Kohtulahend

Välja mõista N.G-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 266,25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja kakskümmend viis senti) eurot ja kaitsjatasu summas 216 eurot riigituludesse. Selgitusse märkida „N. G 1-13-3464, sundraha, kaitsjatasu“ KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Süüdistus: süüdistatakse selles, et tema 16.04.2014.a kella 20.58 ajal juhtis tahtlikult N.G Harjumaal Tallinnas Kalevipoja põik 2 maja juures, mootorsõidukit Mercedes Benz C 220 CDI registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,08 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,98 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus N.G liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega N.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse N.G selles, et tema, isikuna keda on karistatud 26.03.2013 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi, 14.11.2013 kella 20.00 – 22.00 vahel võttis Tallinnas Vana-Viru 14 asuvas Olympic Casino mängusaalis XXXkuuluvad kaks kilekotti, milles oli 4 pakki kohvi Zepter Barista kapsli kohv ZES-102 maksumusega 13 eurot pakk, kokku 52 eurot, epilaator Zepter maksumusega 75 eurot; metallist plastikkaanega kauss maksumusega 105 eurot, 2 pakki espressokohvi Zepter maksumusega 13 eurot pakk, kokku 26 eurot, kokku asju 258 euro väärtuses ning lahkus võetud asjade kasiinost. Seega N.G pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, see on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus ja uuritud tõendid Süüdistatav N.G märkis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 17.04.2014.a toimunud kohtuistungil, et /kd I tl 89-90/ Kohus uuris Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paal taotlusel, kaitsja ja süüdistatava nõusolekul järgmisi tõendeid:

•

N.G poolt kohtueelse menetluse käigus 17.04.2014.a kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et tema tunnistab, et on toime pannud kahtlustuses märgitud kuriteo nimelt juhtis ta 16.04.2014.a mootorsõidukit MB reg nr XXXolles ise alkoholijoobes, ta kahetseb puhtsüdamlikult kuid kasutab oma õigust ja täpsemaid ütlusi anda ei soovi; /kd I tl 1-2/

•

XXX kohtueelsel uurimisel 16.04.2014.a tunnistajana antud ütlusi selle kohta 16.04.2014.a sõitis tema mööda Tammsaare teed suunaga Peterburi teele ja ta märkas kella 20.51 ajal sõidukit Mercedes Benz reg nr XXX, milline sõitis ühest teeäärest teise. Ta sõitis sõidukile järgi ja helistas politseisse. Antud sõiduk sõitis mööda Peterburi teed ja keeras Paekaare tänavale, sealt Punasele tänavale ning lõpuks keeras Kalevipoja põik suunas. Vastu sõitis neile politseisõiduk, auto peeti kell 20.58 Kalevipoja põik 2 juures kinni; /kd I tl 8-11/

•

XXX kohtueelsel uurimisel 16.04.2014.a tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et tema olles tööl 16.04.2014.a kella 20:51 paiku kuulis juhtimiskeskuse infot, et joobes juht sõidab Mercedes Benz reg nr XXX mööda Punast tn J. Smuuli teele ning suundub

Laagna tee poole. Antud kutsele reageeris AP3872, kuid kuna nad olid ka lähedal, siis nad otsustasid samuti reageerida. Kella 20:58 ajal nägi ta, kuidas hall Mercedez Benz reg nr XXXkeeras J. Smuuli Kalevipoja põik 2 maja juurde, nad peatasid sõiduki. Juhiks osutus N.G , kes oli silmnähtavalt joobetunnustega, viimane puhus indikaatorvahendisse Alcoquant, tulemuseks oli 1,29 mg/l. Ida politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetri tulemuseks oli 0,98 mg/l kohta; /kd I tl 12-15/ •

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri väljatrükki, millistest nähtub, et 16.04.2014.a kella 20:58 ajal on indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr A1244716 kasutades N.G alkoholijoobeks mõõdetud 1,29 mg/l kohta ning 16.04.2014.a kella 21.51 ajal on tõendusliku alkomeetriga mõõdetud N.G joobeks 1,08 mg/l kohta, laiendmääramatusega 0,10 mg/l s.o lõplikuks mõõtetulemuseks on saadud 0,98 mg/l kohta; /kd I tl 19-20/

•

Tõendusliku alkomeetri taatlustunnistust nr TTRC-13/00194 millisest nähtub, et N.G mõõteti joobeseisundit 29.11.2013.a taadeldud mõõtevahendiga ja nimelt tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110, nr ARAF – 0018; /kd I tl 21/

•

Väljatrükki koolituse andmebaasist, millisest nähtub, et XXX, kes mõõtis N.G tõendusliku alkomeetriga joobeseisundit oli pädev seda tegema, kuna oli eelnevalt läbinud pädeva mõõtja koolituse; /kd I tl 22/

•

Õiendit N.G juhtimisõiguse kohta, millest nähtub juhtimisõiguse olemasolu N.G; /kd I tl 32/

•

XXXkohtueelsel uurimisel 15.11.2013.a kannatanuna andnud ütlusi selle kohta, et 14.11.2013.a kella 20.00 paiku läks tema Vana – Viru tn Tallinn asuvasse Olympic Casinosse kus ta suures saalis mänguaparaatidega mängis. Oma kilekoti ja plastikkoti pani ta infolaua juurde, diivani kõrvale maha. Kella 21.15 paiku avastas ta, et kotte enam ei ole. Kottides oli 4 kohvipakki kogumaksumusega 52.- eurot, epilaator Zepter väärtusega 75.- eurot, plastik kaanega metallist kauss väärtusega 105 eurot, 2 pakki espressokohvi Zepter väärtusega 26 eurot, töödokumendid ja nimekiri klientidest; /kd I tl 40/

•

XXXpoolt kohtueelse menetluse kestel 29.11.2013.a esitatud tsiviilhagi, millises kannatanu avaldab, et tema soovib vargusega tekitatud varalise kahju summas 258.euro väljamõistmist süüdistatavalt; /kd I tl 41/

•

26.11.2013.a koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja selle lisaks olevaid fototabeleid, teostatud menetlustoimingu käigus on vaadeldud Olympic Casino turvakaamerate salvestusi. Salvestustelt on olnud näha, et 14.11.2013.a kella 20:05 ajal sisenes Tallinn, Vana – Viru 14 Olympic Casinosse kannatanu XXX, kes pani kaks kotti diivani juurde maha ning suundus ise mänguautomaatide juurde. Kella 20:10 ajal liikus XXXkasiino leti juurde ning jättis oma kotid diivani juurde. Kell 21:06 sisenesid kasiinosse kahtlustatav N.G ja XXX. Kell 21:33 läheb Andrei kannatanu asjade lähedale, kummardab nende kohale ja võtab need kätte. Andreil on käes heledat värvi kilekotitaoline kott ning lillakamat värvi kinkekotitaoline kott, ta väljub kasiinost nendega kell 21.34; /kd I tl 48-59/

•

XXX kohtueelsel uurimisel 15.01.2014.a tunnistajana antud ütlusi selle kohta, et kuupäeva ja kellaaega ta ei mäleta, kuid ta läks koos N.G-ga vanalinnas asuvasse Olympic Casinosse. Tema – XXXmängis automaatidega ja N.G käis

kasiinos ringi. Mingi hetk ta vaatas, et Andreid enam ei olnud. Kui ta kasiinost väljus, siis sai ta Andreiga kokku, kes näitas talle kilekotti, mille oli kasiinost kaasa võtnud, milleks viimane seda tegi ta ei teadnudki. Mida N.G esemetega tegi, seda ta ei tea, tema ei teadnud seda, et Andrei neid esemeid varastada tahtis, kasiinos olles nad sellest omavahel ei rääkinud; /kd I tl 63/ •

N.G kohtueelsel uurimisel 28.11.2013.a kahtlustatavana antud ütlusi selle kohta, et 14.11.2013.a jalutas tema koos oma sõbra XXXvanalinnas, mingi hetk läksid nad Olympic Casinosse. Kasiinos olles nägi ta kahte kilekotti, ta võttis need kilekotid ja läks kasiinost välja. Ühe kilekoti kaotas ta ära. Kilekott, mis alles jäi, seal sees olid kohv ja ajakirjad, ta võttis need asjad endale, dokumente ta kilekotis ei näinud. Kui ta asjad võttis, siis XXX seda ei teadnud ning vahetult nad sellel teemal ka ei suhelnud. Kui ta kasiinost väljus jäi XXX sinna. Ta sai viimasega Kalev SPA juures kusagil 15 minuti pärast kokku. XXX küsis ta käest, et miks tal kilekott käes on ja, ta vastas viimasele, et võttis need kasiinost, miks ta seda tegi, ta ei tea, ta oli lihtsalt väga purjus ja sellepärast võttis; /kd I tl 68/

•

Harju Maakohtu 26.03.2013.a kohtuotsuse nr 1-13-946 väljatrükki, millisest nähtub, et N.G ka varasemalt süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest; /kd I tl 83-84/

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatava N.G poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud süüd kinnitavaid selgitusi, asub seisukohale, et N.G süü on temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud, seda kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud ja avaldatud ning eelpool refereeritud tõenditega ning N.G kuritegelik on käitumine õigesti kvalifitseeritud vastavalt KarS § 424 järgi s.o ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi s.o

Kohus analüüsib esmalt N.G-le süüks arvatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid. N.G-le inkrimineeritav kuritegu KarS § 424 järgi näeb süüteo objektiivse koosseisuna ette esmalt mootorsõiduki juhtimist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et N.G juhtis 16.04.2014.a kella 20:58 ajal Harjumaal, Tallinnas, Kalevipoja põik 2 maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr XXX. Antud fakt on tuvastatud süüdistatava poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega ja XXXning XXXkohtueelsel uurimisel tunnistajatena antud ütlustega. Eelpool avaldatud süüdistatava kahtlustatavana ja tunnistajate kohtueelsel uurimisel antud ütlused on kohtu hinnangul omavahel riimuvad. N.G-le inkrimineeritav kuritegu näeb süüteo objektiivses koosseisus teise tunnusena ette mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on joobeseisundis. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust fakt, et N.G 16.04.2014.a kella 20:58 ajal, juhtides mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr XXXoli alkoholijoobes. Antud asjaolu on tuvastatud N.G enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ning kohtus tema poolt talle

esitatud süüdistuses süü tunnistamisega. Samuti riimuvad süüdistatava N.G kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlused tunnistajate XXXja XXXkohtueelsel uurimisel antud ütlustega, käesolevas kriminaalasjas kogutud teiste kirjalike tõenditega ja nimelt: indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga sh alkoholijoobe mõõtetulemuse väljatrükiga, tõendusliku alkomeetri taatlustunnistusega. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt LS § 69 lg 4 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui isiku ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega on KarS § 424 järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud alkoholijoobe määra. N.G tuvastati tõendusliku alkomeetrit kasutades alkoholijoobeks 0,98 mg/l kohta. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis N.G mootorsõidukit Mercedes Benz reg nr XXX, olles joobeseisundis, mis on KarS § 424 objektiivse koosseisu tunnuseks. N.G-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on N.G käitumises tuvastatud kavatsetus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit teadis N.G , et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Et ta seda teadis, nähtub otsesõnu tema poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlustest, mille kohaselt viimane antud fakti ise kinnitas. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see üksnes seda, et N.G pani kuriteo toime kavatsetult. Isik kes vahetult enne mootorsõidukit juhtima asumist tarvitab alkoholi, paneb teo toime kavatsetult. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud N.G poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning N.G tuleb süüdi mõista KarS § 424 järgi. Järgmisena analüüsib kohus N.G-le süüks arvatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid. Süüdistatava N.G-le inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest, milline on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi s.o on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. N.G on nii kohtu - kui ka kohtueelses menetluses oma süüd kuriteo toimepanemises kinnitanud ja kohtueelses menetluses selgitanud, et /kd I tl 6768/ N.G näol on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud k.a varavastaste kuritegude toimepanemiste eest. Kohtu hinnangul on N.G taas kord tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo. Süüdistatava N.G poolt toimepandud kuritegu oli suunatud võõraste vallasasjade vastu, antud fakti loeb kohus tõendatuks eelpool refereeritud, kohtu poolt avaldatud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, isiku süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole. Kohtu hinnangul on N.G toime pannud temale inkrimineeritud kuriteo otsese tahtlusega. N.G võttes temale süüdistuses esitatud kuupäeval s.o 14.11.2013.a võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.t käesolevas kriminaalasjas oleva kannatanu tahte vastaselt, viimasele kuulunud vallasvara, teadis, et hõivatavate esemete näol on tegemist temale – N.G-le mittekuuluvate vallasasjadega s.t temale võõraste asjadega, milliste omamiseks

