Riigiprokuratuuri 17. aprilli 2014 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 17. aprilli 2014 määrusele kaebuse esitamiseks
RESOLUTSIOON
Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 17. aprilli 2014 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. EDASIKAEBEKORD: RÕS § 15 lg 8, KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.1.13.02.2014 registreeriti Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiregistris numbri 1.31/29221-1 all Juri Kolesnikovi kiri (eestikeelne tõlge valmis 20.02.2014), milles J. Kolesnikov muu hulgas avaldab, et viibides kinnipeetavana Viljandi politseijaoskonnas, võeti tema sugulastelt/tuttavatelt asjad vastu, kuid osa nendest jäeti talle edastamata. J. Kolesnikovi avalduse kohaselt varastati politseitöötajate poolt temalt erinevad paberid (andmetega tema tervise kohta, asjad haldus-, ringkonna-, riigi- ja Eurokohtutest, pildid, usukirjandus, poetšekk ja muud vajalikud paberid), teistes Euroopa riikides tööks vajalik ohutuskaart, märkmik, ravimid, kuivdeodorant ja jalatsitallad. Oma kirjas palub J. Kolesnikov alustada kriminaalmenetlust tema isikliku vara varguse faktis.
1.2.
04.03.2014 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna sisekontrollitalituse sisekontrollibüroo erisüüteomenetleja kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate.
Teates selgitatakse, et kuriteoavalduse asjaolude kontrollimisel ei leidnud kinnitust J. Kolesnikovi väide, et politseitöötajad on temalt erinevaid esemeid varastanud. Erinevad paberid ja ravimid anti 07.01.2014 allkirja vastu üle E.A. ile, märkmikku, ohutuskaarti, kuivdeodoranti ja jalatsitaldu ei ole J. Kolesnikovile üleandmiseks ei Viljandi arestikambrisse ega Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo Viljandi kriminaaltalitusse toodud.
1.3.18.03.2014 registreeriti Lõuna Ringkonnaprokuratuuris J. Kolesnikovi kaebus PolitseiPiirivalveameti 04.03.2014 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale, milles kaebaja ei nõustu teatises toodud põhjenduste ja järeldusega ning taotleb kriminaalmenetluse alustamist politseiametnike suhtes.
1.4.31.03.2014 koostas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene kaebuse rahuldamata jätmise määruse. Määruses selgitatakse, et Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lõuna sisekontrollitalituse poolt kogutud andmetest nähtub, et 31.12.2013 tõi E.A. Viljandi arestikambrisse J. Kolesnikovile üleandmiseks paki. Esemete kohta, mis anti J. Kolesnikovile üle, koostati nimekiri ja 03.01.2014 sai J. Kolesnikov toodud asjad allkirja vastu kätte. 07.01.2014 tagastati E.A. ile asjad, mida 31.12.2013 toodud asjadest ei olnud võimalik J. Kolesnikovile edasi anda. Asjade tagasisaamist on E.A. kinnitanud oma allkirjaga. Tagastatud esemeteks olid: must prügikott, milles erinevad paberid, valge kilekott, milles kaks pakki vähikomme, plastikkann, kolm konservi, tugikepi jäänaaskel ja kilekott ravimitega. Seega on politseitöötajad E.A. ile tagastanud kotid koos erinevate paberitega ja ei ole neid omastanud. Seda, et 31.12.2013 E.A. i poolt arestimajja toimetatud kottides olid ka märkmik, ohutuskaart, kuivdeodorant ja jalatsitallad, kinnitab oma avalduses ainult J. Kolesnikov. Kogutud materjalide kohaselt pakkis J. Kolesnikovile viimiseks mõeldud asjad kokku A.S. , kuid tema selgituste kohaselt ei pakkinud ta kilekottidesse fotosid, usukirjandust, poetšekke, ravimeid, kuivdeodoranti ega jalatsitaldu. A.S. e sõnul andis ta märkmiku ja ohutuskaardi Sergei Skatškovile, kes pidi need viima politseile, kuid kes ei ole seda seni teinud. Kuna kogutud materjalide kohaselt ei ole politseitöötajatele antud üle usukirjandust, teistes Euroopa riikides tööks vajalikku ohutuskaarti, märkmikku, ravimeid, kuivdeodoranti ega jalatsitaldu ning arestimajja toodud kilekotid erinevate paberitega on paki toojale tagastatud, siis puudub kuriteosündmus, s.o võõra vara omastamine politseitöötajate poolt.
