1-14-1365
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2014 Tallinn (Liivalaia kohtumaja)
Kriminaalasja number
1-14-1365 (13230107881)
Kohtukoosseis
kohtunik Ingrid Kullerkann
Prokurör
Urmo Paal
Kaitsja
Riine Lumiste
Tõlk
Natalija Mehh
Kohtuistungi sekretär
Marlee Kruusimäe
Süüdistatav
Sergei Žintšin, isikukood 38611270368, elukoht: XXX; töökoht XXXOÜ.
Süüdistus
KarS § 245 järgi lühimenetluses
nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbank, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bank või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea Pank. Viitenumber 2800049777. Selgitusse tuleb märkida „Sergei Žintšin, 1-14-1365, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 alusel esitada apellatsiooni süüdistatav, tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. KrMS § 319 kohaselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 21.04.2014. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
Süüdistatava ütluste kohaselt liikus ta 2013 jaaniööl kella kolme paiku mööda Juhkentali tänavat koju. Kõndides tahtis ta panna oma suitsu põlema. Sel hetkel oli tema ees lipp, lipu alumine ots läks tulemasina pihta. Maja küljes olnud lipp läks põlema. Piirkonnapolitseinik Dmitri Mettus on koostanud 24.06. 2013 politseikapten Valdo Põderile ettekande sündmuse kohta, millele on lisatud fotod sündmuskohalt. Tunnistajana andis Dmitri Mettus ütlused selle kohta, et koos J. Hermanniga autopatrullis olles said nad väljakutse Juhkentali tänavale, kus meesterahvas üritas Eesti lippu põlema panna. Kell 03:15 märkasid nad antud kirjeldustele vastavat isikut Tallinna Bussijaama juures. Nad viisid isiku maja juurde, kus elasid avaldajad – abielupaar. Avaldajad kinnitasid, et tegemist on sama inimesega. Kinnipeetud isik esitas ID-kaardi Sergei Šintšini nimele. Samasisulised ütlused andis teine patrullis olnud politseiametnik Jane Hermann. Tunnistajad XXXja XXXandsid ütlused selle kohta, kuidas nad Juhkentali tänavat pidi koju sõites märkasid, et üks väga pikk mees pani Eesti lipu otsa põlema. Põlemisjälgede esinemine lipul on tuvastatav asitõendi vaatlusprotokollist ning politseiametnik Dmitri Mettuse ettekande lisaks olevatelt fotodelt. Eelnimetatuga on tõendamist leidnud, et lipp süttis Sergei Žintšini tegevuse tulemusena. Eesti lipu seaduse § 4 lg 2 kohaselt iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel. Sama seaduse § 6 lg 1 p 9 ja 10 kohaselt on lipupäevad 23. juuni – võidupüha ja 24. juuni – jaanipäev; § 7 lg 3 kohaselt Eesti lippu ei langetata jaaniööl. Seega oli Tallinnas XXX asunud lipu näol riigi ametliku sümbolina lipupäeval heisatud lipuga. Eesti Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013 käsitleb sõna „teotama“ sünonüümidena: solvama, häbistama, laimama, rüvetama http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=teotamine&F=M). Kohtu hinnangul on heisatud lipu terviklikkuse mistahes viisil rikkumise näol tegemist selle teotamisega. Kogumikus Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 3. trükk, Juura 2009 on KarS § 245 kommentaarides asutud seisukohale, subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vastutus selle paragrahvi järgi ei eelda riigi ega põhiseadusliku korra kahjustamise soovi. Järeldusi teo subjektiivse külje kohta saab teha muu hulgas teo välise kirjelduse pinnalt. Tunnistajad XXXon andnud ütlused selle kohta, et noormees seisis näoga maja ja lipu poole. Suitsu tal käes ei olnud. Lipu ots asetses tema suhtes enam-vähem otsmiku kõrgusel. Lipu ots põles heleda leegiga. Noormees seisis ja vaatas, kuidas lipp põles. Tunnistaja koos abikaasaga möödus temast autoga, peatus ning lülitas sisse ohutuled. Seejärel hakkas noor mees kätega vastu lippu taputama. Vahetult peale sündmust pidasid süüdistatava kinni politseiametnikud Mettus ja Hermann. Mõlemad on andnud ütlused selle kohta, et Šintsini sõnul pani ta lipu põlema, kuna oli joobes, tahtis nalja teha ja oli huvitav teada saada kas lipp läheb põlema. KrMS § 66 lg 21 p 3 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Kohus käsitleb politseiametnikest tunnistajate ütlusi neile avaldatud lipu põlema panemise põhjuste kohta tõenditena, kuivõrd nende ütluste sisuks
on
süüdistatavalt
kuuldud
kuriteo
toimepanemise
omaksvõtt.
Süüdistatava ütlused selle kohta, et lipp süttis juhuslikult, ei ole kooskõlas sündmust näinud tunnistajatele avaldunud teopildiga ja süüdistatava poolt vahetult peale teo toime panemist politseiametnikele avaldatud informatsiooniga. Samuti ei ole lipu süttimine süüdistatava poolt avaldatud viisil – lipu lühiaajalisest kokkupuutest tulemasina tulega - eluliselt usutav. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Asudes tulemasinaga selgitama riigilipu süttimise võimalikkust pidas Žintšini võimalikuks ja möönis nii lipu süttimist kui ka selle tagajärjel lipu terviklikkuse rikkumist. Süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Süüdistatav on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
• KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2 ja § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 1,00 eurot. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele: nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB Pank, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbank, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bank või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea Pank. Viitenumber 2800049777. Selgitusse tuleb märkida „Sergei Žintšin, 1-14-1365, menetluskulud“.
Kohus juhindus KrMS § 306, § 311, § 312, § 313, § 315, § 238 sätetest.
Ingrid Kullerkann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.