Igor Kibirevi süüdistuses KarS § 113 ja § 274 lg 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. detsembri 2013 otsus
Apellatsiooni esitajad
Süüdistatav Igor Kibirev ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi
Prokurör
Ringkonnaprokurör Olga Dorogan
Süüdistatav
Kaitsja
Igor Kibirev isikukood 37001132239; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistatud 8 korda; tõkend – vahistamine alates 02.02.2011. Vandeadvokaat Lembit Nirgi
RESOLUTSIOON:
Tühistada Viru Maakohtu 20. detsembri 2013 otsus osaliselt, see on Igor Kibirevile KarS §-de 64 lg 1 ja 65 lg 2 alusel karistuse mõistmises. Teha eeltoodu osas uus otsus.
1.
Mõista Igor Kibirevile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 7 aastat vangistust, lugedes KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi mõistetud 1 aastase vangistuse kui kergema karistuse kaetuks KarS § 117 lg 1 ja § 118 lg 1 p 1 järgi mõistetud 7 aastase vangistusega kui raskeima karistusega.
2.KarS § 65 lg 2 alusel liita nimetatud karistusele Viru Maakohtu 28.05.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuud ja 28 päeva vangistust – mõistes Igor Kibirevile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 7 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
3.KarS § 68 lg 1 alusel lugeda sellest kantuks eelvangistuses 15.-16.09.2010 viibitud 2 päeva vangistust.
4.Igor Kibirevi ärakandmisele kuuluv karistus on seega 7 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust.
5.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
6.Apellatsioonid rahuldada osaliselt.
7.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 238,80 eurot, sealhulgas käibemaks 39,80 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt süüdistatav Igor Kibirevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8.Eeltoodud menetluskulu 238,80 eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 30. aprillil 2014 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 1. maist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 1. maist 2014. Esimese astme kohtu otsuse sisu
1.Igor Kibirev anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema, 14.09.2010 kella 20.00 ajal pärast politseiametnike N.A. i ja R.K. i poolt Jõhvi politseiosakonda toimetamist kambrisse paigutamise käigus kasutas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitva R.K. i suhtes. I. Kibirev haaras politseiametnikku vormijopest, tõmbas enda poole ja tõstis rusika löögiks pea piirkonda, kuid ei saanud lüüa, kuna N.A. ja R.K. oskasid I. Kibirevi agressiivset tegevust ennetada, kasutades tema suhtes erivahendeid.
1.1.I. Kibirevi süüdistati ka KarS § 113 järgi selles, et tema 17.01.2011 kella 18.00 paiku Kohtla–Järve linnas aadressil XXX asuva maja hoovis koos R.G. iga peksis tahtliku tapmise eesmärgil G.G. i, kes suri talle põhjustatud vigastuse tagajärjel.
2.Viru Maakohtu 20.12.2013 otsusega tunnistati I. Kibirev süüdi KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Maakohus kvalifitseeris ümber KarS § 113 järgi esitatud süüdistuse ja tunnistas I. Kibirevi süüdi KarS § 117 lg 1 ja § 118 lg 1 p 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 7 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti I. Kibirevile liitkaristus 8 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 5 pöörati täitmisele Viru Maakohtu 28.05.2009 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - 5 kuud ja 28 päeva vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti I. Kibirevile liitkaristuseks 8 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.09.201016.09.2010 ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust.
2.1.Maakohtu hinnangul on tunnistajate A.K. , N.A. i, A.U. i ja kannatanu R.K. i ütlustega ning joobeseisundi tuvastamise aktiga tõendatud, et 14.09.2010 käitus joobeseisundis I. Kibirev agressiivselt ning arestikambrisse paigutamisel osutas vastupanu politseitöötajatele ja püüdis lüüa politsei vormiriietuses politseiametnikku R.K. i, kuid kuna viimane keeras löögist eemale, ei tabanud see kannatanut. Kohus leidis, et I. Kibirev, sihtides oma lööki R.K. ile vastu pead, oli teadlik, et paneb toime õigusvastase teo. Süüdistatav nägi ette, et löök võib tekitada valu või tervisekahjustuse ja soovis seda, ning tahtis kasutada R.K. i suhtes vägivalda seoses tema ametikohustuste täitmisega. See, et R.K. oli rünnaku ajal avaliku korda kaitsev ametiisik, oli ilmne, kuna isikul oli seljas politseitöötaja vorm ning kogu tema tegevus oli suunatud avaliku korra kaitsmisele. Seega tegutses süüdistatav otsese tahtlusega kõigi koosseisu asjaolude suhtes. Samas jõudis maakohus järeldusele, et tegemist oli süüteokatsega ning see tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi. I. Kibirev küll üritas käega lüüa R.K. i, kuid tegu jäi lõpule viimata süüdistatava tahtest mitteoleneval põhjusel, s.o kannatanul õnnestus temale suunatud löögist kõrvale keerata.
2.2.I. Kibirevi süü suuruse hindamisel arvestas kohus, et tegemist oli vaid ühe löögiga ja tegu jäi katsestaadiumisse. Karistuse mõistmisel arvestas kohus ka seda, et süüdistatav eitas oma süüd ja ei kahetsenud oma tegu. Süüdistuse aluseks olev sündmus leidis aset ajal, mil I. Kibirev oli allutatud käitumiskontrollile ja pidi katseajal tõestama enda suutlikust käituda õiguskuulekalt. I. Kibirev oli alkoholijoobes ning ei allunud seaduses ettenähtud menetlustoimingutele ja püüdis igasuguse põhjuseta kasutada vägivalda politseiametniku suhtes. Maakohus oli seisukohal, et süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning eripreventiivset prognoosi arvestades tuleb I. Kibirevi KarS § 274 lg 1 järgi karistada vangistusega, mis jääb sanktsioonis ettenähtud vangistuse alammäära, s.o 1 aastase vangistusega. Kohus leidis, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole I. Kibirevi puhul piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Varasemalt on isikut korduvalt karistatud väärteokorras rahatrahvidega, mida ta ei tasunud ning need asendati arestiga. I. Kibirev on invaliidsuspensionär ning tema sissetulekud ei ole suured, seega on ka rahalise karistuse täitmine küsitav.
3.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni nii süüdistatav I. Kibirev kui tema kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi.
3.1.Süüdistatav palub vähendada talle KarS § 274 lg 1 alusel mõistetud karistust. Isik leiab, et mõistetud karistus on liiga range, kuna temapoolne agressiivsus oli tingitud politseiametniku mõtlematust käitumisest. Kannatanu võttis I. Kibirevilt ära inhalaatorid, mida isikul on aga kogu aeg vaja, kuna tal on astma ning soovis süüdistatava paigutada ühte kambrisse koos suitsetajaga. I. Kibirev toob välja, et kannatanu R.K. ei saanud vigastada ega tundnud mingit valu. Apellatsioonis tuuakse veel välja asjaolu, et R.K. ei kandnud vormiriietust ning seega ei võinud süüdistatav teada, et politseiametnik on asunud täitma ametikohustusi. Lisaks osutab süüdistatav asjaolule, et üle ei ole kuulatud potentsiaalset tunnistajat G.G. it.
3.2.Vandeadvokaat L. Nirgi palub tühistada Viru Maakohtu 20.12.2013 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks või teha uus otsus, millega mõista I. Kibirev KarS § 274 lg 1 alusel õigeks või mõista talle kergem karistus. Lisaks leiab kaitsja, et kuna
I. Kibirev mõisteti süüdi KarS § 117 lg 1 ja § 118 lg 1 alusel, oleks kohus KarS § 64 lg 1 alusel võinud lugeda kergema karistuse kantuks raskemaga. Apellatsioonis tuuakse välja, et politseiametnikud ei käitunud süüdistatava suhtes mõistlikult, kuna võtsid astmahaigelt inimeselt ära tema ravimid ning paigutasid ta antisanitaarsesse kambrisse. I. Kibirev on eitanud igasugust tahtlust lüüa politseiametnikku. Isik hakkas paanikasse sattudes lihtsalt vehkima kätega ning kannatanule võis tunduda nimetatud tegevus sihitud löögina. Kaitsja leiab, et tunnistajate ja kannatanu ütlused kuriteoepisoodi osas on vastuolulised ning oletuslikud I. Kibirevi tahtluse ja eesmärgi suhtes. Lisaks leiab kaitsja, et kohus ei ole kontrollinud KarS § 31 lg 1 järgi õigusvastasust välistavaid asjaolusid ja süüdistatava karistust oleks pidanud tulenevalt KarS §-st 60 kergendama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohtu istungil jäid nii süüdistatav kui ka kaitsja esitatud apellatsioonide juurde ning palusid maakohtu otsus taotletud osas tühistada. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, paludes jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4.1.Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava ja kaitsja ning prokuröri, leiab, et apellatsioonid kuuluvad rahuldamisele osaliselt, see on I. Kibirevile KarS §-de 64 lg 1 ja 65 lg 2 alusel karistuse mõistmises. Ülejäänud nõuded on põhjendamatud ja rahuldamisele ei kuulu.
4.2.Apellandid taotlevad I. Kibirevi õigeksmõistmist KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus ei kuulu rahuldamisele. Maakohus on põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 24-28), milliste tõenditega on nimetatud süüdistus tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest see on kooskõlas kannatanu R.K. i ja tunnistajate A.K. , N.A. i, A.U. i maakohtus antud ütlustega (II kd lk 163 pöördel165, 184 pöördel-189) ning leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust tõendite ümberhindamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud antud asjas KarS § 31 lg 1 järgi õigusvastasust välistavaid asjaolusid, mille olemasolu kaitsja väidab. Mis puutub I. Kibirevi väitesse, et üle ei ole kuulatud potentsiaalset tunnistajat G.G. it, siis seda tunnistajat ei ole kaitseaktis (II kd lk 38-40) taotletud, küll aga taotles teda esialgu I. Kibirev ise (II kd lk 45), kuid hilisemas taotluses (II kd lk 51) ta seda nõuet enam ei korranud. Samuti ei esitatud seda taotlust 21.11.2011 eelistungil (II kd lk 72). Seejärel oma 09.02.2012 taotluses I. Kibirev uuesti soovis G.G. i väljakutsumist (II kd lk 77). Eelistungil 07.03.2012 jäeti see taotlus rahuldamata (II kd lk 79). Asja sisulise arutamisel G.G. i väljakutsumist enam ei taotletud (II kd lk 150 ja 213 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et seega pole ka alust väita, et kaitseõigust oleks rikutud ja tunnistaja alusetult välja kutsumata jäetud.
4.3.Ringkonnakohus leiab, et kuigi apellandid taotlevad ka KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist, ei kuulu see taotlus rahuldamisele, sest maakohus on põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 29), miks tuleb selle kuriteo eest karistuseks mõista just üks aasta vangistust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust nimetatud karistust kergendada.
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada I. Kibirevile KarS §-de 64 lg 1 ja 65 lg 2 alusel karistuse mõistmises. Maakohus on karistuse mõistmist küll põhjalikult käsitlenud (otsuse lk 28-30), kuid puuduvad põhjendused, miks kaks karistust KarS § 64 lg 1 alusel täies mahus liideti, mõistes liitkaristuseks 8 aastat vangistust, kuigi oli ka võimalus lugeda kergem karistus (1 aasta vangistust) kaetuks raskeima karistusega (7 aastat vangistust). Kuna vastavad põhjendused puuduvad, siis ei saa neile ka hinnangut anda ning ringkonnakohus leiab, et karistuse eesmärgid on I. Kibirevi puhul täidetavad ka ilma tema suhtes karistuste liitmist kohaldamata, sest 7 aastat vangistust on küllaldaselt raske karistus, et sellega lugeda kaetuks 1 aasta vangistust. Eeltoodust tulenevalt tuleb ka tühistada I. Kibirevile KarS § 65 lg 2 alusel lõpliku karistuse mõistmine, liites 7 aastale vangistusele kandmata karistuse 5 kuud ja 26 päeva vangistust, jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. Menetluskulud. Kaitsja adv L. Nirgi on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist apellatsiooni koostamise ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest kokku 238,80 euro ulatuses (sh käibemaks 39,80 eurot) seoses süüdistatav I. Kibirevile riigi õigusabi osutamisega. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa väljamaksmisele. KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Käesoleval juhul ringkonnakohus tegi lahendi KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ning sellest tulenevalt jäävad välja mõistetud menetluskulud riigi kanda.
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.