Kohtulahend

Süüdistuse sisu S.T süüdistatakse selles, et ta omastas Taivo Himmaste kaasaaitamisel ajavahemikul 13.01.2005 kuni 15.12.2009 Pärnumaal Vändra vallas Vändra vallavalitsuselt viimase nõudeõiguse AS SEB Panga vastu suuruses kokku 685266,87 krooni (43796,54 eurot), s o suures ulatuses. Seega S.T, isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega suures ulatuses ja ametiisiku poolt, pani toime KarS § 201 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Taivo Himmastet süüdistatakse selles, et ta osutas ainelist kaasabi S.T poolt toime pandud kuriteole, s o isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisele suures ulatuses ja ametiisiku poolt ajavahemikul 13.01.2005 kuni 15.12.2009 Pärnumaal Vändra vallas, kui S.T omastas Vändra vallavalitsuselt viimase nõudeõiguse AS SEB Panga vastu suuruses 685266,87 krooni (43796,54 eurot), s o suures ulatuses. Seega Taivo Himmaste, kaasaaitajana, s o isikuna kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole ainelist kaasabi, isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisele suures ulatuses ja ametiisiku poolt, pani toime KarS § 22 lg 3 ja § 201 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad kohtus S.T ja Taivo Himmaste ennast süüdi ei tunnistanud. Nad selgitasid, et juhindusid Vändra Vallavolikogu otsustest. Kaitsja palus süüdistavad õigeks mõista. Prokurör palus tuginedes kohtulikult uuritud tõenditele S.T süüdi tunnistada KarS § 201 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistus, mis jätta tingimisi 3-aastase katseaja jooksul kohaldamata, allutades ta KarS § 75 lg 1 kohaselt käitumiskontrollile. Taivo Himmaste palus prokurör süüdi tunnistada KarS § 22 lg 3 ja § 201 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, milline jätta tingimisi 2-aastase katseaja jooksul kohaldamata, allutades ta KarS § 75 lg 1 kohaselt käitumiskontrollile. Kuivõrd S.T on saanud süüteoga varalist kasu kokku 685266,87 krooni ehk 43796,54 eurot, mis on vaadeldav kriminaaltuluna, siis palus prokurör KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerida süüteoga saadud vara. Kuna süüteoga saadud vara on ära tarvitatud, siis mõista välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Pärnu Maakohtu 16.08.2012 kohtumäärusega on arestitud KarS § 831 ja § 84 alusel konfiskeerimise tagamiseks neli S.T-le kuuluvat kinnistut, mis kõik asuvad Vändra vallas. Vändra valla esindaja leidis, et Vändra Vallavolikogu ei ole võtnud õiguslikult siduvaid kohustusi S.T kasutuses olevate sõiduautode kasutamiseks tasu eest. Kohtu seisukoht S.T-le on süüdistus esitatud talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikus enda kasuks pööramises suures ulatuses ja ametiisik poolt ning Taivo Himmmastet sellele kaasaaitamises. Vaidlust ei ole, et S.T ja Taivo Himmaste puhul on tegemist ametiisikutega. Kohus tuvastas, et S.T on olnud Vändra vallavanem vähemalt alates 05.11.2002 kuni 2013 valimisteni. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lg 1 on vallavanem vallavalitsuse juht ja seega täitnud muuhulgas juhtimisülesandeid. Vastavalt Vändra vallavolikogu poolt 18.01.2000 vastu võetud määruse nr 1 „Vändra valla põhimääruse kinnitamine” § 28 lg 1 esindab vallavanem vallavalitsust suhetes kolmandate isikutega. Vändra vallavolikogu 21.03.2000 määruse nr 8 „Vändra vallavallavanema statuut” punkt 9.9 täpsustab, et vallavanem esindab valda pangas ja kohtus ning majandus - ja tööettevõtulepingute sõlmimisel erivolitusteta oma pädevuse piires. Seega oli vallavanemal õigus osaleda munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 3 lg 2 (kehtis kuni 31.03.2013, alates 01.04.2013 kehtiva KVS § 2) mõttes ja tegemist oli varaliste väärtuste liikumist korraldavate ülesannetega. Vastavalt Vändra vallavolikogu poolt 21.03.2006 vastu võetud määruse nr 5 „Vändra valla põhimääruse kinnitamine” § 23 lg 3 sätestatakse vallavanema töökohustused täpsemalt vallavanema statuudiga. Vändra vallavolikogu poolt 21.03.2000 vastu võetud määruse nr 8 „Vändra vallavallavanema statuut” punkti 9.9 kohaselt esindab vallavanem valda pangas ja kohtus ning majandus- ja tööettevõtulepingute sõlmimisel erivolitusteta oma pädevuse piires.

Vastavalt Vändra vallavolikogu 21.03.2006 määruse nr 5 „Vändra valla põhimääruse kinnitamine“ § 8 esindab valda lepingute sõlmimisel vallavanem või tema esindaja. Järelikult oli tegemist varaliste väärtuste liikumist korraldavate ülesannetega. Seega on tegemist ametiisikuga. S.T oli vallavanemana sama perioodi jooksul ametiisik ka KVS § 4 lg 2 p 15 tulenevalt. Taivo Himmaste võeti tööle 30.05.2003 kk 17-k kommunaalasutuse juhataja ametikohale. Vändra vallavolikogu 19.08.2003 otsusega nr 17 „Vallavanema asetäitja kinnitamine“ kinnitati Taivo Himmaste vallavanema asetäitjaks. Kuivõrd Taivo Himmaste esitas 20.10.2005 koos teiste Vändra vallavalitsuse liikmetega lahkumispalve, lõppesid järgmise vallavalitsuse ametisse kinnitamisega 15.11.2005 tema volitused vallavalitsuse liikmena ning ka talle Vändra vallavolikogu 19.08.2003 otsusega nr 17 antud volitused vallavanema asetäitjana. Seega oli Taivo Himmastel volitus asendada vallavanem S.T kuni 15.11.2005. Ajal kui Taivo Himmaste asendas vallavanem S.T , olid tal vallavanema volitused ja seega oli ta vallavanema asendajana tegutsedes ametiisik kõigil samadel põhjustel nagu S.T vallavanemana. Vändra vallavolikogu 16.09.2003 otsusega nr 19 kinnitati Taivo Himmaste Vändra vallavalitsuse liikmeks. Vastavad volitused kehtisid kuni 15.11.2005, kui Vändra vallavolikogu kinnitas oma otsusega nr 100 ametisse uue vallavalitsuse, mille koosseisus oli ka Taivo Himmaste. 15.11.2005 Taivo Himmastele antud volitused Vändra vallavalitsuse liikmena kehtisid kuni 17.11.2009, kui Vändra vallavolikogu kinnitas oma otsusega nr 76 ametisse järgmise Vändra vallavalitsuse koosseisu, kuhu Taivo Himmaste enam ei kuulunud. Seega oli Taivo Himmaste Vändra vallavalitsuse liige järjepidevalt alates 16.09.2003 kuni 17.11.2009. KOKS § 49 lg 4 kohaselt kuulus Taivo Himmaste vallavalitsuse liikmena vallavalitsuse koosseisu. Vastavalt Vändra vallavolikogu 18.01.2000 määruse nr 1 „Vändra valla põhimääruse kinnitamine” § 25 lg 2 ja kohaselt oli Taivo Himmastel vallavalitsuse liikmena õigus osaleda selliste otsuste tegemisel, kus võeti vastu teistele isikutele täitmiseks kohustuslikke otsuseid õigustloovate üldaktide ja teiste õigusaktide näol. Selliste ülesannete puhul oli tegemist haldamisülesannetega ning seega oli Taivo Himmastel vallavalitsuse liikmena ametiseisund. Vastavalt Vändra vallavolikogu 21.03.2006 otsuse nr 5 „Vändra valla põhimääruse kinnitamine“ § 38 lg 1 annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ning annab üksikaktidena korraldusi. Seega oli Taivo Himmastel vallavalitsuse liikmena õigus osaleda selliste otsuste tegemisel, kus võeti vastu teistele isikutele täitmiseks kohustuslikke otsuseid õigustloovate üldaktide ja üksikaktide näol. Selliste ülesannete puhul oli tegemist haldamisülesannetega ning seega oli Taivo Himmastel vallavalitsuse liikmena ametiseisund. Seega oli Taivo Himmaste ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes ka tulenevalt vallavalitsuse liikmeks olemisest järjepidevalt alates 16.09.2003 kuni 17.11.2009. 18.01.2005.a. Vändra vallavolikogu istungi protokolliga nr 1 leidis tõendamist, et samal kuupäeval toimus volikogu istung, mida juhatas I. T ja protokollis A. L. Protokolli kohaselt arutati istungil kolmanda päevakorrapunktina „Isikliku sõiduauto kasutusvaldusesse võtmine“. Vastava päevakorrapunkti juures esines ettekandega vallavanem S.T , kes selgitas, et Vändra vallavalitsus soovib sõlmida tema enese ehk S.T-ga sõiduauto kasutusvalduse lepingu, mille kohaselt S.T annab enese sõiduauto Vändra vallavalitsuse kasutusse ning Vändra vallavalitsus hakkab maksma S.T-le 2000 kr iga kuu selle eest, et S.T kasutab isiklikku sõiduautot töösõitudeks. Ettekande mõte oli küsida vallavolikogult luba sellise lepingu

