Kriminaalasi nr. 1-14-3127
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1 – 14-3127
Kohtukoosseis
Kohtunik Alari Möldre
Kohtuistungi sekretär
Helen Aasma
Tõlk
K – J Vaab
Kriminaalasi
O.U süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Prokuröri abi
Aleksandr Tšitšerov
Süüdistatav
O.U
§
järgi
isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: vene keel: haridus: kesk-eriharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX. Varem kriminaalkorras ühel korral karistatud: 30.11.2010.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 06.12.2013.a. – 07.12.2013.a. Alates 07.12.2013.a kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
Süüdi tunnistada O.U KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. Kohaldades KarS § 68 lg. 1 sätteid lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 06.12.2013.a. – 07.12.2013.a., s.o. 2 (kaks) päeva, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
Kohaldades KarS § 69 lg. 1 sätteid asendada mõistetud 8 /kaheksa/ kuu ja 28 /kahekümne kaheksa/ päevane vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd ning mõista karistuseks kokku 536 (viissada kolmkümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg. 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 (kakskümmend neli) kuud. Määrata O.U Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
kriminaalhooldusosakonna
KarS § 69 lg. 4 alusel on O.U kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava O.U suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Katseaja algust ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel kohaldada O.U suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 9 (üheksaks) kuuks. KarS § 83 lg.1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – mootorsõiduk Volkswagen Passat, reg.nr. XXX (VIN-kood XXX), mis on paigutatud Rahumäe tee 6/1 Lõuna Politseijaoskonna kinnisesse parklasse. Välja mõista O.U `lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 108 (ükssada kaheksa) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 9 (üheksa) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ O.U , kriminaalasi 1 – 14 – 3127, õigusabikulud.“
Välja mõista O.U `lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti,
mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tasuda 45 (nelikümmend viis) eurot kuus ja 12. kuul tasuda 37 (kolmkümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “ O.U, kriminaalasi 1 – 14 – 3127, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
O.U on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 06.12.2013.a. kella 09.31 ajal Harjumaal Saku vallas Saku alevikus, Saku – Tõdva tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,14 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,10 mg/l kohta, lõplik lugem 1,04 mg/l kohta), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani O.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
KrMS § 245 alusel 07.04.2014.a süüdistatav O.U, kaitsja Eva Rivis ning prokuröri abi Aleksandr Tšitšerov sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele
KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks üheksa (9) kuud vangistust. O.U oli kahtlustatavana kinnipeetud 06.12.2013 kl 09.31 kuni 07.12.2013 kl 15.19, s.o kaks päeva. Seega, KarS § 68 lg.1 alusel eelvangistus 2 ( kaks ) ööpäeva arvata karistusaja hulka. Seega, mõista karistuseks 8 ( kaheksa) kuud ja 28 päeva vangistust, mis asendada KarS § 69 lg.1 alusel üldkasuliku tööga - 536 tundi, mille tegemisajaks määrata KarS § 69 lg. 3 ja 4 sätete 24 (kakskümmend neli ) kuud ning peab süüdistatav täitma selleks ajaks pandud KarS §-s 75 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:
Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava O.U poolt KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava O.U käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava O.U selgituse ja prokuröri abi arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav O.U on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb O.U temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi
tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab O.U süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg. 1 p. 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Käesolevas kriminaalasjas on määratud kaitsjale määratud tasu 108 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus märgib, et KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks O.U ́le ilmselt üle jõu. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb O.U ́lt seadusele tuginedes välja mõista. Samas peab kohus põhjendatuks sundraha ning määratud kaitsjale määratud tasu osas kohaldada KrMS § 180 lg. 3 sätteid ning määrata O.U ́it väljamõistetud sundraha, s.o summas 532,50 eurot ning määratud kaitsjale määratud tasu 108 eurot hüvitamisele 12 kuu jooksul. KarS § 83 lg.1 on sätestatud, kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohus leiab, et O.U, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtides tahtlikult uuesti sõidukit alkoholijoobes, annab piisava ja põhjendatud aluse arvata, et O.U võib samalaadseid õigusrikkumisi toime panna ka edaspidi. Põhiseaduse § 32 lg 2 kolmas lause keelab kasutada omandit üldiste huvide vastaselt. Joobeseisundi puhul halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seega ohustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine liiklejate elu, tervist ja vara. Sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ning võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab tal uute samalaadsete tegude toimepanemist, seda eelkõige asjade puhul, mis on spetsiaalselt süüteo toimepanemiseks loodud või kohandatud. Öeldu kehtib ka juhul, kui teo toimepanemise vahendiks on vabas tsiviilkäibes olev asi. Maanteeameti andmetel kuulub mootorsõiduk Volkswagen Passat, reg.nr. XXX (VIN-kood XXX) O.U `le. Eeltoodut arvesse võttes tuleb KarS § 83 lg.1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – mootorsõiduk Volkswagen Passat, reg.nr. XXX (VIN-kood XXX). Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311;
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.