Kohtulahend

1-14-1550 (seitsekümmend kaks) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.02.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-1550 tunnistati F.D süüdi KarS § 424 järgi ning mõisteti talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati F.D vangistusega 6 (kuus) kuud. Arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 17.02.2014 kuni 18.02.2014, s.o 2 (kaks) päeva, karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldati KarS § 74 lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui F.D ei pane toime katseaja kestel uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrati katseajaks 2 (kaks) aastat. Katseaja algus – 19.02.2014.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.02.2014 kohtuotsus jõustus 27.02.2014. 18.03.2014 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne F.D suhtes ettepanekuga pöörata temale mõistetud karistus täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Erakorralisest ettekandest nähtub, et 11.03.2014 tuli esmakohtumisele-registreerimisele Kriminaalhooldusosakonna Narva talitusse (Kerese 3, Narva linn) kriminaalhooldusalune F.D (ik XXX). Tal oli kontrollimise käigus kell 11:20 tuvastatud alkomeetriga joove – väljahingatavas õhus oli näit 1,719 mg/l. 17.03.2014 tuli registreerimisele Kriminaalhooldusosakonna Narva talitusse (Kerese 3, Narva linn) kriminaalhooldusalune F.D (ikXXX ). Tal oli kontrollimise käigus kell 10:50 tuvastatud alkomeetriga joove – väljahingatavas õhus oli näit 0,068 mg/l. F.D ei tulnud registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde määratud päeval 13.03.2014 ilma mõjuva põhjuseta. 11.03.2014 antud seletuses F.D selgitas, et tuli kriminaalhooldusosakonda joobeseisundis kuna pidas pidu naistepäeva puhul. 17.03.2014 antud seletuses F.D selgitas, et tuli kriminaalhooldusosakonda alkoholilõhnadega, kuna eile tarvitas õlut. Registreerimisele 13.03.2014 mitteilmumise kohta 17.03.2014 antud seletuses F.D selgitas, et kavatses sõita arsti juurde, kuid ei sõitnud. F.D on käitumiskontrolli all kolmandat korda, tema esmane katseaeg lõppes 22.08.2012. Teise kohtuotsusega: KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel tema tingimisi karistus oli liidetud uue karistusega ning KarS § 69 lg 1 alusel mõistetud karistus asendatud üldkasuliku tööga. F.D teine katseaeg, mille käigus ta täitis ÜKT, kulges rahuldavalt ning