sõlmimiseks Vändra vallavalitsuse nimel. Vändra vallavolikogu otsustas esitatud otsuse eelnõu vastu võtta otsusena number 1. Volikogule vallavalitsuse poolt esitatud ning volikogu poolt vastu võetud otsus oli väga üldsõnaline, määratledes lepingu sisu kohta üksnes „Nõustuda isikliku sõiduauto kasutusvaldusesse võtmisega.“ Nimetatud volikogu istungi toimumise ja arutusel olnud päevakorra osas andsid kohtus ütlusi tunnistajad: K. M, A. P, L. K, T. T, I. T, M. M, E.K, H. R, T. L, A. E, M. E. Tunnistaja K. M ütluste kohaselt arutati istungil vallavanemale isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni maksmist ja tema mäletamist mööda oli selleks summaks 2000 krooni kuus. Tunnistaja A. P andis ütlusi, et volikogu istungil arutati, kas vallavanem võib kasutada isiklikku sõidukit töösõitudeks ja kulusid kompenseerida. Tema mingeid probleeme ei näinud, et sõiduauto kütusekulud kompenseeritakse, auto kohta ta dokumente ei näinud. Tema ütluste kohaselt volikogus ei kiidetud heaks maksta kinni intresse, liisinguid ja kindlustusmakseid. Ta ei teadnud, et vallavalitsusel oli kasutusvalduse leping juba enne volikogu istungit sõlmitud. Tunnistaja L. K selgitas kohtus, et vallas valitses usalduslik õhkkond. Tema eelarve täitmisega seotud dokumente näinud ei ole, kulud detailselt eelarves lahti kirjutatud ei olnud. Mäletab, et istungil otsustati üsna ruttu, et vallavanem saab töösõitudeks isikliku auto kasutamise eest kompensatsiooni 2000 krooni kuus. Tunnistaja I. T ütluste kohaselt juhatas tema volikogu istungit, kuid toimunust eriti ei mäleta. Eelarve projekti koostab vallasekretär. Valla nimel kohustused võtab volikogu ja volikogu esimees kirjutab lepingutele alla. Tema ei oska öelda, miks 18.01.2005.a. volikogu otsuses ei ole märgitud kohustuse suurust. Ta arvab, et 2005.a. jaanuari volikogu otsus sai kehtida 2005.a. sügiseni, st. kuni volikogu koosseisu kehtivuse aja lõpuni. Tunnistaja T. T ütluste kohaselt arutati arengu- ja eelarvekomisjonis, et vallavanemale uue auto ostmine läheb kalliks. Ametisõidud otsustati kompenseerida kulupõhiselt seoses töökohustustega. Tema teadis, et sõiduauto, mida vallavanem kasutas kuuluks temale. Tema ei oleks nõustunud, kui oleks teadnud, et auto kuulus kellelegi teisele. Tema sõiduauto kohta kuluarvestusi ei ole näinud, autode kohta andmeid eraldi välja toodud ei ole. Tunnistaja M. M ütluste kohaselt mäletab ta, et oli juttu vallavanema auto kasutusmaksust. Et juttu oleks olnud ka liisingumaksudest, tema ei mäleta. Jutt oli, et Vallavanem kasutab ametisõitudeks isiklikku sõiduautot ja jutt oli mingist summast, mida talle selle eest kompenseeritakse. Tema revisjonikomisjoni liikmena vaatas aastaaruande üle kui audiitor oli seda juba kontrollinud. Vallavanema auto kasutuse summasid ei kontrollinud. Majandusaasta aruannet tutvustas pearaamatupidaja. Tunnistaja E. K andis ütlusi, et volikogu istungil oli juttu, et vallavanem saab isikliku sõiduauto kasutamise eest ametisõitudeks kompensatsiooni. Summat ei mäleta, aga tead, et sellest juttu oli. Auto kulud eraldi välja toodud ei olnud. Tunnistaja T. L ütluste kohaselt oli volikogus juttu, et uue auto liisingusse võtmine oleks olnud kallim, kui maksta vallavanemale kompensatsiooni. Eelarvet arutati üldiselt, detailidesse ei laskutud. Tunnistaja H. R ütluste kohaselt vallavanema sõiduauto kasutusele võtmise küsimust arutati volikogus, kuludest rääkis pearaamatupidaja. Tema sai aru, et vallavanemale hüvitatakse kütuse

maksumus, kui suur see oli, tema ei tea. Liisingmaksete tasumist tema ei tea. Kui oleks teadnud, et valla kohustus on 500 000 krooni, oleks kindlasti olnud suurem arutelu. Tunnistaja K. R andis ütlusi, et valla finantsjuhina on tema töökohustusteks eelarvete tegemine ja kontrollimine. Temale annab tööülesandeid ja kontrollib nende täitmist vallavanem. Kuni 2005.aastani maksti vallavanemale kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest. Vallavanem vahetas auto uue vastu. Vallal oli sel ajal veel kaks autot, Volkswagen Bora oli liisinguauto ja seda kasutasid kõik soovijad. Vallavanem seda autot ei kasutanud vaid sõitis enda isikliku autoga. Vallavalitsuses ja eelarve- ja majanduskomisjonis arutati, et vallavanem maksab ise uue auto sissemaksu, vald maksab igakuised liisingud ja kindlustused. Volikogu istungil ta kandis ette, mida vallavalitsuse arutati. Volikogu otsustas nõustuda vallavalitsuses arutatuga ja otsustati, et vallavalitsus sõlmib lepingu. Lepiti kokku, et vallavanem maksab iga kuu kindla summa vallale tagasi isiklike sõitude arvelt. Seletuskirjad olid eelarve juures hästi lühikesed. Kellel oli tahtmist, said nendega tutvuda. Aastaaruanded on ka lühikesed ja täpselt kulud lahti kirjutatud ei ole. Vallavanema sõiduauto arved kinnitas kas vallavanem S.T ise või Taivo Himmaste. Kui mõni arve otse tema kätte toodi, siis seal ei olnud kinnitust peal. Üldiselt on nii, et kui vallavolikogu võtab kohustuses, siis märgitakse ka kohustuse suurus. Eelarve menetlemine toimus eelarvekomisjonis. Tunnistaja A. L töötab Vändra Vallavalitsuses vallasekretärtina. Tema ütluste kohaselt käis 2005.a. vallavanem välja idee, et võtta tema auto valla kasutusse. Senini kasutas vallavanem töösõitudeks isiklikku sõiduautot. Vallal oli veel kaks autot, aga nendega sõitsid teised ametnikud. Vallavanemale maksti kompensatsiooni. Nüüd taheti teha nii, et vald võtab enda kanda kõik kulud ja vallavanem hüvitab vallale isikliku sõiduga seotud kulud. Volikogu istungit juhatas volikogu esimees I. T, tema protokollis. Volikogu otsustas sõiduk võtta valla kasutusse, vallavalitsus pidi sõlmima vastava lepingu. Volikogu ei volitanud kedagi lepingule alla kirjutama. Volikogu otsuses kohustuse suuruses märgitud ei olnud. Istungi ajaks eelarve projekt oli valmis. Kasutuslepingu koostas tema, ta nägi ka auto tehnilist passi, kuss tegelik auto omanik oli liisingufirma. Lepingusse sai omanikuks märgitud S.T . Taivo Himmaste oli vallavalitsuse liige ja võis volikogu otsusega vallavanemat asendada. Ta asendas kui vallavanem oli ära. Vallavalitsuse nimel võis lepingutele alla kirjutada vallavanem. Kuid vastavalt korruptsiooniseadusele ei saa vallavanem vallavalitsusega lepingut sõlmida, seetõttu asendas teda lepingu sõlmimisel Taivo Himmaste. Kas sõiduauto kasutusvalduse leping oli sõlmitud enne või pärast volikogu istungit, ta ei mäleta. Lepingu originaal anti raamatupidajale. 2008.a. andis vallavanem teada, et on sõiduautot vahetanud ja vaja oleks sõlmida uus leping. Seda küsimust ei peetud vajalikuks volikogus arutada, kuna jõus oli 2005.a. volikogu otsus, mille võeti isiklik sõiduauto kasutusele. Ka selle lepingu teksti koostas tema. Et sõiduauto kasutusele võtmisel tuli juhinduda riigihangete seadust, ei teadnud. Tunnistaja Merle Ervin ütluste kohaselt ta ei mäleta vallas toimunud koosolekuid ega protokolle seoses terviseprobleemidega. Aga ta mäletab, just nagu oleks kokku lepitud, et vallavanemale hüvitatakse kütusekulu seoses isikliku sõiduauto kasutamisega. Tunnistaja A. E ütluste kohaselt ta mäletab, et volikogus oli juttu autokompensatsioonist vallavanemale, aga otsust ei mäleta. 12.01.2005.a. on toimunud arengu- ja eelarvekomisjoni istung, mille protokollist ja selle lisadest nähtub, et komisjonis arutati vallavanemale isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimise muutmise projekti, mida tutvustas K. R. Protokollis on märgitud, et siiani sai vallavanem kompensatsiooni vastavalt volikogu otsusele 5000 krooni kuus, millest 1000 krooni oli maksuvaba ja 4000 krooni pealt olid maksud maksuametile 3189 krooni. Uue korra kohaselt otsustati esitada volikogule taotlus vallavanema sõiduauto kasutusvaldusesse võtmiseks. Autot käsitletakse siis kui