2.04.04.2014 registreeriti Riigiprokuratuuris J. Kolesnikovi Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri 31.03.2014 määruse peale.
kaebus
Lõuna
Kaebaja leiab, et asjaolusid tuleb täiendavalt kontrollida ning et tunnistusi võivad anda talle esemeid toonud E.A. ja G.V. . Asjaolu, et kaebajale ei antud üle talle toodud dokumente, võttis võimaluse nendega töötada. Samuti heidab kaebaja eelnevatele menetlejatele ette, et viimased ei ole arvesse võtnud kõiki tema kaebuses esitatud seisukohti seonduvalt kaebaja kinnipidamistingimustega ning ravimite kättesaadavusega. Seetõttu palub kaebaja Riigiprokuratuuril võtta seisukoht ka nimetatud punktides. Kaebaja heidab ette, et A.S. e ja S.S. i käest ei ole selgitusi võetud, kuigi nemad kui saadetise toojad oskavad sellega seonduvat kõige paremini selgitada. Samuti palub kaebaja saata talle koopia enda esialgse kaebuse eestikeelsest tõlkest, sest ta soovib tõlke korrektsust hinnata.
RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT
-2-
3.1.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud.
3.2.Tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg-st 1 alustatakse kriminaalmenetlust ajendi ja aluse olemasolul, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kriminaalmenetluse ajend on KrMS § 194 lg 1 järgi kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kuriteo tunnuste sedastamine tähendab kriminaalasja alustamiseks pädeva ametniku hinnangut, et toime võib olla pandud kuritegu. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt KrMS §-s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest tuleb kriminaalmenetluse alustamisel tõlgendada iga kuriteokahtlus kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Samas on leitud, et kriminaalmenetluse alustamist tuleb taunida olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (RKKKo 3-1-1-60-10, p 9, 11). Seetõttu ning tagamaks erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitset, saab kriminaalmenetlust alustada ja isikut kuriteos kahtlustatavana käsitleda alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt (RKKKm 3-1-1-56-05, p 7).
3.3.Kooskõlas eelmises punktis selgitatud õigusnormide ning kohtupraktikaga on käesoleval juhul uurimisasutuse ametnik teinud põhjalikke ning ammendavaid pingutusi selgitamaks välja kaebajale saadetiste üleandmisega seonduv ning võimalike kuriteo tunnuste olemasolu. Uurimisasutuse ametnik on teinud päringu selgitamaks välja, millised esemed toodi ja anti kaebajale üle ajavahemikul 07.11.2013 – 14.01.2014, mil ta viibis kinnipeetavana Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Viljandi arestikambris. Samuti on kõnealuse sündmusega seoses koostanud ettekanded Viljandi kriminaaltalituse vanemuurija, Viljandi kriminaaltalituse juhtivuurija ning Viljandi arestikambri vanem. Lisaks ettekannetele on nii Viljandi kriminaaltalituse vanemuurijalt kui ka Viljandi arestikambri vanemalt võetud täiendavaid selgitusi. Samuti ei ole tõene väide, justkui ei oleks asjaolude kontrollimisel ühendust võetud isikutega, kes olid pakkide toomisega seotud. Uurimisasutuse ametnik on telefoni teel ühendust võtnud nii E.A. i, A.S. e kui ka S.S. iga.
3.4.Asjaolude kontrollimisel on jälgitavalt jõutud järelduseni, et kaebaja avaldus ei sisalda kuriteo tunnuseid. Tulenevalt arestimajas kehtivatest regulatsioonidest tagastati paki toojale must prügikott, milles olid erinevad paberid, valge kilekott, milles oli kaks pakki karamellkomme, plastikkann, kolm konservi, tugikepi jäänaaskel ja kilekott ravimitega. Seega on nimetatud esemed tagastatud E.A. ile ning ainetu on väide, justkui oleksid need politseiametnike poolt omastatud. Kaebaja väidab, et 31.12.2013 E.A. i poolt arestimajja toimetatud kottides olid ka märkmik, ohutuskaart, kuivdeodorant ja jalatsitallad. E.A. selgitas, et ta ei tea täpselt, mis kotis olid ja ta sai selle koti A.S. e käest. A.S. kinnitas koti komplekteerimist, kuid selgitas, et kuivdeodoranti ega jalatsitaldasid selles kotis ei olnud. A.S. e sõnade kohaselt andis ta märkmiku ja teistes Euroopa riikides tööks vajaliku ohutuskaardi S.S. i kätte, kes pidi need politseisse minnes kaebajale edasiandmiseks kaasa võtma. S.S. i sõnul keegi temale nimetatud esemeid andnud ei ole ning ta ei tunne A.S. t. S.S. selgitas, et kaebaja avaldas talle juba enne kinnipidamist, et tal on märkmik ja ohutuskaart kadunud.
