1-14-3616/24 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Ardo Riietit süüdistatakse selles, et tema 07.04.2012 kella 02.20 ja 03.47 vahelisel ajal, olles leidnud Tallinnas Pärnu mnt 10 asuva hoone välistrepil istunud, raskes joobes olnud temale võõra XXX ja toonud ta trepist ülesse välisuste vahelisele platvormile, tõmbas seal XXX püksid allapoole ja üritas astuda temaga vaginaalsesse suguühendusse, asetades XXX põrandal suguühendust võimaldavatesse asenditesse, kuid suguühendusse astumine Ardo Riietil siiski ei õnnestunud tema enda seisundi tõttu. Siis, hoides põrandal seina juures istuval kannatanul peast kinni ja surudes tema nägu enda kubemesse, viis Ardo Riiet oma peenise XXX suhu, astudes temaga oraalsesse suguühendusse. Oma tegevusega pani Ardo Riiet toime KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama ja toimunust aru saama. Samuti tema 07.04.2012 kella 02.20 ja 03.47 vahelisel ajal Tallinnas Pärnu mnt 10 asuva hoone välisuste vahelisel platvormil võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX valdusest I Phone 4S (32MB) väärtusega 699 eurot ja võtmekimbu. Oma tegevusega pani Ardo Riiet toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo. Kuritegudega tekitati XXXmoraalne ja varaline kahju, XXX esitas tsiviilhagi summas 849 eurot mobiiltelefoni maksumuse ja lukuabi teenuse hüvitamiseks. Käesolevas kriminaalasjas sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee, süüdistatav Ardo Riiet ja tema kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus Ardo Riieti süüdimõistmist KarS § 141 lg 1 ja § 199 lg 1 järgi. Prokurör nõuab süüdistatava karistamist KarS § 141 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aastase vangistusega ja KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 kuulise vangistusega. Prokurör taotleb KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistus ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel arvata kantud karistuse hulka eelvangistus ajavahemikus 03.10.13 kuni 04.10.13, s.o 2 päeva. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 74 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Ardo Riiet ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel uusi kuritegusid ning järgib talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg 1 ja lg 2 p 1sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:

6.hüvitama kannatanu XXX tekitatud kahju summas 849.00 eurot hiljemalt 01.04.2015.a. Kohtuistungil jäi prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. 30.04.2014.a toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav Argo Riiet, et on süüdistusest aru saanud, nõustus kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses ning kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Menetluskulud palub jätta riigi kanda. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb Argo Riiet temale esitatud süüdistuses KarS § 141 lg 1 ja § 199 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu XXX esitas tsiviilhagi summas 849 eurot. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et kannatanule on õigusvastaselt kahju tekitanud A. Riiet. Süüdistatav tunnistab hagi. Tsiviilhagi on tõendatud ning kuulub rahuldamisele. A. Riietilt kuulub välja mõistmisele XXX kasuks 849, 90 eurot.