Kohtulahend

Süüdi tunnistada A.T KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 - § 25 lg. 2 järgi ning karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid, lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 01.08.2013.a – 02.08.2013.a, s.o kokku 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldades KarS § 69 lg. 1 sätteid asendada mõistetud 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päevane vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ning mõista lõplikuks karistuseks kokku 476 (nelisada seitsekümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat. Määrata A.T Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

kriminaalhooldusosakonna

KarS § 69 lg. 4 alusel on A.T kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava A.T ́i muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

suhtes jätta

Katseaja algust ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend: • rauasaag (asub PP asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi: •

VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista A.T ́ilt KB Auto Eesti OÜ kasuks tsiviilhagi summas 500 (viissada) eurot. Tsiviilhagi tasuda KB Auto Eesti OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXX SEB Pangas.

Välja mõista A.T ́ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4; § 180 lg. 1, 3 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 27 (kakskümmend seitse) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “A.T, kriminaalasi 1 – 14-3391, õigusabikulud.“ Välja mõista A.T `ilt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2; § 180 lg. 1, 3 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “A.T, kriminaalasi 1 – 14-3391, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

A.T on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 22.10.2012.a otsusega mõistetud süüdi KarS § 199 lg. 1 - § 25 lg. 2 järgi varguses, mille ta pani toime 20.07.2012.a, uuesti 01.08.2013.a kella 17:30 ajal tungis koos kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikuga ebaseaduslikult ja valdaja tahte vastaselt sisse Harjumaal Vasalemma vallas Rummu alevikus Haapsalu mnt-l asuvale KB Auto Eesti OÜ aiaga piiratud territooriumile ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil saagis tükkideks vaatetorni trepi metallkäsipuu, ent tegu jäi lõpule viimata ja käsipuud enda valdusesse isikutel saada ei

õnnestunud, kuivõrd süüdistatav peeti kinni territooriumi valdaja esindaja poolt. Oma sellise tegevusega A.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, koos kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikuga, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime korduva varguse katse, mis on toime pandud sissetungimisega ja grupis ning on kvalifitseeritav KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 - § 25 lg. 2 järgi.

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 15.04.2014.a süüdistatav A.T, kaitsja Merike Allikmäe ning prokuröri abi Kairi Kaldoja sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 - § 25 lg. 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava A.T ’i karistamist vangistusega 8 kuud. KarS § 68 lg. 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 01.08.2013.a kuni 02.08.2013.a, s.o kaks päeva karistusaja hulka, mõistes A.T ’ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kokkuleppe kohaselt palub prokuröri abi KarS § 69 alusel asendada A.T ’ile mõistetav vangistus 238 päeva üldkasuliku tööga 476 tunni ulatuses, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks arvata 2 aastat ning määrata, et A.T peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg. 1 alusel määratud kontrollnõudeid. Nimelt on A.T kohustatud: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava A.T ́i

poolt KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 - § 25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava A.T ́i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 - § 25 lg. 2 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava A.T ́i selgituse ja prokuröri abi ning kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav A.T on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb A.T temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7, 8 - § 25 lg. 2 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab A.T ́i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud summa kokku 324 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 532,50 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et A.T ́il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks A.T ́ile ilmselt üle jõu. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei oma süüdistatav töökohta, seega on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas A.T ́il raskendatud. Seega peab kohus põhjendatuks menetluskulude osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud hüvitamisele 12 kuu jooksul. Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks rauasaag. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg. 3 p. 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et rauasaag, mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, tuleb KrMS § 126 lg. 3 p. 4 alusel hävitada kui väärtusetu ese. Tsiviilhagi:

Käesolevas kriminaalajas on esitanud tsiviilhagi KB Auto Eesti OÜ summas 500 eurot. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg. 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus oli õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule KB Auto Eesti OÜ-le on kahju põhjustanud A.T oma tegevusega. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on kannatanule tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies mahus A.T ́ilt väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 4; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 180 lg. 1, 3, 248 lg. 1 p. 5; 249; 310 lg. 1, 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.