Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

XXXVangla

Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 02.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Mario Valgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 29.05.2012.a kohtuotsusega tunnistati Mario Valg süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati KarS § 68 lg 1, § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel 1 aasta 1 kuu ja 27-päevase vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 844 tundi. Pärnu Maakohtu 27.05.2013.a määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele 29.05.2012.a Pärnu Maakohtu otsusega Mario Valg`ile mõistetud karistus 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse), mis asendati 844 üldkasuliku töötunniga. Teha ümberarvestus, tehtud on 184 tundi, ärakandmisele kuulub 660 tundi s.o 330 päeva s.o 11 (üksteist) kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 02.10.2013.a ja lõpp on 02.09.2014.a. Mario Valgi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Vangistuse ajal läbis kinnipeetav

Eluviisitreeningu, distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Vabanedes asub elama aadressil XXX. Vabanedes kindel töökoht puudub. XXXVangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. Mario Valgi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanedes elama asuda aadressil XXX, antud elamus elavad kinnipeetava ema, Mario noorem vend ja onu. Ema ja onu on nõus Mariot tema ennetähtaegsel vabanemisel materiaalselt toetama. Vabanedes alaline töökoht kinnipeetaval puudub. Mario Valg taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Aare Pere edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Mario Valg’i ennetähtaegset vabastamist. Mario Valg on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda erinevat liiki kuritegude eest, käesoleval ajal kantav vangistus kehalise väärkohtlemise eest pöörati täitmisele üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumise tõttu. Mario Valg’il on vabanemisel kindel elukoht, tema ema ja onu on nõus, et Mario Valg asuks tema juurde elama. Mario Valg’i toimepandud kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks, mille põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine ja hoolimatu elustiil. Mario Valg on olnud varasemalt määratud kriminaalhooldusele ja kohustatud tegema ÜKT tunde, kuid Mario Valg ei ole suutnud katseaja tingimusi täita ning ÜKT tunde teha. Sellest tulenevalt ei ole piisavalt alust arvata, et ennetähtaegsel tingimisi vabastamisel ta suudaks kriminaalhoolduse nõudeid täita ning seadusekuulekalt elada. Seega leiab, et tegemist on isikuga, kes ei ole suuteline täitma katseaja nõudeid ning vabaduses seaduskuulekalt elama ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Isik on valmis tegelema vabanedes oma alkoholiprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et Mario Valgi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mario Valgi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimase kohtuotsusega tunnistati M. Valg süüdi kehalises väärkohtlemises, karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus asja omavolilise kasutamise eest. Kuna kinnipeetava käitumist vanglas saab pidada korrektseks (distsiplinaarkaristused puuduvad), järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Samuti usub kohus, et vangistuses viibitud aeg on pannud M. Valgi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid alkoholiga, lähtub kohus siinjuures ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest pöörduda vabanedes vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus

vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka vangistuse ajal sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine. Positiivsena hindab kohus siinjuures vangla iseloomustuses märgitut, et M. Valg tunnistab probleemi ja on motiveeritud riskidega tegelema. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 4 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M. Valgile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on M. Valgil olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M. Valg, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa M. Valgi edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kuigi kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht, arvestab kohus kriminaalhooldusametniku arvamuses märgituga, et kinnipeetava ema ja onu on nõus M. Valgit tema ennetähtaegsel vabanemisel materiaalselt toetama. M. Valgi ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et kinnipeetaval on olemas kindel soov muutusteks, elada korralikku pereelu, töötada ja toetada oma tütart. Selline iseloomustus annab aluse uskuda, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.