tööandja omandit ja maksustatakse kõik erasõidud. Kui sõidupäevikut ei pea, siis erisoodustusmaksu aluseks on 2000 krooni. Vallavalitsus maksab maksud ära, vallavanem maksab need vallale tagasi. Alates 01.01.2005 on see summa 1500 krooni kuus. Leiti, et see on soodsam kui maksuametile erinevate „mõttetute maksude maksmine“. Koosolekul arutati ka 2005.a. eelarve tasakaalu viimist, arutati kärpeid koolidele tehtavatest investeeringutest ja koolitee ehitamisest, majanduskulude kärpimist ja aastalõpu lisatasu vähendamist, kuid täielikult jäid sisse kulud vallavanema autole 93634 krooni, mille hulgas ka nimetamata nn „muud kulud“ 12 000 krooni. Eeltoodu alusel ja 12.01.2005.a. toimunud arengu- ja eelarvekomisjoni istungi protokolli põhjal leiab kohus, et süüdistatavate väide nagu oleks arengu- ja eelarvekomisjon otsustanud võtta S.T valduses kuid liisingfirma omandis oleva sõiduki kasutusvaldusse koos kohustusega tasuda kõik kulud, kaasaarvatud liising- ja kindlustusmaksed, ei vasta tegelikkusele. Kohus leiab, et tõendamist leidis asjaolu, et arengu- ja eelarvekomisjonis toimunud arutluse põhjal ei soovitud edaspidi maksta makse maksuametile, seega ei saanud ka komisjoni tahe olla S.T sõiduauto liisingmakseid tasuda. Seda näitab ilmekalt protokollis kajastatu, et ei soovita maksuametile makse maksta. Kuid ükski asutus ei saa maksta maksuvabalt kellegi eraisiku auto liisingmakseid. Kui asutus omab võib kasutab sõiduautot, siis tuleks pidada sõidupäevikut või maksta makse nagu eelnevalt vallavalitsuses ka tehtud oli 4 000 krooni pealt. Juhul, kui Vändra vald oleks otsustanud tasuda S.T eest liisinguga seotud arveid, siis see oli erisoodustus, mille pealt tulnukd maksta sotsiaal- ja tulumaksu, sest sõiduauto peale liisinguperioodi lõppemist ei saa asutuse omaks vaid antakse maksete täielikul tasumisel isiku omandisse. Kohus leiab, et maksuvabalt ei olnud võimalik Vändra valla rahaliste vahendite eest S.T-le autot osta. AS-ga X liisinglepingu nr 0092606L kohaselt 07.01.2005.a. sõlmis S.T lepingu, mille kohaselt võttis kasutusse maastur Volkswagen Touareg 2,5, mille maksumus oli 41962,09 eurot. 13.01.2005.a. sõlmisid S.T eraisikuna ning Taivo Himmaste kui Vändra vallavalitsuse esindaja sõiduauto kasutusvalduse lepingu, mille kohaselt S.T , lepingu kohaselt omanikuna, andis enese kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Toareg registreerimismärgiga X Vändra vallavalitsuse kasutusse ning Vändra vallavalitsus kohustus tasuma S.T poolt seoses nimetatud sõidukiga tehtud remondi- ja hooldustööd. Lepingu sõlmisid S.T ja Taivo Himmaste selliselt, et S.T lepingu poolena esindas ennast kui eraisikut ning Taivo Himmaste esindas lepingu poolena Vändra vallavalitsust S.T kui vallavanema asendajana. KVS § 24 lg 1 kohaselt ei võinud S.T volitada oma alluvat Taivo Himmastet sõlmima vastavat tehingut tema asemel. Selliselt sõlmituna oli sõlmitud tehingu puhul S.T jaoks tegemist keelatud tehinguga KVS § 24 lg 1 ja lg 2 p 1, 7 mõttes. KVS nägi selliste, korruptsiooniohtlike suhetega seotud tehingute sõlmimiseks ette eraldi protseduurireeglid. KVS § 6 lg 3 sätestas, et kui ametiisikul on korruptsiooniohtlikke suhteid, s t kui ametiisikul on vajadus teha vastav korruptsiooniohtliku suhtega seotud otsus, peab ta informeerima sellest oma ametikohale nimetamise õigusega organit. Seega oleks S.T pidanud loobuma keelatud tehingu sõlmimisest ning teavitama vastava otsuse tegemise vajadusest Vändra vallavolikogu kui tema ametisse nimetamise õigusega organit. Vändra vallavolikogu oleks seejärel võinud määrata S.T-le ühekordse asendaja. S.T osales selle lepingu sõlmimisel ühe lepingupoolena, esindades ennast kui eraisikut ning seega sõlmis tehingu iseendaga. S.T oli lepingule alla kirjutades samaaegselt ka Vändra vallavanem – tema volitused vallavanemana olid sellel hetkel kehtivad ning ei olnud peatunud. Vändra Vallavalitsuse töötajate

