1-14-3681/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 180 eurot ja ekspertiisikulu 711 eurot riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda Rahandusministeeriumi kontonumbrile IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, IBAN EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Artem Sumenkov, 1-14-3681, menetluskulud.“ Kohustada Artem Sumenkovi tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - üks kollast värvi plastikust tops ning selles olnud kaksteist fooliumtükki, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Artem Sumenkov ́i süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 03.02.2014.a, suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 0,18 grammi, milles puhtal kujul oli fentanüüli kokku 11 milligrammi, s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Artem Sumenkov valdas osundatud narkootilist ainet kuni 03.02.2014.a kellani 16.35 enda valduses, kust see Tallinnas Pae 35 asuva maja juures tema kahtlustatavana kinnipidamisel tema pükste taskust kokku kaheteistkümnesse fooliumvoldikusse pakendatuna politseitöötajate poolt leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Fentanüül kuulub kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 mg narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 11 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 85 inimesele. Suure koguse narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Artem Sumenkov toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Artem Sumenkov, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.04.2014.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör Artem Sumenkovi süüditunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 2 kuud. Kuivõrd Artem Sumenkov pani osundatud kuriteo toime temale Harju Maakohtu 03.10.2013.a otsusega nr 1-13-8099 mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis tuleb vastavalt KarS § 69 lg-le 7 ning § 65 lg-le 2 mõista liitkaristus suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 (nelja) kuu pikkuse vangistuse võrra (kuivõrd Artem Sumenkov ei sooritanud temale määratud 240 tunnist üldkasulikust tööst tema kinnipidamise hetkeks mitte ühtegi tundi) ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Artem Sumenkov ́i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 03.02.2014.a, mil Artem Sumenkov peeti kahtlustatavana kinni. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); - üks kollast värvi plastikust tops ning selles olnud kaksteist fooliumtükki, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 887.50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 180 eurot ja ekspertiisikulu 711 eurot riigituludesse.

Kaitsja ja süüdistatav esitasid taotluse menetluskulude vähendamiseks ja ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör vaidles vastu kulude vähendamisele. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ja seda kulude ajatamise osas. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Sumenkovil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ankeetandmete kohaselt tal oli töökoht, mistõttu tema enda sõnade kohaselt ei saanud ta teha ÜKT-d. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda.