksnes kuni 29. aprillini 2009 saamata jäänud intressituluga, vaid ka intressituluga, mis jäi klubil saamata 30. aprillist 2009 kuni
29.aprillini 2012. Klubile ei saa ette heita ei seda, et ta pöördus tsiviilkohtusse, ega ka seda, et ta polnud nõus H. Podneksi ettepanekuga sõlmida kompromiss. Süüdistatav teadis, et ta tekitab klubile kahju. Ka teadis ta, et kinnisvara väärtus hakkab vähenema.
6.Kassatsioonivastuses märgib H. Podneksi kaitsja vandeadvokaat Kati Raudsepp, et kohtuotsused on seaduslikud. Süüdistuses pole märgitud, et OÜ-l Anileh Invest ei olnud võimekust kinnistu eest maksta. Prokurör oleks pidanud tõendama, et osaühing ei või aasta jooksul maksevõimeliseks muutuda. H. Podneksi vastavad väited pole paljasõnalised, sest neid on kinnitanud ka H. S. H. Podneksil ei olnud tahtlust klubile kahju tekitada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium analüüsib kõigepealt seda, mis on seotud varalise kahju mõistega (I), seejärel käsitleb vara omastamise koosseisu (II), annab juhiseid tsiviilhagi lahendamise kohta asja uuel arutamisel (III) ja pärast seda võtab kassatsioonimenetluse tulemuse kokku (IV).
I
8.Käesoleva kriminaalasja kohtumenetluses on usalduse kuritarvitamise koosseisu tõlgendades vaieldud
eeskätt
varalise
kahju
üle.
Kohtupraktika
ühtlustamise
eesmärgil
selgitab
kriminaalkolleegium varalise kahju mõistet ja selle tuvastamist.
9.Varalise kahju tekkimist ei saa jaatada pelgalt seetõttu, et süüdistatav kasutab ebaseaduslikult ära kannatanule kuuluva vara käsutamise õigust ja jätab kannatanu seeläbi käsutatud varast ilma. KarS § 2172 lg 1 ei kaitse vara omaniku õigust vara käsutada, vaid isiku vara tervikuna. Kolleegium on leidnud, et KarS § 2172 lg-s 1 ette nähtud kuriteo koosseisulise kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvata kahjusummast maha kasu, mida kahjustatud isik sai talle kahju tekitamise tagajärjel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-55-09, p 17). Seega on kohtupraktikas omaks võetud nn saldopõhimõte, mille kohaselt tuleb varalise kahju tuvastamisel võrrelda ühelt poolt kannatanu vara koguväärtust enne süüdistatavale ette heidetavat tegu ja teiselt poolt seda, kui palju on kannatanu vara väärt pärast tegu. Kui kannatanu saab teo tagajärjel mõne vastusoorituse, mis on väärt vähemalt sama palju kui teo teoimepanija poolt käsutatud vara, ei ole võimalik kõneleda varalise kahju tekkimisest, kuivõrd vastusooritus kompenseerib kannatanu jaoks kaduma läinud vara väärtuse ja kannatanu vara koguväärtuse vähenemisest ei saa kõneleda.
10.Praegusel juhul on tarvis võrrelda klubi varalist seisu enne seda, kui H. Podneks spordibaasi OÜle Anileh Invest müüs, sellega, milline oli klubi varaline olukord pärast baasi müüki.