tööaja arvestuse tabelitest 2005.a. jaanuari kohta nähtub, et S.T ei puudunud töölt, ta ei olnud sel ajal haiguslehel, puhkusel ega komandeeringus. Kohus tuvastas, et „Sõiduauto kasutusvalduse leping“ sõlmiti S.T ja Taivo Himmaste poolt 13.01.2005.a. Seega oli nimetatud leping sõlmitud viis päeva enne, kui Vändra Vallavolikogus asja arutati. S.T ja Taivo Himmaste ütlused, et ei mäleta, millal lepingu allkirjastasid, et see võis olla ka peale volikogu istungit, on ümber lükatud tunnistaja A. L ütlustega, kes kinnitas, et leping oli enne volikogu istungit sõlmitud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et süüdistatavad ei lugenud lepingu hoolikalt läbi. Nagu eelnevalt märgitud, olid mõlemad süüdistatavad pikaajalise kohalikus omavalitsuses töötamise kogemusega ja seadusandlus oli neile teada. Kohtus ei leidnud tuvastamist, et volikogu oleks andnud tagant järele nimetatud lepingu heaks kiitnud. Nimelt kohtus tunnistajatena ülekuulatud vallavolikogu liikmed kinnitasid, et arutati vallavanemale isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni maksmise küsimust, mitte aga juba sõlmitud lepingut. Samuti nähtub vallavolikogu otsuse p-st 2, et vallavalitsusel tuleb alles vajalikud lepingud vormistada. Seega ei saanud Vändra vallavolikogu 18.01.2005.a. otsus nr 1 olla lepingu sõlmimiseks pädevust ega ka esindusõigust andvaks dokumendiks ei Taivo Himmastele ega S.T-le . Samuti ei olnud otsuses välja toodud, millise väärtusega oli vara, mis valla kasutusse võeti ega seda millises ulatuses vallale kohustused tulevad. Kohtus tunnistusi andnud vallavolikogu liikmed tõendasid, et arutelu oli üldsõnaline, auto kohta mingeid arvestusi nemad ei näinud ja nad arvasid, et jutt on kütusekulu kompenseerimisest. Enamjaolt tunnistajad kinnitasid, et jutt oli vallavanemale kompensatsiooni maksmisest isikliku autoga töösõitude tegemise eest 2000 krooni kuus ja nemad said aru, et auto omanik on S.T . Seega leiab kohus, et S.T ütlused, et volikogu otsustas hüvitada liisinguga seotud kulutused, on teiste tõenditega ümber lükatud. Teadupoolest liisingus olev sõiduauto ei kuulu selle valdajale, vaid liisinguandjale. Samas kui sõiduauto omanikuks oleks olnud S.T nagu sellest volikogu liikmeid informeeriti, ei oleks ka liisingmakseid. Ka „Sõiduauto kasutusvalduse leping“ ei kajasta liising- ega kindlustusmaksete tasumise kohustust valdaja ehk selle lepingu kohaselt Vändra Vallavalitsuse poolt. Lepingu p 5.2 kohaselt oleks tulnud tasuda eseme remondi ja hooldusega seotud kulud ja maksud. Liising- ega kindlustusmaksude tasumist leping ei sisalda. Vändra vallavolikogu 15.02.2005 a. istungi protokolli nr 2 kohaselt kinnitas volikogu Vändra valla 2005.a. eelarve. Kvoorumilehe kohaselt viibisid k ohal kõik viisteist volikogu liiget. Kohtus tunnistajana üle kuulatud volikogu liikmed A. E, L. K, E. K, T. L, M. M, A. P, T. T kinnitasid, et 2005.a. eelarve arutamiseks saadeti eelnevalt materjalid koju. Samas oli see materjal suhtelist napp, sisaldades vaid üldandmeid tabelites tulude ja kulude kohta. Tunnistajad ei mäletanud, et oleksid näinud mingeid täpsemaid arvutusi ja tabeleid just vallavanema poolt kasutusvaldusesse antud auto kohta. Antud kriminaalasja kohtueelses menetluses on vallasekretäri poolt tõestatuna saadetud menetlejale, mida vallavalitsuses ametlike volikogu dokumentide hulgas ei olnud. Nii esitati kohtulikul uurimisel kohtule köidetuna Vändra Vallavolikogu istungite protokollid ja õigusaktid, alustatud 18.01.2005.a. ja lõpetatud 16.12.2005.a., kokku 167 lehte. Nimetatud kaust ei sisaldanud kõiki dokumente, mida vallast oli varem menetlejale saadetud. Nimelt puudusid eelarve juurest kulude selgitused ja sõiduautode Volkswageen Bora ja Touaregi kuluarvestused. Samuti puudusid võrdlusel samad dokumendid 2008.a. eelarve juures. Tunnistaja K . R selgitas seejärel kohtuistungil, et nimetatud lisad olid temal raamatupidamisdokumentide juures abimaterjalina. Seega leidis kohtus tõendamist, et vallavolikogu liikmeid ei informeeritud vallavanema autole tehtavate kulutuste osas. Kuna samal ajal oli vallavalitsuse kasutuses liisitud sõiduauto Volkswagen Bora, ei tekitanud kulutuste üldsõnaline märkimine volikogu liikmetes ka küsimusi. Lepingus sisalduv termin kasutusvaldus ei saa kuidagi olla seatud vallasasjale, käesoleval juhul sõiduautole.

Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus, mis koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Samuti S.T ja Vändra Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingus esitatud asjaolud ei ole tõesed. Lepingus on sõiduauto VW Touareg omanikuna märgitud S.T. Nagu nähtub liisinglepingust, oli sõiduauto omanikuks x ja S.T oli vastutav kasutaja. S.T ja x vahel oli 07.01.2005.a. sõlmitud liisinguleping nr 0092606L. Samal kuupäeval koostatud üleandmise - vastuvõtmise akti kohaselt x ehk liisinguandja andis S.T ehk liisinguvõtja kasutusse maasturi VW Touareg. Liisingulepingu p 13.1 sätestab, et kõik liisingulepingule tehtavad muudatused vormistatakse kirjalikult. P 13.2 kohaselt pooled võivad anda oma nõustumusi liisinglepingu muutmiseks ka vaikimisi, kuid mitte lühema tähtaja jooksul kui 7 tööpäeva kirjaliku pakkumuse kättesaamisest. Liisingulepingu üldtingimuste p 5.1 kohaselt pärast liisingueseme omandamist müüjalt kuulub liisinguese liisinguandjale omandiõiguse alusel. P 5.2 kõik liisinguvõtja poolt kuni liisingulepingu lõppemiseni sõlmitavad lepingud ja kokkulepped, mis seisnevad liisingueseme käsutamises liisinguandja kirjaliku nõusolekuta, koormamises piiratud asjaõigustega või muude nõuetega on vastuolus liisingulepinguga ning liisinguvõtja kohustub hüvitama kõik sellega liisinguandjale kaasnevad kahjud. S.T ütlused, et Vändra Vallavalitsusega sõlmitud lepingust teavitati x, on ümber lükatud 17.02.2011 Swedbank vastusega. Vastusest nähtub, et X AS ei olnud teadlik kasutusvalduse lepingute sõlmimisest kliendi poolt. Samuti märgitakse, et liisinguvõtjal ei ole õigust ilma liisingu nõusolekuta vastavaid lepinguid sõlmida ning VW Touaregi ja Audi Q7 omanik on Swedbank Liising. Kohus leiab, et Taivo Himmastel puudusid volitused lepingu sõlmimiseks Vändra vallavalitsuse nimel. Sellist volitust ei ole talle andnud ei Vändra vallavolikogu ega Vändra vallavalitsus. Sellise lepingu sõlmimisele ei kohaldunud ka Taivo Himmastele Vändra vallavolikogu 19.08.2003 otsusega antud volitus, mille kohaselt Taivo Himmaste määrati S.T asetäitjaks. Nimelt ei olnud S.T jaanuaris 2005 kordagi puhkusel, komandeeringus või haiguslehel. S.T volitused vallavanemana olid lepingu allkirjastamise hetkel kehtivad ning seetõttu ei saanud Taivo Himmaste olla S.T asendaja lepingu allkirjastamise hetkel. Vändra volikogu 21.03.2000 määrus nr 8 „Vändra vallavanema statuut“, mis kehtis kuni 18.04.2006.a., vallavanema asendamine p 12 sätestas, et vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema asetäitja, kes kinnitatakse volikogu otsusega vallavanema ettepanekul. 19.08.2003.a. vallavolikogu otsusega nr 17 on vallavanema asetäitjaks kinnitatud Taivo Himmaste. 20.10.2005.a. on vallavalitsus, sealhulgas ka Taivo Himmaste esitanud vallavolikogule lahkumispalve. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane tema väide, et ta oli 2003.a. vallavanema asetäitjaks kinnitatud ja see kehtis vaatamata tema lahkumispalve esitamisest. Vallavolikogu 15.11.2005.a. otsusega nr 100 on kinnitatud vallavalitsuse liikmeteks ka Taivo Himmaste, kuid tema vallavanema asetäitjaks vallavolikogu teda ei kinnitanud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 on teise isiku nimel ilma esindusõiguseta sõlmitud tehing tühine. Taivo Himmaste, kuigi ta oli teadlik, et temal enesel puuduvad volitused vastava lepingu sõlmimiseks Vändra vallavalitsuse nimel, ei keeldunud lepingu sõlmimisest. Staažikate vallavalitsuse liikmetena oli S.T ja Taivo Himmaste jaoks ilmne, et tegemist on keelatud tehinguga korruptsioonivastase seaduse § 24 lg 1 kohaselt ning leping sõlmitigi just selliselt S.T