1-14-1550 lõppes 08.04.2013 ÜKT tundide sooritamisega. F.D käesolev katseaeg algas 19.02.2014, kuid seisuga 17.03.2014 kriminaalhoolduse teostamist tema suhtes praktiliselt võimatu alustada, kuna F.D ilmub kriminaalhooldaja juurde joobeseisundis. F.D tuli esmakohtumisele 11.03.2014 alkoholilõhnadega. Tal oli kontrollimise käigus tuvastatud alkomeetriga joove – väljahingatavas õhus oli näit 1,719 mg/l. F.D selgitas, et viimati tarvitas õlut Taurus (7%) hommikul tund aega enne registreerimisele tulekut, oli ära joonud kaks pooleliitrist pudelitäit. Kriminaalhooldaja tegi talle noomituse ning teatas, et tema kohta koostatakse erakorraline ettekanne, seejuures mõjutusvahendi kohta pidi otsus langetama järgmisel registreerimisel 13.03.2014. F.D oli saadeti koju kainenema. Samal päeval 11.03.2014 kella paiku 16.00 F.D võttis kriminaalhooldajaga ühendust telefoni teel ning palus 13.03.2014 registreerimise edasi lükata, põhjendades seda sellega, et tal on 100% töövõimetus (doonorineer) ja sõidab igakuisele teraapia ravikuurile Tartusse ning see pidi toimuma 13.03.2014. Kriminaalhooldajaga oli kokku lepitud uus aeg - 17.03.2014 ning F.D peab esitama kriminaalhooldajale arstitõendi. 17.03.2014 tuli F.D kriminaalhooldusosakonda taas kord alkoholi tarvitamise jääknähtudega. Tal oli kontrollimise käigus tuvastatud alkomeetriga joove – väljahingatavas õhus oli näit 0,068 mg/l. F.D selgitas, et 16.03.2014 kella paiku 20.00 tarvitas neli 0,5 liitrist pudelit kanget õlut (7%) “Taurus“. Arsti juurde 13.03.2014 ta ei sõitnud, tarvitas alkoholi. Kriminaalhooldajaga vestluse käigus F.D palus mitte pöörata karistuse täitmisele, lubas oma käitumist parandada. Karistusregistri 17.03.2014 andmetel F.D 2005-2014 aastatel korduvalt karistatud alkoholijoobes toimepandud süütegude eest - KarS §424 järgi kolmel korral. Kriminaalhooldusametnik leiab, et F.D ei ole teadvustanud endale kohtu poolt määratud kohustuse „mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume“ olulisust. Ta jätkab alkoholiga kuritarvitamist, ei ole suuteline seda katkestada vaatamata oma terviseseisundile, tal on alkoholisõltuvuse ilmselgsed tunnused. Kriminaalhooldaja peab F.D suhtes käitumiskontrolli teostamist võimatuks: isik ei soovi loobuda alkoholiga kuritarvitamisest isegi vabaduse nimel; ta on vaatamata sellele, et teab kohustuse rikkumise võimalikke tagajärgi, jätkanud kohustuse rikkumist. Ainsa võimaliku lahendusena sellise käitumismustri katkestamiseks on tingimisi karistuse täitmisele pööramine - vangistuse ajal isik ei saa alkoholi tarvitada, risk ühiskonnale ja isiku endale on sel juhul kõrvaldatud. Kriminaalhooldaja leiab, et kriminaalhoolduses teostatavaid tegevusi mõjutusvahenditena ei ole võimalik läbi viia, kuna F.D isiku puhul on uue kuriteo risk ja oht ühiskonnale ilmselge. Kriminaalhooldusametnikul on alust järeldada, et F.D rikub teadlikult kohtu poolt määratud kohustust ning hoidub kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Arvestades ülalpool toodut teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku: vastavalt KarS § 74 lg 4 pöörata F.D-le mõistetud tingimisi vangistus täitmisele. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata F.D-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune F.D seletas kohtuistungil, et ta tunnistab oma süüd. Ta on praegu kodeeritud alkoholi tarvitamisest. Palub mitte pöörata karistus täitmisele. Kaitsja toetas F.D seisukohta.

1-14-1550 Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek F.D-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus KarS § 74 lg-st 4 tulenevalt kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune F.D rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 11.03.2014 ning 17.03.2014 tuli F.D kriminaalhooldaja juurde registreerimisele alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustega: alkoholilõhn, silmade punetus. Seega rikkus F.D KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi. Kohus leidis, et hooldusalune on teinud edusamme oma käitumise parendamiseks seadusekuulekuse suunas, ta on motiveeritud tegelema oma teguviiside algpõhjustega. F.D mõistab oma probleemide algpõhjusi, tajub käitumise tagajärgi. Hoolimata sellest, ei saa eitada, et F.D on varasemalt korduvalt rikkunud kohtuotsusega pandud käitumiskontrolli nõudeid. Võttes aga siinkohal arvesse ka asjaolu, et ta otsis endale töökoha, kodeeris alkoholisõltuvusest, annab kohus kriminaalhooldusalusele isikule veelkord võimaluse katseaja korrektseks läbimiseks. Nimetatust lähtuvalt, jätab kohus rahuldamata taotluse pöörata F.D-le määratud karistus täitmisele, kuid toimunud rikkumisi arvestades, pikendab kohus F.D-le määratud katseaega kuue kuu võrra. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3.

Innokenti Menšikov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.