Kriminaalasi nr 1-14-3226
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-3226 (13260103024)
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Kriminaalasi
Kokkuleppemenetluses S.G süüdistus KarS § 169 järgi
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
S.G Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, tel xxx-mail: xsikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, töökoht: Poxstal OÜ, aiapaigaldaja alates 01.03.2014, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 1 kehtiv karistus, tõkend kohaldamata
Kaitsja
Advokaat Mihkel Gaver
Süüdi tunnistada S.G KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui S.G 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1(3)
4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.G katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 180 lg 3 alusel mõista S.G-lt riigituludesse menetluskuludena 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades S.G tasuma igakuiselt hiljemalt 28-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2014.a maist vähemalt 30 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (Swedbank EE932200221023778606; SEB EE891010220034796011 või Nordea Bank EE701700017001577198), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
S.G on kohustatud Tartu Ringkonnakohtu 15.03.2013 otsuse 2-12-34236 alusel maksma elatisraha xxxxxxxxxxxxxxxx kasuks laste xxxxxxxxxxxxxxu (ik xxxxxxxxxxx), xxxxxxxxxxxxxu (ik xxxxxxxxxx) ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igaühele 145 eurot kuus alates 04.12.2012 kuni laste täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuvalt perioodi 13.06.2012 kuni 03.12.2012 eest kokku summas 1307,90 eurot. S.G elatist maksnud ei ole, kuigi on teinud eelnimetatud perioodil tööd ning saanud sissetulekuid. Seega hoidub S.G vanemana kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest, omades võlgnevuse perioodi 13.06.2012-31.07.2013 eest kohtutäituri nõude alusel 4711,44 eurot. Sellega pani S.G toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 169 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui S.G 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti 2(3)
territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.G Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdimõistetult riigituludesse sisse nõuda menetluskulud, milleks käesolevas asjas on sundraha 532,50 eurot ja kaitsetasu kohtueelses menetluses ja kohtus S.G-le osutatud õigusabi eest 267,60 eurot. Kokku on menetluskulu suuruseks 800,10 eurot. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja leidis, et põhjendatud oleks menetluskulu suuruses 100 eurot tulenevalt KrMS § 180 lg 3 sätetest. Süüdistatava töötasu ei ole suur, tal on igakuine laenukohustus ja tasuda on vaja elatist. Suurema menetluskulu sisse nõudmine ei arvestaks isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Lisaks taotles kaitsja sissenõutavate menetluskulude osade kaupa tasumisele määramist. Prokurör toetas esitatud taotlusi osaliselt. Prokurör leidis, et arvestades kaitsja poolt välja toodud asjaolusid võiks menetluskulusid vähendada, kuid mitte sellises määras, kui seda taotles kaitsja. S.G on töövõimeline isik, kes on ennast ise teadvalt asetanud situatsiooni, mis on kaasa toonud kriminaalvastutuse ja sellega kaasnevad kulud. Põhjendatud on kaitsja sõidukulude jätmine riigi kanda ja pooles ulatuses ka sundraha vähendamine asjaoludel, mida kaitsja välja tõi. Kuid enamas osas ei ole vähendamise taotlus prokuröri arvates põhjendatud. Menetluskulude tasumise ajatamisele prokurör vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kaitsja esitatud taotlus on võimalik rahuldada osaliselt. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistetu ütlustest nähtub, et ta käib tööl ja saab palka ca 400 eurot kuus. Ta elab ühises leibkonnas elukaaslasega, kes samuti töötab ning kelle kanda on eluaseme kulud. Aeg-ajalt on olnud võimalus teha ka juhutöid, kuid sellest saadav tasu ei ole olnud suur. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda teised pereliikmed ning ka ülalpeetavad, kellele S.G on kohustatud elatist maksma. Samas ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude valdavas osas riigi kanda jätmist ja nõustub selles osas prokuröri välja toodud asjaoludega, mida ei pea vajalikuks siinkohal korrata. Arvestades S.G sissetulekute suurust, ei oleks ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine süüdimõistetule ilmselt jõukohane, mistõttu peab kohus põhjendatuks nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.