ning Taivo Himmaste vahel sooviga vältida korruptsioonivastase seaduse § 24-st tulenevaid eelpool nimetatud piiranguid. Samuti pidid nad teadma, et selliselt sõlmitud leping on tühine vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 24 lg 4. Lepingu sõlmimise eesmärk oli luua mulje üldsusele, st eelkõige teistele vallavalitsuse liikmetele, ametnikele ning volikogu liikmetele, justkui oleks S.T õigus saada vastavaid väljamakseid Vändra vallavalitsuselt või tasuda Vändra vallavalitsuse krediitkaardiga temale esitatud arvete eest. Sellise lepingu sõlmimisega ja sinna alla kirjutamisega andis Taivo Himmaste S.T kuriteole tahtlikult ainelist kaasabi, kergendades kuriteo toimepanemist. Seega on Taivo Himmaste kuriteost osavõtja kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes. 18.01.2005.a. määrus nr 1 „Vändra vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord“ § 12 nägi ette, et vallavara kasutusse andmise otsustab vallavolikogu kui vara hind ületab 200 000 krooni. Liisingulepingust tulenevalt oli VW Touaregi väärtus koos käibemaksuga 41962,09 eurot, see oli 656 564, 037 krooni. Volikogu otsus selle vallavanema kasutusse andmiseks puudub. 24.03.2008.a. sõlmiti S.T kui eraisiku ja Taivo Himmaste kui Vändra vallavalitsuse esindaja vahel „Vara tasuta kasutamise leping“, mille kohaselt S.T kui omanik pidi andma Vändra vallavalitsuse kasutusse sõiduki Audi Q7 registreerimismärgiga X ning Vändra vallavalitsus kohustus tasuma S.T poolt seoses nimetatud sõidukiga tehtud remondi- ja hooldustööd. S.T vallavanemana ei saanud vastavalt KVS § 24 lg 1 sõlmida lepingut enese kui eraisikuga, kuivõrd sellise tehingu puhul oleks olnud tegemist tehinguga iseendaga KVS § 24 lg 2 p 1, 7 mõttes, millise sõlmimine oli keelatud. Keelatud tehingu sõlmimise keeldu rikkudes sõlmitud tehing on tühine vastavalt KVS § 24 lg 4. Tehingu keelatus seisnes selles, et S.T esindas samaaegselt nii ennast eraisikuna kui vallavanemana Vändra vallavalitsust. Vältimaks KVS § 24 lg 1 ja lg 2 p 1-st tulenevaid piiranguid, sõlmisid S.T ja Taivo Himmaste lepingu selliselt, et S.T lepingu poolena esindas ennast kui eraisikut ning Taivo Himmaste esindas lepingu poolena Vändra vallavalitsust S.T kui vallavanema asendajana. KVS § 24 lg 1 kohaselt aga ei võinud S.T volitada oma alluvat Taivo Himmastet sõlmima vastavat tehingut tema asemel. Sõlmitud tehingu puhul oli S.T jaoks tegemist keelatud tehinguga KVS § 24 lg 1 ja lg 2 p 1, 7 mõttes. KVS § 6 lg 3 sätestab, et kui ametiisikul on vajadus teha vastav korruptsiooniohtliku suhtega seotud otsus, peab ta informeerima sellest oma ametikohale nimetamise õigusega organit. Seega oleks S.T pidanud loobuma keelatud tehingu sõlmimisest ning teavitama vastava otsuse tegemise vajadusest Vändra vallavolikogu kui tema ametisse nimetamise õigusega organit. Vändra vallavolikogu oleks seejärel võinud määrata S.T-le ühekordse asendaja. S.T osales selle lepingu sõlmimisel ühe lepingupoolena, esindades ennast kui eraisikut ning sellega sõlmis tehingu iseendaga. S.T oli lepingule alla kirjut ades samaaegselt ka Vändra vallavanem, tema volitused vallavanemana olid sellel hetkel kehtivad ning ei olnud peatunud, sest S.T ei olnud lepingu allkirjastamise päeval haiguslehel, puhkusel ega komandeeringus Nimetatud asjaolu on tõendatud tööaja arvestuse tabeliga märts 2008.a. kohta.

Lepingu sõlmise ajaks 2008.a. oli kaotanud kehtivuse 21.03.2000.a. määrus nr 8 „Vallavanema statuut“, milles oli määratud vallavanema asendamise kord. 2008.a. kehtinud volikogu määruse 21.03.2006 nr 5 „Vändra valla põhimääruse kinnitamine“ § 8 „Lepingute sõlmimine“ kohaselt lepingute sõlmimisel esindab valda vallavanem või tema asendaja. § 23 lg 4 kohaselt vallavanemat asendab tema äraolekul vallavalitsuse liige, kelle nimetab igakordselt asendajaks vallavanem oma käskkirjaga. Taivo Himmastel puudusid volitused sellise lepingu sõlmimiseks Vändra vallavalitsuse nimel. Sellist volitust ei ole talle andnud ei Vändra vallavolikogu ega Vändra vallavalitsus. Sellise lepingu sõlmimisele ei kohaldunud ka Taivo Himmastele Vändra vallavolikogu 19.08.2003.a. otsusega antud volitus, mille kohaselt Taivo Himmaste määrati S.T asetäitjaks. Kuivõrd Taivo Himmaste esitas 20.10.2005.a. koos teiste Vändra vallavalitsuse liikmetega lahkumispalve, lõppesid uue vallavalitsuse ametisse kinnitamisega 15.11.2005.a. tema volitused vallavalitsuse liikmena ning ka talle Vändra vallavolikogu 19.08.2003.a. otsusega nr 17 antud volitused vallavanema asetäitjana. Seega ei saanud Taivo Himmaste pädevus allkirjastades 24.03.2008.a. Vändra vallavalitsuse nimel „Vara tasuta kasutamise lepingut“, tuleneda Vändra vallavolikogu 19.08.2003.a. otsusest nr 17. Selline pädevus ei saanud tuleneda Vändra vallavolikogu 19.08.2003.a. otsusest nr 17 ka sel põhjusel, et selle andmise aluseks olnud Vändra vallavolikogu 21.03.2000.a. määrus nr 8 „Vändra vallavanema statuut“ oli vahepeal kaotanud oma kehtivuse alates 24.04.2006.a. Kui akti andmise aluseks olev norm kaotab oma kehtivuse, kaotab samaaegselt oma kehtivuse ka selle alusel antud rakendusakt. Taivo Himmaste pädevus asendada S.T ei saanud tuleneda ka Vändra vallavolikogu 21.03.2006.a. määrusest nr 5 „Vändra valla põhimääruse kinnitamine“, kuivõrd S.T ei oleks saanud vastavalt KVS § 24 lg 1 volitada Taivo Himmastet kui enese alluvat asendama teda ennast. Seega puudus Taivo Himmastel 24.03.2008.a. pädevus allkirjastada „Vara tasuta kasutamise lepingut“ Vändra vallavalitsuse nimel vallavanema asendajana. Samuti puudus Taivo Himmastel 24.03.2008.a. pädevus allkirjastada Vändra vallavalitsuse 24.03.2008.a. korraldust nr 82 „Auto kasutusvaldusesse võtmine“ Vändra vallavanema asemel, sest S.T oli faktiliselt tööl. Haldusmenetluse seaduse § 63 lg 1 ja 2 järgi on haldusakt algusest peale tühine, kui selle andnud haldusorganil puudus selleks pädevus. Kuna Vändra vallavalitsuse 24.03.2008.a. korraldus nr 82 oli pädevuse puudumise tõttu tühine, puudus ka Taivo Himmastel õigus lepingut sõlmida. Seega oli S.T kui eraisiku ning Taivo Himmaste kui Vändra vallavalitsuse esindaja vahel 24.03.2008 sõlmitud „Vara tasuta kasutamise leping“ tühine ka vastavalt TsÜS § 129 lg 1, kuivõrd Taivo Himmastel puudus pädevus allkirjastada lepingut Vändra vallavalitsuse nimel. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 129 lg 1 on teise isiku nimel ilma esindusõiguseta sõlmitud tehing tühine. 2008.a. kehtinud „Vallavara valitsemise kord“, vastu võetud volikogu 19.02.2008 a määrusega nr 5 § 6 lg 1 p 1 kohaselt vallavara omandamise otsustab vallavolikogu kui vara hind on üle 100 000 krooni ja kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud vallavalitsusele. § 8 lg 3 vallavara omandamise otsustab vallavolikogu kui omandatakse vallavara väärtusega üle 100 000 krooni, kui see ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves.

