1-13-8538/11 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

4.N.I vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Harju kriminaalhooldusosakonnale ja N.I-le . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 25.03.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 25.09.2013.a kohtuotsusega tunnistati N.I süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 alusel karistuseks 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 23.09.2013.a ja lõpp on 23.05.2014.a. N.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistuse ajal läbis kinnipeetav sotsiaalsete oskuste treeningu, kinnipeetavale on antud väljaspool vanglat töötamise luba. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas XXX, peale vabanemist suundub nimetatud elamispinnale tagasi. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on töökaaslastega head suhted ja nad otsustasid teda tööle tagasi võtta. Olemas elukoht. Peale vabanemist on võimalik asuda tööle endisesse töökohta XXX. Esialgu toetaks kinnipeetavat elukaaslane. Materiaalne olukord on peres rahuldav. N.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Triinu Olev esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab N.I ennetähtaegset vabanemist. N.I on varem kriminaalkorras karistatud 5 korda. Käesolevat karistust kannab isik joobes juhtimise eest. N.I on vabanemisel olemas kindel elukoht. Nimelt asub isik vabanemisel koos oma elukaaslase, elukaaslase lapse ja ühise lapsega elama üürikorterisse aadressil: XXX. Samuti nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et vabanemisel on isikul võimalik asuda tööle endisesse töökohta XXX. Endise tööandja sõnul tahavad nad anda isikul uue võimaluse, et ta saaks oma eluga edasi minna. N.I iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav tunnistab alkoholist tekitavat kahju ning oma puudulikku probleemilahendamise oskust, mis avaldub peamiselt kainena. Lisaks nähtub iseloomustusest, et

uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 26 %. Eeltoodust tulenevalt leiab, et tegemist on isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Tulenevalt N.I iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle kohtu määratud tähtajaks või võtma ennast töötuna arvele. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud N.I arvamuse, leiab, et N.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimase kohtuotsusega tunnistati N.I süüdi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. N.I on ka varasemalt karistatud analoogse kuriteo eest. Taolised kuriteod viitavad kohtu hinnangul selgelt, et isikul on probleemid sõltuvusainetega. N.I puhul on vangla märkinud, et kuritegude toimepanemise üheks soodustavaks teguriks on olnud ka alkoholi kuritarvitamine. Kohtuistungil ei vaielnud N.I vastu, et tal võisid olla probleemid alkoholiga, kuigi suurt probleemi ei tundunud. Vangla iseloomustuse kohaselt läbis kinnipeetav vangistuse ajal Sotsiaalsete oskuste treeningu ning täitis alkoholiga seonduvalt töövihikut, tunnistab alkoholist tekitatavat kahju. Välistamaks uusi süütegusid on kohtu hinnangul oluline, et isik oleks aru saanud alkoholi kahjulikkusest ning võimeline sellest vabaduses loobuma. Kuna kinnipeetava suhtes ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkaristusi kohaldatud, võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud reeglite täitmise vajalikkust ning on suuteline kehtivaid norme järgima. Arvestades, et kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 1 kuu vangistust, võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholi tarvitamisest. N.I ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla. Pärast vabanemist on N.I olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka N.I , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa N.I edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et käesolev vangistus on pannud N.I mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed, ta on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Vastavalt kriminaalhooldusseaduse §-le 1 lg 1 valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.