Kohtulahend

teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; • määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) eurot ja 40 (nelikümmend) senti, so kokku 690 (kuussada üheksakümmend) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, esimese maksena 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 90 (üheksakümmend) senti ning sellele järgneva 11 kuu jooksul igakuiselt mitte vähem kui 58 (viiskümmend kaheksa) euro kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis või nrEE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „M.M , 1-14-3179, menetluskulud, ositi tasumine“.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: M.M-i süüdistatakse selles, et 31.08.2011 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 210-67209 mõisteti M.M-ilt välja elatis poeg XXXülalpidamiseks alates 30.12.2010 kuni XXX põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda jooksva kuu 5. kuupäevaks XXX arveldusarvele ASis Swedbank. M.M on töötanud ja saanud tulu, kuid on elatist tasunud järgnevalt: 14.05.2012 150 eurot; 05.08.2013 150 eurot; 14.10.2013 150 eurot; 30.10.2013 100 eurot ning 18.12.2013 150 eurot. M.M-i poolt elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkus väljendub elatise mittemaksmises pika perioodi jooksul, kuigi temal on olnud sissetulekuid ning pikema perioodi jooksul ametlikult tööle mitte asumises. Seega hoidus M.M kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, millega pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 09.04.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paali, süüdistatav M.M-i ja tema kaitsja Vladimir Sadekovi vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus M.M-i karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud.

2) Vastavalt KarS § 73 lg-tele 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui M.M ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 169, §-st 73 ja §-st 78, asub kohus seisukohale, et M.M kuulub temale KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. M.M on küll märkinud tal ametlikult deklareeritud sissetuleku puudumist, kuid on avaldanud, et töötab ja saab sissetulekut mitteametlikult. Seega on M.M-ile töökoht ja sissetulek vaatamata selle ametlikult deklareerimata jätmisele tagatud, mistõttu ei esine ja pole sedastatavad takistused, mis muudaksid võimatuks või raskendaksid väljamõistetavate menetluskulude tasumist. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et tulenevalt teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 60-65), samuti, et süüdistaval lasub kohustus täita ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse ees, on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul, määrates, et igakuiselt kohustub M.M menetluskulusid tasuma otsuse resolutsioonis märgitud ulatuses. (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.