Vastavalt S.T ja X vahel sõlmitud liisingulepingust nr 0193113L sõlmitud 07.03.2008 nähtub sõiduauto Audi Q7 hind käibemaksuga 57 488, 53 eurot. Müügilepingus X ja X OÜ vahel 07.03.2008 on sõiduki hinnaks koos käibemaksuga 899 500,01 krooni. Vallavalitsus andis 24.03.2008. a. korralduse nr 82. Selle ühe õigusliku alusena on sätestatud 18.01.2005. a. vallavolikogu otsus nr 1 “Isikliku sõiduauto kasutusvaldusse võtmine”. Nagu eespool käsitlesime, ei olnud sellel vallavolikogu otsusel mingit puutumust varasema maasturi kasutusvaldusega, ega ole ka kolm aastat hiljem sõlmitud vara tasuta kasutamise lepinguga, mille kohta nimetatud vallavolikogu otsuses puudub igasugune viide või sõnastus. Korralduse teiseks õiguslikuks aluseks on sätestatud vallavolikogu 19.02.2008 määrus nr 2 “Vändra valla 2008. aasta eelarve vastuvõtmine”. Nimetatud määruse kui haldusakti tekstis puudub igasugune viide võimaliku maasturi tasuta kasutusse võtmise kohta. Sellist viidet või plaani midagi tasuta kasutusse võtta ei saanudki määruse vastuvõtmisel olla, kuna S.T ei olnud selle määruse vastuvõtmise ajaks käsitletavat maasturit veel liisinudki, liisingleping sõlmiti 7.03.2008.a. Seega vallavalitsuse 24.03.2008. a. korraldusel nr 82 puudub õiguslik alus. 2008.a. eelarve võeti vastu volikogu istungil 19.02.2008.a., protokoll nr 2. Volikogu 19.02.2008.a. määruse nr 2 kohaselt kinnitati valla 2008.a. eelarve. Ka selle juures oli kohtueelses menetluses Vändra Vallavalitsusest saadetud seletuskiri, kus oli lisatud vallavanema autole tehtavad kulutused. Kohtuistungil kohus uuris ja avaldas köidetuna Vändra Vallavolikogu istungite protokollid ja õigusaktid, 8. kaust. Ka siin ei olnud eelarve juures kulude lahtikirjutatud tabelit ja sõiduautode Volkswagen Bora ja Touaregi kuluarvestusi. Tegelikkuses selliseid dokumente volikogule ei esitatud ja seda küsimust ei arutatud. Ka ei olnud vallavallavolikogu istungi ajaks vallavanem S.T veel omale uut autot liisinud. Seda ta tegi alles märtsis 2008.a., mistõttu on arusaamatu kuidas saadi planeerida eelarvesse kulutusi, mida veel teada ei olnud ja nagu nähtub, millised osutusid vastavalt esitatud arvetele tunduvalt suuremaks kui VW Touaregi puhul. Tulenevalt ka „Vallavara valitsemise korrast“ oleks pidanud Audi Q7 valla kasutusse võtmise otsustama volikogu. „Vallavara valitsemise kord“ § 11 lg 3 kohaselt vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu kui vara väärtus on üle 100 000 krooni. Audi Q7 vallavanema kasutusse andmiseks volikogu luba puudub. 07.03.2008.a. sõlmiti S.T ja AS X vahel liisinguleping nr 0193113L. Samal kuupäeval sõlmiti ka liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akt, millega liisinguandja AS X annab liisinguvõtjale S.T üle sõiduauto Audi Q7. Liisingulepingu p 13.1 kõik liisingulepingule tehtavad muudatused vormistatakse kirjalikult. P 13.2 pooled võivad anda oma nõustumusi liisinglepingu muutmiseks ka vaikimisi, kuid mitte lühema tähtaja jooksul kui 7 tööpäeva kirjaliku pakkumuse kättesaamisest. Liisingulepingu üldtingimuste p 5.1 pärast liisingueseme omandamist müüjalt kuulub Liisinguese liisinguandjale omandiõiguse alusel. P 5.2 kõik liisinguvõtja poolt kuni liisingulepingu lõppemiseni sõlmitavad lepingud ja kokkulepped, mis seisnevad liisingueseme käsutamises liisinguandja kirjaliku nõusolekuta, koormamises piiratud asjaõigustega või muude nõuetega on vastuolus liisingulepinguga ning liisinguvõtja kohustub hüvitama kõik sellega liisinguandjale kaasnevad kahjud. 24.03.2008.a. on sõlmitud S.T, lepingus märgitud kui omaniku ja Vändra valla, kui kasutaja, keda esindas Taivo Himmaste, vahel vara tasuta kasutamise leping. Ka selle lepingu puhul lepingus kajastatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, sest auto omanik ei olnud S.T, vaid

AS X, kuid S.T on sellele lepingule alla kirjutanud ja kinnitanud sellega lepingu õigsust. Lisaks on lepingu p 1.4 kinnitus: omanik kinnitab lepinguobjekti omandiõigust ja et puuduvad takistused käesoleva lepingu sõlmimiseks. Seega on S.T teadlikult esitanud lepingu sõlmimisel omandiõiguse kohta valeandmeid. Kohus leiab, et S.T ütlused, et tema lepingut läbi ei lugenud ja et dokumendid vormistas vallasekretär, keda ta usaldas ja kellele andis ka auto tehnilise passi, ei ole usaldusväärsed ja on ennastõigustavad ning antud soovist välistada oma süüd. Pikaajalise kogemusega vallaametnik teab ilmselgelt kehtivat seadusandlust ja ei ole eluliselt usutav, et S.T , olles kauaaegne vallavanem kirjutab lepingutele alla neid eelnevalt läbilugemata. Lepingu p 3.1.3 kohaselt: kasutaja on kohustatud hüvitama omanikule kindlustuslepingust tulenevad kohustused ja omaniku poolt tehtud vajalikud kulutused ja tööd omaniku poolt esitatud kuludokumentide alusel. Seega ei kajasta leping liisingu osamaksete ega intresside tasumist. VÕS § 389 järgi tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 391 lg 1 kohaselt kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Seega on lubamatu kanda nt omaniku kulud nimetatud maasturi liisimisele või kindlustamisele. Kasutaja võib eset VÕS § 392 järgi kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kasutaja ei või anda eseme kasutamist üle kolmandale isikule ilma kasutusse andja nõusolekuta. Selline nõusolek, et nimetatud maasturi kasutamise õigus antakse tagasi maasturi kasutusse andjale (omanikule/kostjale) vara tasuta kasutamise leping ei sisalda. Seega leiab kohus, et mõlemad autodega seotud lepingud on tühised alates nende sõlmimise momendist, mistõttu puudus S.T seadusest tulenev õigus vallavalitsuse arvel väljamaksete saamiseks ja ta on need summad omastanud. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Vastavalt TsÜS § 129 lg 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Vändra vald ei ole volitusteta isiku poolt valla nimel sõlmitud vara tasuta kasutamise lepingut hiljem heaks kiitnud. 13.01.2005.a. sõiduauto kasutusvalduse lepinguga ja 24.03.2008 vara tasuta kasutamise lepinguga seoses esitas S.T Vändra vallavalitsusele tasumiseks erinevaid arveid ning kasutas talle esitatud arvete eest tasumiseks Vändra vallavalitsuse krediitkaarte nr X ning nr X. Kohus tuvastas, et S.T esitas Vändra vallavalitsusele oma isiklikule kontole ülekande tegemiseks järgmised arved: - 05.03.2005.a AS X poolt S.T-le esitatud koondarve nr 8169849861 summas 5320,37 krooni; - 07.04.2005.a AS X poolt S.T-le esitatud koondarve nr 5000799688 summas 5671,18 krooni; - 05.05.2005.a AS X poolt S.T-le esitatud koondarve nr 5000900765 summas 6748,82 krooni; - 05.07.2005.a AS X poolt S.T-le esitatud koondarve nr 5001107321 summas 6476,90 krooni; - 05.08.2005.a AS X poolt S.T-le esitatud koondarve nr 5001238672 summas 4885,65 krooni; - 07.09.2005.a AS X poolt S.T-le esitatud koondarve nr 5001378972 summas 2889,87 krooni; - 31.08.2005.a EE T. T poolt S.T-le esitatud arve nr 642 summas 1870 krooni; - 09.09.2005.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8184141162 summas 3104,28 krooni; - 06.10.2005.a AS X poolt S.T-le esitatud koondarve nr 5001527969 summas 5058,75 krooni; - 07.11.2005.a AS X S.T-le esitatud koondarve nr 5001686004 summas 6957,14 krooni;