-3-
Eeltoodust tulenevalt on menetlejad õigesti leidnud, et kaebaja avaldused ei sisalda kuriteo tunnuseid. Märkmik, kuivdeodorant, jalatsitallad ega ohutuskaart ei ole politseiametnikeni jõudnud, mistõttu on ainetu väide, justkui võinuks politseiametnikud nimetatud esemed omastada. Isegi juhul, kui käesoleva süüdistuskohustusmenetluse tulemusel peaks kaebaja jõudma seisukohale, et tema vastu võib olla varavastase süüteo toime pannud E.A. , A.S. või S.S. , siis tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 218 lg-test 1 ja 2 koosmõjus KarS § 44 lg-ga 2 võiks eelduslikult tegemist olla väärteoga, kuivõrd jalatsitaldade, märkmiku ja kuivdeodorandi väärtus ei ületa 64 eurot. Prokuratuuril puudub pädevus väärteomenetluse alustamiseks. Samuti võib kaebaja jõuda järeldusele, mille kohaselt võib tema väidetava Euroopa tööohutuskaardi kadumisega olla seotud keegi tema eelnevalt nimetatud tuttavatest. Võtmata seisukohta, kas selline tegevus võiks printsiibis täita KarS §-s 346 sätestatud dokumendi rikkumise, varguse või peitmise objektiivse teokoosseisu, ei oleks käesoleval hetkel kriminaalmenetluse alustamine võimalik. Selgitatu tuleneb asjaolust, et kaebaja on dokumendi omastamises järjepidevalt inkrimineerinud politseiametnikke, kuid asjaolude kontrollimisel ei leidnud kinnitust, et nimetatud dokument üldse oleks politseiametnikeni jõudnud. Kuigi A.S. e ning S.S. i selgitused on vastuolulised, ei anna need alust kriminaalmenetluse alustamiseks, seda eriti olukorras, kus S.S. i sõnul oli kaebaja talle varem avaldanud, et nimetatud ohutuskaart on kadunud. Kogutud andmed ei võimalda juhtiva riigiprokuröri hinnangul järeldada, et toime võiks olla pandud kuritegu. Juhul, kui kaebaja jõuab selgitatud asjaolude põhjal järeldusele, et ohutuskaardi kadumine võib sellegipoolest olla tingitud tema tuttavate poolt toime pandud kuriteost, on tal võimalik pöörduda vastavasisulise kuriteokaebuse ning täiendavate seisukohtadega uurimisasutuse poole.
3.5.Kaebaja on samuti palunud hinnata tema esialgseid kaebusi tervikuna ning võtta seisukoht tema etteheidete osas seoses kinnipidamistingimustega. Juhtiv riigiprokurör selgitab, et selliste kaebuste lahendamine ei kuulu süüdistuskohustusmenetluse esemesse. Samas nähtub, et uurimisasutuse ametnik teatas kaebajale kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saatmisel, et ülejäänud kirjas toodud asjaolude näol ei ole tegemist mitte kuriteoteate, vaid selgitustaotlusega, mille osas saadetakse kaebajale täiendav vastus mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selgitustaotluse registreerimisest. Nimetatud küsimustes on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri prefekt allkirjastanud 13.03.2014 vastuskirja nr 1.3-/1/29221-3, mis on saadetud ka kaebajale. Samuti on vastuskirja lõpus selgitatud, et vastusega mittenõustumise korral on õigus 30 päeva jooksul vastuse kättesaamisest esitada teenistusliku järelevalve korras kaebus Politsei- ja Piirivalveameti juhile aadressil Pärnu mnt 139, Tallinn 15060.
TAOTLUS
4.J. Kolesnikov esitas Tartu Ringkonnakohtule õigusabitaotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 17.04.2014 määruse vaidlustamiseks. Taotluse põhjenduse kohaselt saab Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel, ent viimase palkamiseks J. Kolesnikovil vahendid puuduvad, kuna ta viibib vangistuses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus, vaadanud läbi J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks ja hinnanud selle perspektiivi ringkonnakohtus, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta järgnevalt.
5.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab -4-
seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
5.2.Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib J. Kolesnikov Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et ringkonnakohtule saab vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. Menetluse senisest käigust nähtub, et J. Kolesnikov soovib kriminaalmenetluse algatamist tema isikliku vara varguse faktis.
5.3.Hinnates J. Kolesnikovi kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus J. Kolesnikovi kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi poolt esitatud kuriteoteates sisalduvaid faktilisi asjaolusid on põhjalikult kontrollitud ning selgitatud välja kaebajale saadetiste üleandmisega seonduv. Menetluse lõppresultaadina ei leidnud kinnitust kuriteoteates esitatu, mistõttu on kriminaalmenetluse alustamine KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri määruses esitatud ammendavate seisukohtadega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal täiendavalt korrata.
6.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-st 5 leiab ringkonnakohus, et J. Kolesnikovi võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tuleb tema taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata.
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
-5-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.