lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1365/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 16.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-1365/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1498
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-14-1365

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.03.2014 Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-14-1365 (13230107881)

Kohtukoosseis

kohtunik Ingrid Kullerkann

Prokurör

Urmo Paal

Kaitsja

Riine Lumiste

Tõlk

Natalija Mehh

Kohtuistungi sekretär

Marlee Kruusimäe

Süüdistatav

Sergei Žintšin, isikukood 38611270368, elukoht: XXX; töökoht XXXOÜ.

Süüdistus

KarS § 245 järgi lühimenetluses

RESOLUTSIOON

1.Sergei Žintšin süüdi tunnistada KarS § 245 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära summas 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot.
2.KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära summas 320,00 (kolmsada kakskümmend) eurot.
3.
Sergei Žintšini suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4.Sergei Žintšinilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 216,00 eurot; • KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot; • KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 eurot.
5.Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele: nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB Pank,

nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbank, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bank või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea Pank. Viitenumber 2800049777. Selgitusse tuleb märkida „Sergei Žintšin, 1-14-1365, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 alusel esitada apellatsiooni süüdistatav, tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. KrMS § 319 kohaselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 21.04.2014. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
1.Esitatud süüdistus
1.1.Sergei Žintšini süüdistatakse selles, et tema 24.06.2013 kella 03.00 paiku süütas tahtlikult Tallinnas XXXmajale heisatud Eesti lipu avaldades sellega eriti jämedalt lugupidamatust Eesti lipu suhtes ning teotas Eesti Vabariigi ametlikku sümbolit. Seega süüdates Eesti lipu, pani Sergei Žintšin toime Eest Vabariigi ametliku sümboli teotamise, s.o. KarS § 245 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1.2.Sergei Žintšin end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.
2.Kohus uuris järgmisi tõendeid D. Mettus ettekanne koos sellele lisatud fotodega /tl 2-8/; Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 9/; tunnistaja XXX ütlus / tl 10-12A/ ; tunnistaja XXX ütlus /tl 13-15/;tunnistaja XXX ütlus /tl 16, 17-18/; tunnistaja XXX ütlus /tl 19-20; 21/; süüdistatava XXX ütlused /tl 69/; joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli koopia /tl 42-43/; asitõendi vaatlusprotokoll /tl 44-48/.
3.Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. KarS § 245 näeb ette vastutuse Eesti Vabariigi riigilipu, riigivapi või muu ametliku sümboli maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise, samuti riigihümni teotamise eest. Objektiivsest küljest eeldab nimetatud kuriteokoosseis riigi ametliku sümboli teotamist.

