Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

klassis ja osaleb sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Vabanedes kindel töökoht puudub. Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. E.P kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanedes puudub kinnipeetaval alaline töö ja sissetulek. Vastuseks kohtu järelepärimisele teatas kriminaalhooldusametnik 14.04.2014.a kohtule, et kinnipeetava E.P poolt antud aadressil XXXelavad elukaaslased. Korteris elavatel isikutel on tähtajatu üürileping Pärnu Linnavalitsusega. Elukaaslased on nõus, et E.P asub ennetähtaegse vabanemise korral elama nende juurde eelnimetatud aadressil. E.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Lauri Talumäe edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta E.P ́i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. E.P ́it on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Praegust karistust kannab joobes juhtimise eest. Eelnevalt on teda karistatud kehalise väärkohtlemise, varguste, asja omavolilise kasutamise ja omavolilise sissetungi eest. Esinevad ohtlikkus ja risk alkoholi osas. Vägivallakuriteod on toime pandud alkoholijoobes, samas isik ise alkoholiprobleemi eitab. E.P tunnistab, et on vägivaldse käitumisega, kui ei seosta seda alkoholitarbimisega. Märkida tuleb sealjuures, et ka käesolevat karistust kannab joobeseisundiga seotud kuriteo eest (mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine). E.P ́i mõtlemine ja käitumine on ohtlikud. Isik läheb kergesti endast välja ja võib juhtuda, et lahendab probleemseid olukordi vägivallaga. Teiste inimeste arvamusest ei hooli ja ise oma elus probleeme ei näe. Lisaks eelnevale viitab tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimatusele ka asjaolu, et isik pani viimase kuriteo toime katseajal ning varasemad karistused ei ole tulemust andnud. Vangla hinnangul on E.P vabanemisel ohtlik avalikkusele, mis seisneb kergemate kehavigastuste tekitamises ja liiklusõnnetuse põhjustamises. Uue kuriteo toimpanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48% (vägivallakuriteol vastavalt 58%). Võttes arvesse eeltoodut ning Vangla hinnangut isiku ohtlikkusele, nõustub prokuratuur vangla seisukohaga ning prokurör ei toeta E.P ́i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna üldise õiglustundega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Isik on valmis tegelema vabanedes oma alkoholiprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et E.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibib ta vanglas esimest korda. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud E.P mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed

ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna kinnipeetava käitumist vanglas saab pidada korrektseks (distsiplinaarkaristused puuduvad), järeldab kohus, et kinnipeetav on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Viimase kohtuotsusega tunnistati E.P süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Toimepandud kuritegu näitab, et E.P on probleemid alkoholiga ning ka vangla on märkinud, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on nõus minema alkoholismivastasele ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka vangistuse ajal sotsiaalprogrammides „Liiklusohutusprogramm“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“ osalemine. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui aasta vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on E.P olemas ka kindel elukoht ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.P , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kuigi prokurör ja vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, hindab kohus positiivsena vangla iseloomustuses märgitut, et vangistuse jooksul ei ole isik väljendanud kuritegeliku käitumise pooldamist ning on käitunud vastavalt reeglitele, suhtlemisel ametnikega on korrektne, isikul on seatud üldised, kuid realistlikud eesmärgid, vabanemisel võlad maksta ning asuda tööle ja pereelu elama hakata. Selline iseloomustus annab aluse uskuda, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.