11.Menetluses tuvastatu põhjal ei saa H. Podneksile ette heita seda, et klubil jäi saamata tulu, mida ta oleks saanud juhul, kui ta oleks AS-ilt M&V Kaubad saadud 2 600 000 krooni investeerinud. 11.1 Iseenesest võib KarS §-ga 2172 kaitstava vara hulka kuuluda ka saamata jäänud tulu (vt sellist seisukohta kriminaalkoodeksi § 161 kohta: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-1-1-58-03, p 12). Varaks ei saa aga pidada kannatanu pelka lootust, et tema vara tulevikus suureneb, saati siis teoreetilist võimalust teenida olemasolevat varalt teatud tehingute tegemise teel raha. Vara suurenemise ootused saab lugeda varaks üksnes juhul, kui nende realiseerumine on sedavõrd kindel, et neile tuleb omistada majanduslik väärtus. Ka tsiviilõiguses on leitud, et saamata jäänud tulu tuleb hüvitada vaid siis, kui vara omanikul oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. mai 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-46-09, p 14 ja 8. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-173-12, p 20). 11.2 Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et klubil oli olemas selge plaan raha investeerida ja et see investeering ka tõepoolest oleks tulu toonud. Prokurör on nii menetlusdokumentides kui ka kohtuistungil korranud klubi tsiviilhagis esitatud kalkulatsiooni, kui palju oleks mingi ajavahemiku jooksul võimalik 2 600 000 krooni suuruselt investeeringult kasumit teenida. Samas ei ole tsiviilhagis ega prokuratuuri seisukohtades selgitatud, kas tegu on pelgalt teoreetiliste arvutustega või oli klubil tõepoolest kavatsus kinnistu müügist saadav raha mõnele hoiusele investeerida. Kohtuistungil on klubi esindaja A. L. kõnelenud, et tema oleks pannud raha usaldusväärsesse panka tähtajalisele deposiidile. Usaldusväärne oleks olnud A. L.-i sõnul SEB Pank, Swedbank või LHV Pank. Tunnistaja
lisas, et ta oleks teinud kõik, et klubi oleks investeeritud raha arvelt teeninud suurt tulu, mille oleks saanud paigutada sporditegemisse ja klubitegevuse arendamisse (kd 1, tl 196-196 pöördel). Sellised üldsõnalised ja erinevaid panku käsitlevad väited viitavad pigem sellele, et konkreetne investeerimisplaan klubil puudus.
12.Enne 22. aprillil 2008 sõlmitud tehingut OÜ-ga Anileh Invest kuulus klubi vara hulka kinnistu, mille väärtus oli 2 600 000 krooni. Pärast müügitehingut klubil seda vara enam ei olnud. Lisaks vähenes klubi vara 5 085 krooni võrra, mille H. Podneks maksis notarile tehingu tõestamise eest. Seeeest sai klubi tehingu tagajärjel nõudeõiguse OÜ Anileh Invest vastu 2 700 000 krooni maksmiseks. Hindamaks, kas see nõudeõigus kompenseerib kinnistu väärtuse ja makstud notaritasu, tuleb teha selgeks, kas nõudeõigus oli väärt vähemalt sama palju kui kinnistu ja notaritasu kokku (sarnase analüüsi kohta tsiviilõiguses vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. mai 2010. a otsus asjas nr 3-2-133-10, p 19 ja 30. aprilli 2014. a otsus asjas nr 3-2-1-20-14, p 14). Eelöeldu tähendab ühtlasi, et väär on senises menetluses avaldatud arvamus, et kahju tekkimise või puudumise oleks saanud tuvastada alles 22. aprillil 2009: kui OÜ Anileh Invest oleks ostuhinna maksnud, poleks klubil kahju tekkinud; kui aga ta oleks jätnud maksmata, tuleks kahju tekitamist jaatada. See seisukoht ei pea paika seetõttu, et kahju seotakse tulevikus aset leidva lepingu täitmise või täitmata jätmisega. Kahju tekkimist hinnates tuleb arvesse võtta mitte tulevikus aset leida võivaid sündmusi, vaid seda, kui palju on väärt vahetult varakäsutuse tagajärjel saadud vastusooritus e praegusel juhul klubil tekkinud nõudeõigus OÜ Anileh Invest vastu. Ühtlasi nähtub eeltoodust, et kahju kindlakstegemisel ei saa arvesse võtta, kas kannatanu on käsutatud vara (või osa sellest) varakäsutuse teinud isiku enda vabatahtliku tegevuse või mõne muu faktori tõttu (nt kohtuotsuse alusel) hiljem tagasi saanud. Selline hilisem kahju heastamine ei tee olematuks, et koosseisupärase teoga tekitati algul vara omanikule kahju. Viimaks tähendab eelöeldu, et kahju tekkimist analüüsides ei saa toetuda käsutatud vara väärtuse hilisemale muutumisele.
13.Kas raha maksmise nõue kujutab endast majanduslikult täisväärtuslikku kompensatsiooni kaotatud vara eest, sõltub mitmest asjaolust.