Süüdistatava ütluste kohaselt liikus ta 2013 jaaniööl kella kolme paiku mööda Juhkentali tänavat koju. Kõndides tahtis ta panna oma suitsu põlema. Sel hetkel oli tema ees lipp, lipu alumine ots läks tulemasina pihta. Maja küljes olnud lipp läks põlema. Piirkonnapolitseinik Dmitri Mettus on koostanud 24.06. 2013 politseikapten Valdo Põderile ettekande sündmuse kohta, millele on lisatud fotod sündmuskohalt. Tunnistajana andis Dmitri Mettus ütlused selle kohta, et koos J. Hermanniga autopatrullis olles said nad väljakutse Juhkentali tänavale, kus meesterahvas üritas Eesti lippu põlema panna. Kell 03:15 märkasid nad antud kirjeldustele vastavat isikut Tallinna Bussijaama juures. Nad viisid isiku maja juurde, kus elasid avaldajad – abielupaar. Avaldajad kinnitasid, et tegemist on sama inimesega. Kinnipeetud isik esitas ID-kaardi Sergei Šintšini nimele. Samasisulised ütlused andis teine patrullis olnud politseiametnik Jane Hermann. Tunnistajad XXXja XXXandsid ütlused selle kohta, kuidas nad Juhkentali tänavat pidi koju sõites märkasid, et üks väga pikk mees pani Eesti lipu otsa põlema. Põlemisjälgede esinemine lipul on tuvastatav asitõendi vaatlusprotokollist ning politseiametnik Dmitri Mettuse ettekande lisaks olevatelt fotodelt. Eelnimetatuga on tõendamist leidnud, et lipp süttis Sergei Žintšini tegevuse tulemusena. Eesti lipu seaduse § 4 lg 2 kohaselt iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel. Sama seaduse § 6 lg 1 p 9 ja 10 kohaselt on lipupäevad 23. juuni – võidupüha ja 24. juuni – jaanipäev; § 7 lg 3 kohaselt Eesti lippu ei langetata jaaniööl. Seega oli Tallinnas XXX asunud lipu näol riigi ametliku sümbolina lipupäeval heisatud lipuga. Eesti Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013 käsitleb sõna „teotama“ sünonüümidena: solvama, häbistama, laimama, rüvetama http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=teotamine&F=M). Kohtu hinnangul on heisatud lipu terviklikkuse mistahes viisil rikkumise näol tegemist selle teotamisega. Kogumikus Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 3. trükk, Juura 2009 on KarS § 245 kommentaarides asutud seisukohale, subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vastutus selle paragrahvi järgi ei eelda riigi ega põhiseadusliku korra kahjustamise soovi. Järeldusi teo subjektiivse külje kohta saab teha muu hulgas teo välise kirjelduse pinnalt. Tunnistajad XXXon andnud ütlused selle kohta, et noormees seisis näoga maja ja lipu poole. Suitsu tal käes ei olnud. Lipu ots asetses tema suhtes enam-vähem otsmiku kõrgusel. Lipu ots põles heleda leegiga. Noormees seisis ja vaatas, kuidas lipp põles. Tunnistaja koos abikaasaga möödus temast autoga, peatus ning lülitas sisse ohutuled. Seejärel hakkas noor mees kätega vastu lippu taputama. Vahetult peale sündmust pidasid süüdistatava kinni politseiametnikud Mettus ja Hermann. Mõlemad on andnud ütlused selle kohta, et Šintsini sõnul pani ta lipu põlema, kuna oli joobes, tahtis nalja teha ja oli huvitav teada saada kas lipp läheb põlema. KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Kohus käsitleb politseiametnikest tunnistajate ütlusi neile avaldatud lipu põlema panemise põhjuste kohta tõenditena, kuivõrd nende ütluste sisuks

on

süüdistatavalt

kuuldud

kuriteo

toimepanemise

omaksvõtt.

Süüdistatava ütlused selle kohta, et lipp süttis juhuslikult, ei ole kooskõlas sündmust näinud tunnistajatele avaldunud teopildiga ja süüdistatava poolt vahetult peale teo toime panemist politseiametnikele avaldatud informatsiooniga. Samuti ei ole lipu süttimine süüdistatava poolt avaldatud viisil – lipu lühiaajalisest kokkupuutest tulemasina tulega - eluliselt usutav. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Asudes tulemasinaga selgitama riigilipu süttimise võimalikkust pidas Žintšini võimalikuks ja möönis nii lipu süttimist kui ka selle tagajärjel lipu terviklikkuse rikkumist. Süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

4.Karistus Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 245 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Süüdistatava näol on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, mistõttu on tema suhtes võimalik kergemaliigise karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine. Kohus ei loe isiku süüd suureks. Lipu kahjustused olid sedavõrd väikesed, et selle kohest eemaldamist ei peetud vajalikuks. Süüdistatav on maja haldavale korterühistule lipu maksumuse hüvitanud. Kohtu hinnangul on Žintšini võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest ka sanktsiooni keskmisest tunduvalt väiksema karistusega. Ainuüksi karistamise faktiga on käesoleva teo asjaolusid arvestades täidetud ka õiguskorra kaitsmise huvid. KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohtu hinnangul tuleb Sergei Žintšinile mõista karistus, milline jääb sanktsiooni alumise neljandiku lähedale. Kohus otsustab Sergei Žintšin süüdi tunnistada KarS § 245 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära summas 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära summas 320,00 (kolmsada kakskümmend) eurot.
5.Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgnevalt: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 216,00 eurot; • KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot;

• KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 eurot. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele: nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB Pank, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbank, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bank või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea Pank. Viitenumber 2800049777. Selgitusse tuleb märkida „Sergei Žintšin, 1-14-1365, menetluskulud“.

Kohus juhindus KrMS § 306, § 311, § 312, § 313, § 315, § 238 sätetest.

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.