Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 01.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V. A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 20.05.2013.a kohtumäärusega pöörati täitmisele V. A-le Tartu Maakohtu 05.01.2012.a otsusega mõistetud tingimisi karistus – 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 01.07.2013.a ja lõpp on 01.01.2015.a. V.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ning on teinud iseendaga aktiivselt tööd mõtestamaks lahti sõltuvuskäitumise tekkepõhjused ja tagajärjed ning võimalikud eneseabivõtted probleemidega toimetulekuks ja eesmärgi saavutamiseks. Samuti on ta regulaarselt osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga kinnistamaks oma teadmisi ja oskusi vabaduses sõltuvusprobleemidega toimetulemusel. Kinnipeetav on esitanud vanglale tööhõive ankeedi, kuid tööd ei ole talle võimaldatud, distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, kindel töökoht puudub. V.A kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub,et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga ning on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kindlat töökohta V.A vabanemisel ei ole. V.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Triinu Olev edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab V.A ennetähtaegset vabanemist. V.A on varem kriminaalkorras karistatud neljal

korral. Käesolevat karistust kannab isik joobes juhtimise eest. V.A on vabanemisel olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased – ema, isa ja 3 last. Isikut ei ole distsiplinaarkorras vangistuse ajal karistatud. V.A iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleemi ja alkoholist tekitavat kahju. Ta näeb selgelt seoseid alkoholi ja õigusrikkumiste vahel, tunnistab probleemi olemasolu ja soovib sellega tegeleda. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et isik on läbinud vanglas „Eluviisi treeningu“ ning osaleb regulaarselt vestlustel inspektor-kontaktisikuga kinnistamaks oma teadmisi ja oskusi vabaduses sõltuvusprobleemiga toimetulemisel. Isik on teadlik, et selleks, et muutuda on vajalik saada kontrolli alla alkoholi tarvitamine. Lisaks nähtub iseloomustusest, et mittevägivaldse uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 11 %, vägivaldse 18 %. Seega eeltoodust tulenevalt leiab, et tegemist on isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Tulenevalt V. A iseloomustusest ja kriminaalhooldaja arvamusest leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab 1. korda. Isikut on varasemalt karistatud avaliku korra raske rikkumise, omavolilise sissetungi ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Praegune süüdimõistmine on samuti joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ning on teinud iseendaga aktiivselt tööd mõtestamaks lahti sõltuvuskäitumise tekkepõhjused ja tagajärjed ning võimalikud eneseabivõtted probleemidega toimetulekuks ja eesmärgi saavutamiseks. Samuti on ta regulaarselt osalenud vestlustel inspektor-kontaktisikuga kinnistamaks oma teadmisi ja oskusi vabaduses sõltuvusprobleemidega toimetulemusel, distsiplinaarkaristusi ei oma. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga ja toetava sotsiaalse võrgustikuga lähedaste näol, kuid kindel töökoht puudub. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik, ärakandmata karistusaeg on 9 kuud. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul on kinnipeetavale vajalik olla kriminaalhooldusel, et aidata tal paremini oma sõltuvusprobleemiga hakkama saada. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada V. A üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 11 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 18 %. Kinnipeetaval on alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid, ta on kõik kuriteod toimepannud alkoholijoobes ning ta on nõus ravile asuma, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik V. A pöörduda psühhiaatri poole ja läbida ravikuur. Kohus arvestab ka sellega, et V.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata V.A püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.