14.OÜ-ga Anileh Invest sõlmitud lepingu kohaselt muutus ostuhinna tasumise nõue sissenõutavaks
22.aprillil 2009 e aasta pärast müügitehingu tegemist. Seega ei oleks klubil olnud lepingu kohaselt ühe aasta jooksul kinnistut ega ka raha, mida ostja kinnistu eest tasuma kohustus. Juba ainuüksi asjaolu, et ostja pidi kinnistu eest tasuma alles aasta pärast, viitab esmapilgul sellele, et klubi nõudeõigus OÜ Anileh Invest vastu ei olnud kinnistu ja notaritasu eest kohane kompensatsioon. Siiski ei pruugi alles tulevikus tekkiv maksmisnõue olla alati vähem väärt kui võõrandatud õigus. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellises olukorras analüüsida ühelt poolt isikul tulevikus tekkiva nõude suurust ja teisalt nõude tekkimise aega. Kui võõrandatud vara omanikul tekib nõudeõigus, mis ületab vara tegelikku väärtust, võib olla kohane kompensatsioon ka selline nõue, mis muutub sissenõutavaks alles millalgi tulevikus. Praegusel juhul müüs H. Podneks spordibaasi OÜ-le Anileh Invest 2 700 000 krooni eest ehk 94 915 krooni võrra kallimalt, kui oli kinnistu väärtus, millele on juurde arvestatud klubi poolt makstud notaritasu. Kolleegiumi hinnangul on kaheldav, kas 94 915 krooni oleks klubi
jaoks hüvitanud aastapikkuse ilma kinnistu või selle väärtust kompenseeriva rahata (s.o ilma 2 600 000 kroonita) olemise. Kindlasti ei oleks 94 915 krooni olnud piisav juhul, kui klubi tõepoolest soovis müügitulu investeerida (vt käesoleva otsuse p 11.2) ja sellelt investeeringult oleks teenitud suuremat kasu kui 94 915 krooni.
15.Isegi kui 94 915 krooni oleks majanduslikus mõttes kompenseerinud aastapikkuse raha ootamise, ei tähenda see kaugeltki, et klubil tekkinud nõudeõigus 2 700 000 kroonile oli väärt vähemalt sama palju kui H. Podneksi poolt tehtud varakäsutus. Nõude abstraktse väärtuse kõrval tuleb nõude tegelikku väärtust kindlaks tehes ka analüüsida, kas nõuet on võimalik maksma panna või mitte. Näiteks ei ole isikul võimalik maksma panna nõuet, mida nõude adressaat ei soovigi täita (KarS § 209 lg 1 järgi kelmuse eest süüdimõistmise kohta sarnases olukorras vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-98-09, p 13.2 ja 27. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-57-10, p 12). Samuti ei saa maksma panna nõuet, mida seda täitma kohustatud isik võib küll iseenesest täita soovida, aga mille täitmine ei ole tema jaoks võimalik seetõttu, et tal ei ole täitmiseks piisavalt vahendeid. Kui nõuet ei ole võimalik maksma panna, võib teatud juhtudel siiski kahju tekkimisest kõnelemine olla välistatud. Näiteks olukorras, kus põhinõude kindlustamiseks on seatud mõni tagatis, mis on väärt vähemalt sama palju kui tehtud varakäsutus ja mis on vara omaniku jaoks ilma oluliste probleemideta realiseeritav (üldjuhul on sel moel realiseeritavad nt asjaõiguslikud tagatised, mitte aga võlaõiguslik käendus), kompenseerib tagatis varakäsutusest tingitud vara vähenemise ja varalisest kahjust kõneleda ei saa. Praegusel juhul kinnistut müües klubi kasuks mingeid tagatisi ei seatud.
16.Senises menetluses ongi vaieldud selle üle, kas OÜ Anileh Invest oleks suutnud kinnistu hinna tasuda. Kui müügilepingu sõlmimise momendil sai eeldada, et OÜ Anileh Invest tasub kokku lepitud summa hiljemalt 22. aprillil 2009. a, ei saa H. Podneksi poolsest kahju tekitamisest klubile kõneleda. Seda seetõttu, et müügihinna tasumise nõue kompenseerib kinnistust ilmajäämise ja notaritasu maksmise (eeldusel, et 94 915 krooni oli piisav kompenseerimaks klubi jaoks aastast ilma kinnistu või 2 600 000 kroonita olemist: vt selle kohta käesoleva otsuse p 14).
