Kohtulahend

1-14-3280

ühe (1) päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista tähtajaline vangistus kuus (6) kuud ja üks (1) päev. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda 24.04.2014.a. M.D-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 180.00 (ükssada kaheksakümmend) eurot; • KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti); Menetluskulud kokku 712.50 eurot tuleb KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, sellest üheteistkümnel (11) kuul vähemalt 59.37 eurot ja ühel (1) kuul vähemalt 59.43 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbankis või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777, märkides selgitusena „M.D , 1-14-3280, kaitsjatasu, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse resolutiivosa on kättesaadav 24.04.2014.a. Edasikaebe teate esitamise korral on kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleist 05.05.2014.a. Esitatud süüdistus M.D süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt toime pannud vargusi ning korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi , viimati 06.11.2012 Harju Maakohtu otsusega KarS 199 lg 2 p 9 järgi, taas 18.03.2014 kella 10.45 paiku, olles Tallinnas Viru Väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil sprey Burberry väärtusega 116.85 eurot, möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid oli turvatöötaja poolt kinni peetud koos varastatud kaubaga.

1-14-3280

Seega M.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil katse, mis on toime pandud süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud süüdistatava M.D selgitused, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning M.D süü temale KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega. Kaubamaja AS avaldusega varguse kohta (tl 2), millest nähtuvalt 18.03.2014 peeti Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni M.D , kelle juurest avastati Tallinna Kaubamajast ebaõigel teel omandatud kaupu 116,85 euro väärtuses. Nimetatut kinnitavad tunnistaja XXXütlused (tl 3), mille kohaselt märkas ta Tallinna Kaubamaja ilumaailmas tööl olles 18.03.2014 kell 10:43 tumedas riietuses meesterahvast võtmas riiulist parfüümi ja panemas seda oma käes olevasse kilekotti. Seejärel meesterahvas liikus väljapääsu poole, möödudes kassast kell 10:45 kauba eest maksmata. Turvavärava läbimisel peeti isik kinni kell 10:45. Turvakontrolli käigus võttis isik oma kotist fooliumkoti, mille sees oli kolm karpi spray „Burberry“ maksumusega 116,85 eurot. Karbid korras, tagastatud osakonda. Kinnipeetuks osutus M.D . Kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 8-15) M.D tunnistas varguse toimepanemist. Seega on tõendatud, et just A.Tiik süüdistuses märgitud ajal ja kohas 3 karpi sprayd Burberry varastas, need saadi tema käest kätte ja tagastati kauplusele. M.D tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et kolm karpi sprayd „Burberry“ M.D jaoks võõrad vallasasjad olid. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 või KarS § 218 alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 16korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Viimati 06.11.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel, millega teda karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (tl 22-24). Sealjuures nähtub Viru Maakohtu 02.04.2014 määrusest (tl 38-40), et süüdistatav viibis vahepeal välisriigis, kus pani samuti toime vargusi. Seega on eeltoodud andmete põhjal tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuriteod on toime pandud kavatsetult, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks sprayde varguse. Toimikumaterjalidest

1-14-3280

nähtuvalt oli ta selleks ettevalmistatud, pani sprayd kaasas olnud kilekotti ja lahkus kassade juurest kauba eest tasumata. KarS § 25 lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Antud juhul alustas A.Tiik vastavalt oma ettekujutusele teost süüteotoimepanemist, s.o pani kolm sprayd kilekotti ja läbis kassadeliini kauba eest maksmata, kuid tema tegevus jäi tema tahtest olenematutel põhjustel lõpuleviimata, seoses sellega, et turvatöötaja märkas tema tegevust ja peatas ta, leidis varastatud kauba ja tagastas selle kauplusele. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ehk tegemist on süstemaatilise vargusega. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9 sätestab, et võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. M.D-le karistuse mõistmisel tuleb vältimatult arvestada tema isikut. Teda on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral varguste toimepanemise eest. Käesolev tegu on toimepandud katseajal. 26.03.2014 on teda karistatud Rootsi Kuningriigis erinevate kuritegude, sh varguste toimepanemise eest. Käesolevas asjas süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendav asjaolu süü tunnistamine. Kohus ei arvesta puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd isik on korduvalt vargusi toimepannud. See näitab, et tegemist ei ole tegevkahetsusega. M.D süü raskusastet iseloomustab kuriteoga tekitatud varalise kahju suurus, s.o 116.85 eurot, kuriteo jäämine katsestaadiumisse, tsiviilhagi puudumine. Samas tuleb kohtul M.D käitumisest järeldada seda, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärke saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud isikule nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. M.D-le oli antud võimalus tõestada, et tema karistamine vangistusega ei ole otstarbekas ning ta on võimeline edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest allutades isiku käitumiskontrollile, süüdistatav aga seda võimalust ei realiseerinud ning on kohtu usaldust kuritarvitanud. KarS § 199 lg 2 p 9 võimaldab karistusena mõista rahalise karistuse või kuni 5- aastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt peab kohus sellisel juhul põhjendama vangistuse mõistmist, st kergemaliigilise karistuse kohaldamata jätmist. Kohus ei pea võimalikuks karistada M.D kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega, sest selline karistus ei