- 06.12.2005.a AS X poolt S.T-le esitatud koondarve nr 5001852605 summas 6265,12 krooni; - 01.12.2005.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 40035149 summas 1159 krooni; - 05.01.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud koondarve nr 5002028577 summas 7110,27 krooni; - 07.02.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8197747485 summas 4130,51 krooni; - 06.02.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud koondarve nr 5002212558 summas 2900,15 krooni; - 30.03.2006.a X OÜ poolt S.T-le esitatud arve nr 1120100591 summas 12 500 krooni; - 03.03.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8400847344 summas 5024,38 krooni; - 24.04.2006.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 300583 summas 3000 krooni; - 06.04.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8403761016 summas 7749,52 krooni; - 04.04.2006.a EE T. T poolt S.T-le esitatud arve nr 210 summas 1680 krooni; - 26.03.2006.a X OÜ poolt S.T-le esitatud arve nr 52321593 summas 5742 krooni; - 05.05.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8406485564 summas 7946,51 krooni; - 03.05.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud maksenõue nr 8405763423 summas 5742 krooni; - 05.06.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8409431191 summas 6434,11 krooni; - 25.06.2006.a X OÜ poolt S.T-le esitatud arve nr 52455738 summas 5742 krooni; - 04.07.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8412006403 summas 6502,68 krooni; - 03.08.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8415287313 summas 7066,60 krooni; - 04.09.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8418631322 summas 6232,69 krooni; 20.09.2006.a OÜ X poolt S.T-le esitatud arve/saateleht nr 265 summas 5310 krooni; - 04.10.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8422188625 summas 6117,91 krooni; - 30.09.2006.a EE T. T poolt S.T-le esitatud arve nr 713 summas 1207 krooni; - 25.09.2006.a X OÜ poolt S.T-le esitatud arve nr 52610284 summas 5742 krooni; - 07.11.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8426141804 summas 5602,77 krooni; - 04.12.2006.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8428791838 summas 6778,26 krooni; - 06.01.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8433030814 summas 4947,66 krooni; - 12.01.2007.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 264003638 summas 6502 krooni; - 19.02.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8438788161 summas 9504,11 krooni; - 05.03.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8439560485 summas 9425,60 krooni; - 26.03.2007.a X OÜ poolt S.T-le esitatud arve nr 52919189 summas 5315 krooni; - 04.04.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8443989573 summas 8286,90 krooni; - 13.04.2007.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 264004492 summas 2809 krooni; - 04.05.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8447650808 summas 9156,31 krooni; - 07.06.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8451050148 summas 6784,06 krooni; - 27.06.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 42006280764 summas 5315 krooni; - 05.07.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8455290946 summas 6810 krooni; - 06.08.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8458861398 summas 6192,91 krooni; - 14.08.2007.a X poolt S.T-le esitatud arve nr 264005664 summas 2252 krooni; - 24.08.2007.a OÜ X poolt S.T-le esitatud arve nr 361 seeria P summas 24357 krooni; - 04.09.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8463401439 summas 6815,18 krooni; - 25.09.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 42006280765 summas 5315 krooni; - 03.10.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8466638694 summas 6040,30 krooni; - 03.11.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8471646477 summas 6982,81 krooni; - 30.11.2007.a EE T. T poolt S.T-le esitatud arve nr 1012 summas 725 krooni; - 04.12.2007.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8475825168 summas 7838,88 krooni; - 06.12.2007.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 264007047 summas 4301 krooni; - 14.08.2007.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 264005664 summas 2252 krooni; - 28.12.2007.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 264007241 summas 3247 krooni; - 21.12.2007.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 31189786 summas 1044 krooni; - 04.01.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8480138824 summas 6319,86 krooni; - 07.01.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 28173977 summas 4201 krooni;

- 19.02.2008.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 264007794 summas 5667 krooni; - 04.02.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8484137643 summas 7074,13 krooni; - 08.03.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud makseteatis-arve nr 71119944 summas 1726 krooni; - 09.03.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud makseteatis-arve nr 52686867 summas 14832 krooni; - 31.03.2008.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 264008184 summas 8420 krooni; - 03.04.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8492631047 summas 12023,35 krooni; - 31.03.2008.a X OÜ poolt S.T-le esitatud arve nr 182 summas 950 krooni; - 03.04.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8492337529 summas 1421,02 krooni; - 06.05.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8496908158 summas 11014 krooni; - 04.06.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8501051576 summas 11718,58 krooni; - 30.06.2008.a X AS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 4661 summas 4623,40 krooni; - 03.07.2008.a AS X Eesti poolt S.T-le esitatud arve nr 8505294177 summas 7696,16 krooni; - 31.07.2008.a X AS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 5521 summas 3863,85 krooni; - 04.08.2008.a OÜ X poolt S.T-le esitatud arve nr 3687 summas 759 krooni; - 24.08.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud makseteatis-arve nr 53720347 summas 14832 krooni; - 31.08.2008.a XAS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 6400 summas 1429,55 krooni; - 03.09.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8513387568 summas 12003,87 krooni; - 19.09.2008.a OÜ X poolt S.T-le esitatud arve nr 4115 summas 3192,30 krooni; - 03.10.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8517432163 summas 9756,05 krooni; - 30.09.2008.a XAS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 7254 summas 2005,60 krooni; - 04.11.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8521335696 summas 10174,91 krooni; - 31.10.2008.a X AS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 8233 summas 1056,85 krooni; - 30.11.2008.aX AS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 9131 summas 629,85 krooni; - 04.12.2008.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8525273217 summas 11672,92 krooni. - 29.12.2008.a X OÜ poolt S.T-le esitatud arve nr 912 summas 1850 krooni; - 31.12.2008.a X AS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 10003 summas 640,80 krooni; - 06.01.2009.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8528884836 summas 10561,47 krooni; - 31.01.2009.a XAS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 1289 summas 995,70 krooni; - 05.02.2009.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8532656869 summas 10221,47 krooni; - 28.02.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 2126 summas 443,65 krooni; - 25.02.2009.a X AS poolt S.T-le makseteatis-arve nr 1771820 summas 12647 krooni; - 05.03.2009.a AS X poolt S.T-le esitatud arve nr 8536156844 summas 10381,83 krooni; - 31.03.2009.a XAS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 2713 summas 687,70 krooni; - 06.04.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 8539672914 summas 9954,77 krooni; - 30.04.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 3676 summas 3160,15 krooni; - 05.05.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 8543024309 summas 6116,69 krooni; - 31.05.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 4539 summas 1187,15 krooni; - 04.06.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 8546226748 summas 8503,84 krooni; - 30.06.2009.a XAS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 5387 summas 2519,65 krooni; - 30.06.2009.a X OÜ poolt S.T-le esitatud arve nr 345 summas 1000 krooni; - 06.07.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 8549421595 summas 7553,84 krooni; - 31.07.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 6009 summas 1231,70 krooni; - 05.08.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 8552532659 summas 8269,14 krooni; - 10.08.2009.a X AS poolt S.T-le makseteatis-arve nr 1856804 summas 12647 krooni; - 31.08.2009.a XAS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 6788 summas 2475,60 krooni; - 04.09.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 8555520943 summas 6670,12 krooni; - 30.09.2009.a XAS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 7580 summas 2169,80 krooni;