17.Kolleegiumi hinnangul viitavad mitmed asjaolud aga sellele, et klubil tekkinud nõudeõigus ei kompenseerinud H. Podneksi poolt tehtud varakäsutust. OÜ-l Anileh Invest ei olnud kinnistu ostmise ajal raha ostu eest tasumiseks. Ka arveldas osaühing aastatel 2007-2009 oluliselt väiksemate summadega kui 2 700 000 krooni. H. Podneksi väitel oleks OÜ Anileh Invest 22. aprilliks 2009 vajaliku summa leidnud, sest H. S. oleks selleks ajaks saanud piisavalt raha teatud investeerimishoiustelt. Kolleegium nõustub prokuröriga, et selline väide on paljasõnaline, sest süüdistatav ei ole täpsustanud, milliseid investeerimishoiuseid ta silmas pidas ja millal ning millises ulatuses neil hoiustel raha vabanenud oleks. Ka tuleb prokuröriga nõustuda selles, et prokuratuurile ei saa panna sellise väite ümberlükkamise kohustust. Nii menetlusteoorias kui ka kohtupraktikas on mööndud, et teatud juhtudel esineb nn pööratud tõendamiskoormus, kus mingite asjaolude tõendamise kohustus lasub süüdistataval (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-70-11, p 18.1). Oma üldsõnalise väite H. S.-il tulevikus tekkiva investeerimistulu
kohta oleks pidanud tõendama H. Podneks või vähemalt oleks ta pidanud looma menetlejale reaalse võimaluse selle väite kontrollimiseks. Kuivõrd ei saa kõneleda piisavast kindlusest selle osas, et OÜ Anileh Invest oleks kokkulepitud müügihinna korrektselt tasunud, ei olnud nõudeõigus väärt vähemalt sama palju kui süüdistatava tehtud varakäsutus.
18.KarS § 2172 lg 1 kohaldamiseks on tarvis, et tekitatud varaline kahju oleks suur, st ületaks karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 2 järgi palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Teo toimepanemise ajal oli kuupalga alammäär 4 350 krooni e suur oleks süüdistatava poolt klubile tekitatud varaline kahju olnud juhul, kui see oleks olnud vähemalt 435 000 krooni. Ütlemaks, kui palju klubil tekkinud nõudeõigus OÜ Anileh Invest vastu täpselt väärt oli, võib eeldada ekspertiisi tegemist. Majandusalaste eriteadmistega eksperdilt saab küsida näiteks seda, kui kallilt oleks olnud võimalik vahetult pärast tegu loovutada kannatanul tekkinud nõue mõnele kolmandale isikule. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu ka Riigikohtu seisukohale, et teatud juhtudel võib kohus isiku teole karistusõigusliku hinnangu andmisel piirduda n-ö minimaalse kahju kindlakstegemisega, tuvastades kahju tekitamise vähemalt teatud summas, mis ületab kuriteokoosseisus ette nähtud kahju alampiiri (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-65-05, p 5;
16.novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 26 ja 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1117-13, p 8). See tähendab seda, et kui praegusel juhul oleks tuvastatud, et klubi nõudeõigus OÜ Anileh Invest vastu oli väärt vähem kui 2 170 085 krooni (s.o summa, mis on saadud, kui arvata kinnistu väärtusest (2 600 000 krooni) ja makstud notaritasust (5 085 krooni) maha 435 000 krooni), oleks saanud kõneleda suure varalise kahju tekkimisest, sõltumata saamata jäänud tulust (vt käesoleva otsuse p 11.2) või sellest, milline hinnang anda 94 915 kroonile, mille osas OÜ Anileh Invest poolt pakutud müügihind ületas formaalselt AS-i M&V Kaubad pakkumist (vt käesoleva otsuse p 14). II
19.Tulenevalt KarS § 2172 lg-s 1 otsesõnu sätestatust saab usalduse kuritarvitamist isikule karistusõiguslikult ette heita vaid juhul, kui tema karistamine vara omastamise eest KarS § 201 järgi on välistatud. Erinevalt usalduse kuritarvitamisest ei nõua karistamine vara omastamise eest, et teoga oleks tekitatud varaline kahju (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 16). See tähendab, et kui KarS § 2172 ei kaitse vara omaniku pelka õigust vara käsutada (vt käesoleva otsuse p 9), siis KarS § 201 puhul on karistatav juba ainuüksi ebaseadusliku varakäsutuse tegemine. Isegi kui kannatanu vara väärtus tänu mõne varakäsutust kompenseeriva vastusoorituse saamisele ei vähene (või isegi suureneb), ei tähenda see, et KarS § 201 koosseis ei ole täidetud.