tal õigust ei ole, kuid vaatamata sellele viimane temale esitatud süüdistuses loetletud esemed võttis ja pööras need enda kasuks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud N.G poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning N.G tuleb ka selles temale esitatud süüdistuses süüdi mõista. Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes kavatsetult asub alkoholi tarbinuna mootorsõidukit juhtima, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi ning kuna alkoholijoobes sõiduki juhtimine kujutab endast ohtu nii juhi enda elule ja tervisele, kui ka teistele kaaskodanikele, siis tuleb kohtul ka sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale inkrimineeritud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel N.G-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. N.G näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on väljendanud kahetsust nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna. N.G on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud KarS § 424 järgi, milline asjaolu on kohtule isiku iseloomustavaks asjaoluks, samuti on viimast karistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest. Kohus leiab, et N.G ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Varasemad karistused ei ole mõjutanud N.G kuritegude toimepanemisest loobuma. Kohus leiab, et N.G tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega, sest süüdistatav ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistuse määra valikul lähtub kohus isiku süü suurusest. Süüdistatava süü raskusastet hinnates, arvestab kohus asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastase kuriteo episoodis ning ühes liiklusalase süüteo toimepanemises. Kohus arvestades süüdistatava isikut ning tema suhtumist õiguskorda asub seisukohale, et süüdistatava suhtes on välistatud tingimisi karistuse kohaldamine nii osaliselt kui ka täielikult ning selle asendamine ÜKT-ga. N.G suhtes ei pea kohus võimalikuks ÜKT kohaldamist ja seda vaatamata sellele, et viimane on kohtuistungil selgitanud, et –

– sest ei ole tuvastatud asjaolu, et süüdistatav oleks temale süüks arvatud kuriteod toime pannud ettevaatamatusest, milline asjaolu võiks olla käesoleval hetkel aluseks kaalumaks temale mõistetava karistuse – tähtajalise vangistuse - asendamist üldkasuliku töö tegemisega. Kohtule esitatud tõenditest ja nimelt isiku karistusregistri andmetest nähtub, et N.G on mootorsõiduki joobes juhtimise eest varasemalt korduvalt karistatud, samuti on viimast karistatud varasemalt varavastase süüteo toimepanemise eest vangistusega kuid vaatamata sellele ei ole ta talle varasemalt mõistetud karistustest järeldusi teinud s.t asunuks õiguskuulekale teele, vaid on jätkanud kuritegeliku käitumisega. Kohus on seisukohal, et N.G kuritegelikku käitumisse tuleb suhtuda üha rangemalt ning sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et N.G-le mõistetav põhikaristus temale inkrimineeritud seda nii KarS § 424 kui ka KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kuritegude toimepanemise eest peab saab olla üksnes reaalne vangistus ja seda vastavalt KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 9 kuud ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud. Kohtu hinnangul sellised mõistetavad karistused, arvestades karistuse liiki ja määra täidavad ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Tunnistades N.G KarS § 424 järgi süüdi, peab kohus vajalikuks kohaldada N.G suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus selgitab, et viimasel ajal väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on märgatavalt suurenenud, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §-s 50 lg 1 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et

Käesolevas asjas puuduvad kohtupraktikas arvestatavad erandlikud asjaolud, mis lubaksid jätta kohtul lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-1-55-07). KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kohus on seisukohal, et süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liikluseeskirja nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata. Lisakaristuse määra valikul peab kohus vajalikuks ja oluliseks arvestada ka seda, et süüdistatavat on varasemalt sarnaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Arvestades eelnevat peab kohus võimalikuks ja vajalikuks kohaldada N.G-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 9 kuuks. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Tsiviilhagi Süüdistatav N.G on kannatanu XXXtekitanud varguse toimepanemisega otseset varalist kahju 258 euro ulatuses s.o kannatanult varastatud vallasvara väärtus. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu XXXon käesolevas kriminaalasjas esitanud varguse toime pannud isiku vastu s.t N.G vastu, eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlaselt. N.G käesoleva kriminaalasja menetluse käigus tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud vaid tunnistas seda. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et kannatanu XXXpoolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et N.G esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et N.G-lt tuleb menetluskulud KrMS § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 ja § 180 lg 3 tuginedes välja mõista. Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.