Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus tunnistas 12.03.2003. a otsusega kriminaalasjas nr 1-731/2002 Marek Pihlaka süüdi kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) § 101 p 7 järgi ja karistas 15 aasta vangistusega. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 68 lg 1 alusel määras, et karistuse kandmise aega hakatakse lugema alates Marek Pihlaka kinnipidamisest, s.o 30.11.2001. a. Tartu Maakohtu kohtuotsus jõustus muutmata kujul Tartu Ringkonnakohtu 02.06.2003. a otsusega Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.2001. a ja lõppeb 29.11.2016. a.

Tartu Maakohtu 10.07.2009. a kohtumäärusega jäeti Marek Pihlakas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla. Kohtumäärus jõustus 14.08.2009 .a. Marek Pihlaka ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes esmakordselt 30.11.2011. a, mil ta oli ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 17.01.2012. a kohtumäärusega jäeti Marek Pihlakas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärus jõustus 27.01.2012. a. Tartu Maakohtu 22.02.2013. a kohtumäärusega jäeti Marek Pihlakas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärus jõustus 06.04.2013. a Tartu Ringkonnakohtu kohtulahendiga. Marek Pihlaka ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes tulenevalt vangistusseaduse § 76 lg 3 uuesti 06.04.2014. a. Tartu Vangla toetab Marek Pihlaka vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku tema ema, isa, vennad, endine naine ja tütar, kellega suheldakse telefoni teel. Vabanemisel asub Marek Pihlakas elama tuttava XXXX emale XXXX kuuluvasse korterisse XXXX, mida on korduvalt kontrollitud seoses arvamuste koostamisega. Tegemist on rahuldavas seisukorras oleva 2-toalise korteriga. Vestlusest XXXX selgus, et vabanemisel on kinnipeetaval võimalik tööle asuda abitöölisena XXXX OÜ-sse. Marek Pihlakas ei ole varasemalt kriminaalhooldusel viibinud. Karistuse kandmise ajal on ta osalenud mitmes resotsialiseeruvas tegevuses. Täitiseregistri andmetel tal võlanõuded puuduvad. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu Marek Pihlakas seletas kohtus, et ta asub elama sõbra emale kuuluvasse korterisse ning saab tööle tema firmasse XXXX OÜ. Tööd oleks tal võimalik saada ka vendade firmas. Ta tunnistab, et alguses ei tahtnud ta endale tunnistada toimepandud kuritegu, valetas endale ja teistele. Nüüd on ta endale tunnistanud, et on endine alkohoolik, on täiskarsklane, tegeleb spordiga. Prokurör leidis, et kuigi Marek Pihlakas on kuriteost vajalikud järeldused teinud, ei saa teda vabastada üldpreventiivsetel eesmärkidel arvestades toimepandud kuritegu. Kaitsja toetas Marek Pihlaka ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist. Ta on teinud vangistuses kõik, et heastada oma kuritegu ja rohkem midagi teha ei saa. Kohtu seisukoht Marek Pihlakas kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Marek Pihlakas on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marek Pihlakat on varasemalt kriminaalkorras karistatud kahel korral: Pärnu Linnakohtu poolt 21.05.1997. a KrK § 142 lg 3 p 1 järgi 5 aastase vabadusekaotusega tingimisi 3-aastase katseajaga ning Lääne-Viru Maakohtu poolt 05.04.2001. a KrK § 113 järgi rahatrahviga 900 päevamäära. Seega on Marek Pihlakat varasemalt karistatud väljapressimise eest, kui see oli seotud elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega ja vägivallateo eest. Marek Pihlaka poolt toimepandud kuriteod on läinud oma olemuselt raskemaks – praegu kannatb ta karistust tahtliku tapmise eest, mis on toime pandud eriti piinaval ja julmal viisil. Vangistuses viibib süüdimõistetu alates 30.11.2001. a, kui ta peeti kahtlustatavana kinni ja võeti vahi alla. Kohus on seisukohal, et on olemas alused Marek Pihlaka vabastamiseks karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vatamata sellele, et Marek Pihlakas on toime pannud väga raske kuriteo. Marek Pihlakas on ära kandnud suurema osa karistusajast, s.o rohkem kui 12 aastat 15-st aastast vangistusest. Kohus leiab, et kantud karistuse osa on olnud piisavalt pikk, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida nii palju, et jätkata selle kandmist vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. Marek Pihlakas on tegelenud vangistuse jooksul eneseanalüüsiga, mille käigus on hinnanud oma suhtumise kuritegelikku eluviisi negatiivseks. Ta on tunnistanud oma tegu, aru saanud selle jõhkrusest ja kahetsenud. Eelnev näitab, et tema suhtumine on oluliselt muutunud, mis annab aluse arvata, et Marek Pihlakas on edaspidi võimeline õiguskuulekalt käituma. Marek Pihlakas on osalenud vangla tööhõives – 01.09.2009. a – 16.12.2010. a töötas majandusabitöödel, kus töötab ka praegu. Samuti on ta osalenud lepingulisel tööl, valmistades suveniire. Marek Pihlakas on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, sh „Agressiooni asendamise treening“, „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“ ning „Eluviisitreening“. Tagasiside Marek Pihlaka käitumisele nii sotsiaalprogrammides kui ka vangla tööhõives osalemisel on olnud positiivne. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Vangistuse jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral, viimati 26.01.2011. a noomitusega. Samuti ei ole esinenud vangistuse jooksul agressiivset ega vägivaldset käitumist. Ka uute kuritegude toimepanemise riski Marek Pihlaka poolt on Tartu Vangla hinnanud madalaks – üldise korduva kuriteo toimepanemise risk 14% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 18% järgmise kahe aasta jooksul. Vabanemise korral on Marek Pihlakal olemas kindel elukoht 2-toalise rahuldavas seisus korteris aadressil XXXX. Süüdimõistetul on olemas toetav lähivõrgustik – säilinud on head suhted endise abikaasa, elukaaslase ja lastega, samuti vanemate ja vendadega. Rahalisi nõudeid ei ole ning vabanemisfondis on 1065 eurot. Seega tuleks Marek Pihlakas vabanemisel majanduslikult toime. Tal on võimalus asuda tööle tuttava firmasse OÜ XXXX Oluline on, et Marek Pihlakas on käesoleval ajal motiveeritud elama õiguskuulekalt. Karistuse kandmise jätkamine vangistuses võib pigem anda tagasilöögi positiivsetele

muutustele, mis süüdimõistetu käitumises ja mõtlemises on tekkinud, kuna vaatamata pikaajalisele eeskujulikule käitumisele ei usaldata teda. Pärast aastaid ühiskonnast isoleerimist on oluline, et Marek Pihlaka käitumise üle vabaduses oleks ühelt poolt kontroll ning teiselt poolt tugi probleemide tekkimisel. Seda saab tagada kriminaalhooldus. Arvestades seda, et süüdimõistetu on kuriteo toime pannud alkoholijoobes, tuleb uute õigusrikkumiste toimepanemise riski vähendamiseks Marek Pihlakale 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna kohustus KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Marek Pihlakat KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist ühe kuu jooksul. KarS § 76 lg 4 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Marek Pihlaka karistuse kandmise aeg lõpeb 29.11.2016. a, mistõttu tuleb katseaja lõpuks määrata nimetatud kuupäev, mis vastavalt KarS § 78 p-st 2 hakkab kulgema käesoleva kohtulahendi jõustumisest Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 144 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt välja mõista Marek Pihlakalt.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.