20.Vara omastamisest KarS § 201 lg 1 järgi saab kõneleda juhul, kui isik pöörab talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks. Praeguses asjas on tuvastatud, et nii kinnistu kui ka notarile makstud tasu olid H. Podneksi jaoks võõrad, kuivõrd need olid klubi omad. Et
süüdistatavale oli antud selle vara käsutamise õigus, oli vara usaldatud H. Podneksile.
21.Kohtupraktika kohaselt sisustatakse koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" nn manifesteerimisteooria alusel. Enda või kolmanda isiku kasuks pööramist kujutab endast tegu, mille põhjal saab järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või tahab ta lasta seda teha kolmandal isikul. Seega peab isik mingil objektiivselt avalduval moel omastamistahte manifesteerima (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-92-13, p 14). Praegusel juhul sõlmis H. Podneks OÜ-ga Anileh Invest lepingu, mille põhjal läks osaühingule üle spordibaasi omand. Samuti käsutas ta klubi vara sel moel, et maksis 5 085 krooni notarile müügilepingu tõestamise eest. Nende tegudega pööras H. Podneks temale usaldatud võõra vara kolmanda isiku, s.o OÜ Anileh Invest kasuks.
22.KarS § 201 lg 1 objektiivse koosseisu täitmisest saab kõneleda vaid juhul, kui võõra vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramine on ebaseaduslik. Selles osas on kohtud tuvastanud, et klubi ei olnud nõus sellega, et H. Podneks müüb kinnistu OÜ-le Anileh Invest ja maksab notarile sellise tehingu tõestamise tasu.
23.Käesoleva otsuse punktides 19-22 märgitu tõttu võib H. Podneks olla realiseerinud vara omastamise koosseisu. Vaatamata KarS § 2172 lg-s 1 otsesõnu sätestatule ei nähtu otsustest, millisel põhjusel on H. Podneksi karistamine KarS § 201 järgi välistatud. Seega on kohtud jätnud otsused nii piisaval määral põhistamata kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 7 mõttes kui ka kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mistõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsus KrMS § 362 pde 1 ja 2 alusel tühistada. KrMS § 361 lg 1 p-st 7 lähtudes ei saa Riigikohus ise H. Podneksit süüdi tunnistada, mistõttu tuleb kriminaalasi saata KrMS § 361 lg 1 p 6 järgi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. III
24.Kuna kannatanu taotleb tsiviilhagis talle tekitatud kahju hüvitamist, võib asja uuel arutamisel olla tarvis analüüsida klubil tekkinud kahjuga seotud küsimusi.
25.Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi lahendamine on võimalik ka juhul, kui kahju tekitamine ei ole kuriteo koosseisu tunnus, sest sellise hagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-13-14, p 17). Seega saab tsiviilhagiga taotleda kahju hüvitamist ka selliselt süüdistatavalt, kes mõistetakse süüdi vara omastamises.
26.Kahju hüvitamise eesmärk on võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjuhüvitisena ei pea aga alati välja mõistma summat, mis on võrdne süüdistatava poolt tekitatud varalise kahjuga karistusõiguslikus mõttes. Kui tekitatud varalise kahju suurust karistusõiguslikus mõttes hinnatakse vahetult teo toimepanemise järgse aja põhjal (vt käesoleva otsuse p 12), siis kahju hüvitamise aspektist ei pruugi
teo toimepanemisele vahetult järgnev olukord olla enam oluline. Seda seetõttu, et kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta ka seda, mis on aset leidnud kahju tekitamise järel. Nii nt võib väljamõistetav kahjuhüvitis olla oluliselt väiksem kui kuriteoga tekitatud kahju (vt varalise kahju suuruse arvutamise kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-100-13, p 13). Ka ei saa välistada, et hoolimata varalise kahju tekitamisest karistusõiguslikus mõttes ei ole kohtul üldse alust kahjuhüvitist välja mõista (nt olukorras, kus ebaseaduslikult käsutatud vara omanik on selle pärast kuritegu endale tagasi saanud).
