Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
25.04.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-6246
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Monica Meristo
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid C.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
C.Y , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 04.06.2008 ja lõpp 16.05.2015 Kaitsja Monica Meristo, e-post:[email protected]
Kohtuasja läbivaatamise aeg 14.04.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta C.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, C.Y-le , kaitsjale ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 26.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava C.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. C.Y on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 04.06.2008 otsusega KarS § 331 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud ja 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 19.11.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 aasta 6 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks6 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.06.2008. Vangla poolt esitatud materj alidest nähtub, et isik kannab teist reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung C.Y taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul on ta palju elu üle järele mõelnud ning ei ole enam see inimene, kes 12 aastat tagasi. Isik on vangistuses läbinud kõik kursused ja programmid. Samuti lõpetab isik see aasta Jõhvi Gümnaasiumis põhikooli. Isikul on vabanedes töökoht ja vabanemisfondis raha. Isik soovib vabanedes tööle minna ja normaalset elu elada. Prokurör C.Y vabastamist ei toetanud. Iseloomustuse kohaselt on isikul 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Samuti on kinnipeetav karistuse kandmise ajal toime pannud kuriteo. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Enne vangistust ning vanglaasutuses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemalt on teda karistatud ka tingimisi vangistusega, kuid süüdimõistetu ei ole õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja pannes toime katseajal uue kuriteo. Prokurör leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kaitsja sõnul on isik tänaseks karistust kandnud üle 12 aasta, millest 1 aasta on ta viibinud avavanglas. Isiku mõtteviis on muutunud ja ta annab endale aru sooritatud teost ja selle tagajärgedest. Isik on korduvalt avaldanud kahetsust oma teo pärast. Isik soovib jätkata õpinguid Jõhvi Kutsehariduskeskuses ehitaja erialal. Samuti on isikul väljaspool vanglat tugiisik. Kaitsja palus vabastada isik tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 10% ning vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus kahe aasta jooksul 23%. Vangla materjalidest nähtub, et isiku ohtlikkus seisneb narkootiliste ainete/ alkoholi tarvitamises või rahaliste raskuste esinemisel või negatiivset mõju avaldavate isikutega suhtluse taastamisel. Isiku kuritegude dünaamika on varieeruv, kuid ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub samasisulisi ajendeid nagu mõtlematu käitumine ja materiaalse kasu saamine. Uue kuriteo risk seoses tööhõive ja majandusliku toimetulekuga seisneb rahaliste nõuete olemasolus. Lähtudes eelnevatest kuritegudest, siis on tajuda, et isik on mõjutatav teiste poolt. Seega kui isik taastab oma suhted kriminaalkorras karistatud isikutega, võib ta olla nende poolt mõjutatav ning panna toime uue kuriteo. Samuti nähtub materjalidest, et isik võib emotsionaalses olukorras käituda vägivaldselt. Impulsiivsusele viitab vabaduses katseaja tingimuste rikkumine. Kuigi isik teadvustab elumuutuse vajalikkust, olles motiveeritud õiguskuulekusele, leiab kohus, et isiku vabastamine on siiski ennatlik. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ja katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2014 kohtumääruse
(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.