1-14-3280

oleks tema puhul täidetav. Isikul puudub ametlik töökoht, seega legaalne sissetulek. Tasuda tuleb tal ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Kergemaliigilise karistuse mõistmine ei oleks piisavaks vahendiks, et mõjutada teda mitte enam toime panema uusi süütegusid- st ei kannaks karistuse eesmärki. Samadel põhjustel leiab kohus, et vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine või asendamine üldkasuliku tööga on samuti välistatud ning süüdistatavat on võimalik mõjutada üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatava poolt toime pandud kuritegu on II astme kuritegu ja toime pandud kavatsetult. Arvestades eeltoodud andmeid, eelkõige aga süü suurust ja tekitatud varalist kahju (116.85 eurot, kaup tagastatud), seda, et kuritegu jäi katsestaadiumisse, leiab kohus, et käesoleva teo eest on võimalik määrata karistus sanktsiooni miinimummäära lähedal. Kohus peab õiglaseks karistuseks vangistust kolm kuud, millest tuleb lühimenetluse sätete kohaselt maha arvata 1/3. Samas, arvestades, et isik on teo toimepannud katseajal, tuleb talle mõista liitkaristus Harju Maakohtu 06.11.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o nelja (4) kuu ja ühe (1) päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista tähtajaline vangistus kuus (6) kuud ja üks (1) päev. Karistuse kandmise alguse ajaks lugeda 24.04.2014.a., s.o kohtuotsuse kuulutamise päev. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli A.Tiik käesolevas asjas kahtlustatavana kinni peetud 18.03.2014 ja vabastatud 19.03.2014.a. Samas nähtub materjalidest, et isiku suhtes on pööratud Viru Maakohtu 02.04.2014.a. määrusega täitmisele Harju Maakohtu 06.11.2012 kohtuotsus, karistuse kandmise alguse ajaks on määruse kohaselt samuti 18.03.2014.a. Kuivõrd kohus nimetatud kuupäeva arvestas kantud karistusaja hulka ning arvas selle liitkaristusest maha, ei arvesta kohus seda topelt KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistusaja hulka, s.o käesolevas asjas KrMS § 217 alusel kinnipidamise osas ehk samuti 18-19.03.2014.a. osas. M.D-le tõkendit ei ole kohaldatud, kuivõrd ta kannab karistust eelmise kohtuotsuse järgi. Tsiviilhagi ja asitõendid käesolevas asjas puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Viimast kohtult taotletud ei ole. Kohtuistungil taotlesid süüdistatav ja tema kaitsja menetluskulude ajatamist ühele aastale. Süüdistataval ei ole töökohta, tasuda tulev summa on suur ning samuti asub süüdistatav kandma reaalselt vangistust. Tema töötamine vanglas ei ole tagatud. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12, mis annab kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatava vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna süüdimõistetu töötamine, s.h sissetulek ei ole garanteeritud. Samuti nõustub kohus sellega, et tegemist on suure summaga, mille ühekordne tasumine kuu aja jooksul käib ilmselgelt süüdistataval üle jõu. Seetõttu peab kohus põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega kaheteist (12) kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele

1-14-3280

tuginedes välja mõista alljärgnevalt: • •

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 180.00 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532.50 eurot.

Menetluskulud kokku 712.50 eurot tuleb KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, sellest üheteistkümnel (11) kuul vähemalt 59.37 eurot ja ühel (1) kuul vähemalt 59.43 eurot.

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.