27.Praegusel juhul ei ole klubi notaritasuks makstud 5 085 krooni tagasi saanud. Seetõttu kujutaks klubi asetamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui H. Podneksi poolset notarile maksmist ei oleks toimunud, see, kui klubile tasutakse makstud notaritasu suurusele vastav hüvitis. Kolleegiumi hinnangul ei sea selle kahju hüvitamise nõudmisele VÕS § 127 lg 1 järgi piiranguid ka VÕS § 127 ülejäänud lõigetes sätestatu (nt paragrahvi teises lõikes sisalduv nn normi õiguskaitse teooria või kolmandas lõikes välja toodud kahju ettenähtavuse reegel).
28.Kahju hüvitamisel võib osutuda oluliseks ka klubi kavatsus müüa spordibaas AS-ile M&V Kaubad. Kui kinnistu praegune väärtus jääb alla 2 600 000 krooni (hind, mille klubi oleks 2008. aastal saanud AS-ilt M&V Kaubad), ei ole klubi hoolimata asjaolust, et kinnistu kuulub uuesti temale, olukorras, milles ta oleks olnud, kui H. Podneks ei oleks kinnistut ära müünud. Kas klubile kahjuhüvitisena 2 600 000 krooni ja kinnistu hetkeväärtuse vahe kompenseeritakse, sõltub muu hulgas sellest, kas kohtu hinnangul ei välista hüvitamist VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatu.
29.Viimaks peab kohus kahjuhüvitise üle otsustades võtma seisukoha selle kohta, kas klubi poolne väidetav investeerimistulu mittesaamine kujutab endast saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 5 mõttes. Kolleegium juhib veelkord tähelepanu sellele, et saamata jäänud tulust on võimalik kõneleda vaid juhul, kui vara omanikul oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt käesoleva otsuse p 11.1). IV
30.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 10. mai 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2013. a otsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. Prokuröri kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
31.Asja uuel arutamisel peab kohus silmas pidama seda, et H. Podneks pani talle ette heidetava teo toime 22. aprillil 2008 e üle kuue aasta enne käesoleva otsuse tegemist. Kohus peab hindama, kas kriminaalasja menetlus on kestnud ebamõistlikult kaua. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb kohtul analüüsida, kas süüdimõistmise korral peab karistust mõistliku menetlusaja ületamise pärast kergendama (KrMS § 306 lg 1 p 61) või tuleb menetlus mõistliku aja möödumise tõttu lõpetada (KrMS § 2742 lg 1).
32.Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et H. Podneksi kaitsja vandeadvokaat K. Raudsepp teavitas pärast kassatsioonivastuse saatmist Riigikohut sellest, et õigusteenuse osutamise leping tema
ja süüdistatava vahel on lõppenud. Asja uuel arutamisel tuleb H. Podneksile tagada kaitseõigus.
33.Kaitsja on esitanud taotluse hüvitada H. Podneksi kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 720 eurot (s.h käibemaks). KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Ka olukorras, kus Riigikohus vaatab kriminaalasja läbi prokuröri kassatsiooni alusel, tühistab maa- ja ringkonnakohtu otsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saadab asja maakohtule uueks arutamiseks, tuleb süüdistatavale hüvitada mõistliku suurusega menetluskulud, mida ta on kandnud enda õigustatud seisukohtade esitamisel kassatsioonimenetluses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-66-12, p 15). Kolleegiumi hinnangul oli põhjendatud kulutada kuus tundi kassatsioonivastuse koostamisele. Ka pole ebamõistlikult kõrge kaitsja taotletav sajaeurone tunnihind. Seega on 600 eurot, millele lisandub käibemaksuna 120 eurot, mõistlik õigusabikulude suurus KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes, mistõttu tuleb kaitsja taotlus rahuldada. Lea Kivi, Hannes Kiris, Saale Laos
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.