Kriminaalasi nr 1-14-634
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
21.04.2014.a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-634
Kohtunik
Liivi Loide
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Merike Maidla
Taotlus
erakorraline ettekanne P.Z-i kohta
Süüdimõistetu
P.Z isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustada P.Z-i pöörduma psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse ravi läbimiseks. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
P.Z on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 06.02.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas 1-14-634 KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui P.Z 2 aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa 1 (2)
Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on P.Z kohustatud katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on P.Z-i kohustatud katseajal osalema sotsiaalabiprogrammis. Käitumiskontrolli teostamiseks on P.Z määratud katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 21.02.2014.a. 01.04.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik Merike Maidla kohtule erakorralise ettekande P.Z-i kohta, kuna viimane ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Lõuna Prefektuuri Jõgeva korrakaitsebüroo patrullpolitseinik edastas e -kirjaga kriminaalhooldajale Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, millest nähtub, et patrullpolitseinik tuvastas P.Z 22.03.2014.a alkoholijoobe 0,94 mg/l. Hooldusalune väljendab seletuses kahetsust ning 01.04.2014.a kriminaalhooldajale esitatud seletuses annab P.Z nõusoleku psühhiaatri poole pöördumiseks ja läbima alkoholisõltuvuse ravi. Käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid on P.Z täitnud ja perioodilisele registreerimisele ilmunud õigeaegselt. Isikut on suunatud koos elukaaslasega perenõustaja ja PREP programmi raames koolitusele, kuid isik ei leidnud aega ja rahalisi vahendeid, et osaleda. P.Z töötab antud hetkel ettevõttes AS E-Piim tõstukijuhina. Ametnik on vestlustel selgitanud alkoholi mõju hooldusaluse tervisele, mõtlemisele ja käitumisele ning mõjutanud isikut pöörduma eriarsti vastuvõtule ja järgima kriminaalhooldaja soovitusi. Samuti on analüüsitud P.Z-i seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel. Arvestades kriminaalhooldusaluse poolt sooritatud rikkumise iseloomu, tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku P.Z-ile KarS §75 lg 4 alusel lisakohustuse määramiseks. Kohus leiab, et esitatud taotlus lisakohustuse määramiseks kuulub rahuldamisele. Vastavalt KarS § 75 lg 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kriminaalhooldusametnik ei ole palunud kohustuse rikkumise tõttu pöörata vangistust täitmisele, vaid palunud määrata lisakohustusena alkoholisõltuvuse ravi läbimise. Käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud korrektselt, rikkunud on vaid määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. P.Z on tunnistanud alkoholi tarvitamist, kahetsenud seda ning avaldanud oma nõusoleku psühhiaatri poole pöördumiseks ja määratud ravile allumiseks, mis näitab tema huvi tegeleda temal esineva probleemiga. Nimetatud lisakohustuse määramine aitab süüdimõistetul tegeleda tal esineva sõltuvusega ja vähendada sellest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, § 432. Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.