Kohtulahend

samaks, toimepanemist soodustavaks teguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Lisaks kuritegude toimepanemisele näitavad negatiivset suhtumist kehtivatesse normidesse vangistuses viibimise ajal kohaldatud distsiplinaarkaristused. Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul jäi 9. klass lõpetamata, hariduse edasisest omandamisest ei ole huvitatud. Elustiil riskiv ja hoolimatu, tarvitas alkoholi, kasutas vägivalda ning juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Varem ametlikult töötanud ei ole, ainukeseks sissetulekuks oli töövõimetuspension. Isikul on maksmata täiteasju 2033,41 euro ulatuses, arved on arestitud. Lisaks eelnevale viitab tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimatusele ka asjaolu, et viimane kuritegu on toimepandud katseajal ehk D.I rikkus katseaja tingimusi rängimal võimalikul viisil. Vangla hinnangul on D.I avalikkusele ohtlik, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise kahe aasta jooksul on 45%. Võttes arvesse eeltoodut ning Vangla hinnangut isiku ohtlikkusele, nõustub prokuratuur vangla seisukohaga ning prokurör ei toeta D.I ennetähtaegset vabastamist. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab 1. korda, tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika ei ole muutunud. D.I on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, mootorsõiduki joobes juhtimise ja varguse ning praegune süüdimõistmine on samuti kehalise väärkohtlemise eest. Tema poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks on alkohol. Isiku sõnul ei ole ta alkoholi kuritarvitanud, kuid enne vangistust viibis isik alkoholi võõrutusravil, millest tulenevalt võib järeldada, et isikul on alkoholiga probleemid. Samuti on nii mõlemad isikuvastased kuriteod, kui ka joobes juhtimine toime pandud alkoholijoobes. D.I sõnul saab ta aru, et kuritegevus ei ole hea ja reeglid kehtivad kõigile, kuid vaatamata sellele on ta 3-korral kriminaalkorras juba karistatud. D.I tuleviku eesmärgid on realistlikud, kui ta ise vaid selleks pingutaks – töö leidmine, tutvusringkonna vahetamine ja alkoholi mittetarvitamine. Enne vangistust oli talle määratud töövõimetus 80 %. Kinnipeetav asuks vanglast vabanemiseks elama oma ema ja vendade juurde, kes on nõus teda toetama. Kinnipeetav nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik, ärakandmata karistusaeg on 5 kuud. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtu hinnangul on kinnipeetavale vajalik olla kriminaalhooldusel, et aidata tal paremini tsiviilelus hakkama saada. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada D.I üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 30 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 45 %. Kinnipeetaval on alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemid ning ta on nõus ravile asuma, mistõttu on kohtu hinnangul vajalik D.I pöörduda psühhiaatri poole ja läbida ravikuur. Kohus arvestab ka sellega, et D.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata D.I püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.