Kohtulahend

katseaja kulgemist arvestada alates

kohtumääruse

F.B taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Aare Pere edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab F.B ennetähtaegset vabanemist. F.B on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks, varem on teda karistatud tervisekahjustuse tekitamise eest, käesolevat karistust kannab asja omavolilise kasutamise eest, vangistus pöörati täitmisele üldkasuliku töö tegemisele mitteilmumise tõttu. F.B on vanglas viibimise ajal edukalt täitnud talle määratud täitmiskava ning osalenud mitmetel resotsialiseerivatel tegevustel, osalenud sotsiaalprogrammides ja säilitanud suhteid lähedastega. Alates 06.11.2013 on F.B töötanud Vanglas abitöölisena. Tal on vabanemisel olemas kindel elukoht ema juures, kes on nõus teda ka majanduslikult toetama, suhted ema ja vendade ja õdedega on toetavad. Vangistuses viibitud aja jooksul ei ole F.B saanud distsiplinaarkaristusi. F.B on talle mõistetud 10-kuulisest vangistusest kandnud ära 6 kuud ning prokuröri hinnangul on selline reaalne vangistus isikule, kes pole varem vangistuses viibinud, mõjus karistus ning on täitnud oma eesmärgid. Vangla toetab F.B ennetähtaegset vabastamist, võttes arvesse, et F.B karistusaja lõpuni on jäänud üksnes neli kuud ning kriminaalhooldaja järelevalve all olles, on tõenäolisem, et F.B suudab õiguskuulekalt elada. Kui F.B vabaneb karistusaja lõpuni ärakandmisel, siis kriminaalhooldaja toetust tal ei ole ning uuesti kuritegelikule teele minek võib olla tõenäolisem. Kriminaalhooldaja hinnangul oleks F.B vajalik läbida sotsiaalprogramm „Õige hetk“. Seega leiab, et F.B näol on tegemist isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Tulenevalt F.B alkoholiprobleemidest leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha kohtu poolt määratud aja jooksul või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte viibima kohtu poolt määratud paikades ega suhtlema kohtu poolt määratud isikutega. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema kohtu poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et F.B võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.B isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viimase kohtuotsusega tunnistati F.B süüdi asja omavolilise kasutamise eest, karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus kehalises väärkohtlemises. Kuna kinnipeetava käitumist vanglas saab pidada korrektseks (distsiplinaarkaristused puuduvad), järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Samuti usub kohus, et vangistuses viibitud aeg on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetaval probleemid alkoholiga, lähtub kohus siinjuures ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud lubadusest enam alkoholi mitte tarvitada. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et

kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka vangistuse ajal sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimine. Positiivsena hindab kohus siinjuures vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetava sõnade kohaselt omab ta eesmärki alkoholi tarvitamisest vabaneda, kinnipeetav tunnistab alkoholi kuritarvitamist ja on motiveeritud oma riskidega tegelema, hindab programmi endale vajalikuks. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.B-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.B, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kuigi kinnipeetaval puudub vabanedes kindel töökoht, arvestab kohus kriminaalhooldusametniku arvamuses märgituga, mille kohaselt on varasemalt F.B peamiselt ametlikult töötanud ning samuti töötab ta vangistuses ning võib eeldada, et kinnipeetav on motiveeritud kiireks tööle asumiseks, kinnipeetava ema sõnul ei oleks majanduslik toimetulek esialgsel perioodil probleemiks ka siis, kui töökoht puudub. Samuti on kriminaalhooldusametnik märkinud, et kinnipeetava sissetulekuks on töövõimetuspension. Vangla materjalide kohaselt on kinnipeetavale 2013.a määratud töövõimetus 60 %. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla, märkides, et kriminaalhooldusel olles on isikul ametniku tugi probleemide lahendamisel ja järelevalve vähendab uue kuriteo sooritamise riski. Prokurör on märkinud, et F.B on talle mõistetud 10-kuulisest vangistusest kandnud ära 6 kuud ning prokuröri hinnangul on selline reaalne vangistus isikule, kes pole varem vangistuses viibinud, mõjus karistus ning on täitnud oma eesmärgid. Kohus nõustub vangla ja prokuröri poolt antud seisukohaga ning usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab ja tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.