- 05.10.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 8557775398 summas 6854,72 krooni; - 31.10.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 8354 summas 2983,85 krooni; - 04.11.2009.a X poolt S.T-le esitatud arve nr 8560603923 summas 6641,64 krooni; - 30.11.2009.a XAS poolt S.T-le esitatud arve-saateleht nr 9142 summas 2266,25 krooni; - 03.12.2009.a X AS poolt S.T-le esitatud arve nr 8563319162 summas 6258,10 krooni. Eelnimetatud arvete alusel tegid Vändra vallavalitsuse raamatupidajad Vändra vallavalitsuse arveldusarvelt nr XS.T isiklikule arveldusarvele nr X 2005. aastal kokku 60 270,08 krooni ehk 3851,96 eurot, 2006. aastal kokku 133 849,36 krooni ehk 8554,53 eurot, 2007. aastal kokku 157 353,72 krooni ehk 10056,74 eurot, 2008. aastal kokku 179 150,68 krooni ehk 11449,82 eurot, 2009. aastal kokku 145 043,63 krooni ehk 9269,98 eurot. Seega tehti aastatel 2005 kuni 2009 S.T poolt Vändra vallavalitsusele esitatud 112-e arvega seoses S.T isiklikule arveldusarvele nr X Vändra vallavalitsuse arveldusarvelt nr X alusetult kokku 117 väljamakset kogusummas 675 667,47 krooni (43183,02 eurot), so suures ulatuses ja millise summa S.T omastas. S.T poolt Vändra vallavalitsusele esitatud arved viseeris S.T ise või Taivo Himmaste. Vastavate arvete alusel tegid raamatupidajad S.T-le väljamakseid. Tunnistaja K. R ütlustega leidis tõendamist, et osade arvete puhul kirjalikku viseerimist ei toimunud, vaid S.T edastas talle saabunud arved otse raamatupidajale, kes tegi arvete alusel väljamaksed. Tunnistaja kinnitas, et raamatupidajad tegid S.T poolt esitatud arvete alusel ülekande olenemata sellest, kas sellel on viseering või mitte. Seega leiab kohus, et Vändra Vallavalitsuse raamatupidajad täitsid S.T kui ülemuse korraldusi. Eelnimetatud asjaolu, et raamatupidajad tegid ülekandeid vaatamata sellele, kas tegemist oli juba ülekantud arvega või mitte kinnitab fakt, et 24.08.2007.a. esitas S.T Vändra Vallavalitsusele enda kontole ülekande tegemiseks X AS 14.08.2007.a. arve nr 264005664 summas 2252 krooni. Arve viseeris S.T ise ja suunas täitmiseks K.R. Ülekanne on samal kuupäeval sooritatud. 10.12.2007.a. tõi S.T vallavalitsusse jälle X AS 14.08.2007.a. arve nr 264005664 summas 2252 krooni. Jälle viseeris ta ise arve ja suunas K. R ülekande tegemiseks. Raamatupidaja sooritas samal kuupäeval ülekande. See näitab, et raamatupidaja täitis vallavanema kui ülemuse käsku ja tegi ühe ja sama arve alusel S.T-le kaks ülekannet. Topelt saadud summa tagastas S.T Vändra Vallavalitsusele alles 21.12.2011.a., so. neli aastat hiljem. Taivo Himmaste poolt on viseeritud järgmised arved: - 07.04.2005.a AS X koondarve nr 5000799688; - 31.08.2005.a EE T.T arve nr 642; - 09.09.2005.a AS X arve nr 8184141162; - 04.07.2006.a AS X arve nr 8412006403; - 20.09.2006.a OÜ X arve/saateleht nr 265; - 25.09.2006.a X OÜ arve nr 52610284; - 05.07.2007.a AS X arve nr 8455290946; - 30.06.2008.a X AS arve-saateleht nr 4661; - 31.07.2008.a XAS arve-saateleht nr 5521; - 30.06.2009.a XAS arve-saateleht nr 5387; - 30.06.2009.a X OÜ arve nr 345; - 06.07.2009.a X AS arve nr 8549421595; - 31.07.2009.a X AS arve-saateleht nr 6009; - 05.08.2009.a X AS arve nr 8552532659.

Arvete viseerimisega kergendas Taivo Himmaste S.T kuriteo toimepanemist ja sellega osutas S.T kuriteole ainelist kaasabi, olles kuriteost osavõtja kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes. Vändra vallavalitsuse 29.04.2005.a. kinnitatud raamatupidamise sisekorraeeskirja punkt 2.4.1 (kehtis 2005 ja 2008.a.) märgib, et kulutuste tegemist tõestava algdokumendi viseerib vallavanem. Seega oli S.T ning Taivo Himmastel kui vallavanema asetäitjal õigus anda korraldusi vallavalitsuse töötajatele raamatupidajatele K. R ning M. T, kes tegid S.T poolt esitatud arvete alusel Vändra vallavalitsuse arveldusarvelt nr X ülekanded S.T isiklikule arveldusarvele nr X. Raamatupidajad K. R ning M.T allusid S.T-le ka nende mõlema ametijuhendist tulenevalt. Kuivõrd vallavanemal ning tema asetäitjal oli õigus anda korraldusi väljamaksete tegemiseks, oli Vändra valla nõudeõigus AS SEB Panga vastu S.T-le usaldatud võõras vara. Ajal kui Taivo Himmaste asendas S.T oli Vändra valla nõudeõigus AS SEB Panga vastu talle usaldatud võõras vara. Ühtlasi oli S.T viidatud Vändra vallavalitsuse arveldusarve A -allkirjaõiguslik isik, mis tähendab, et temal on õigus sooritada vastava arveldusarvega kõiki tehinguid, mis tähendab, et Vändra vallavalitsuse nõudeõigus AS SEB Panga vastu oli temale usaldatud võõras vara. S.T poolt Vändra Vallavalitsusele esitatud arvete alusel tehti S.T isiklikule arvelduskontole vallavalitsuse arvelt. Kohus vaatles nimetatud arveid kui asitõendid, samuti on vaadeldud S.T isiklikku arvelduskontol tehtud ülekandeid ning ka S.T poolt vallale kuuluvate krediitkaartidega tehtud makseid. Nimetatud kulutuste kohta on vaatlusprotokolli juurde koostatud tabelid: vastavalt sõiduauto markide, aastate osas, samuti kokkuvõtvalt mõlema auto kohta, milliseid makseid on S.T vallavalitsuselt saanud. Seega tehti aastatel 2005 kuni 2009 S.T poolt Vändra vallavalitsusele esitatud arvetega seoses S.T isiklikule arveldusarvele nr X Vändra vallavalitsuse arveldusarvelt nr X alusetult kokku 117 väljamakset kogusummas 675 667,47 krooni (43183,02 eurot), s o suures ulatuses ja millise summa S.T omastas. Kohtus andis asjatundjana väljamaksete ja koostatud vaatlusprotokollide lisaks olevate tabelite kohta selgitusi menetlustoimingus osalenud asjatundja A. K. Ta ütles, et tal oli võimalus tutvuda ka sõlmitud lepingutega vallavalitsuse ja S.T vahel. Juriidilist hinnangut ta lepingute kohta anda ei saa. A. K sõnul oli ta kaasatud menetlustoimingusse, kuna omab eriteadmisi raamatupidamise vallas, mis puudutavad ka käesolevat juhtumit. Kohtule oli esitatud pangaväljavõte, mille kohaselt S.T maksis vallale summasid alates märts 2005.a. kuni märts 2008.a. 1500 krooni ja alates aprill 2008.a. 2000 krooni kuus. Kohus leiab, et Vändra vallavalitsuses puudus igasugune kord, kuidas isiklike sõitude eest tasumine oleks olnud reguleeritud. Mingit arvestust isiklikke sõitude osas ei peetud, seega puudub igasugune võimalus kontrollida, millises ulatuses S.T isiklikke sõite tegi. Vallavolikogu 18.11.2002.a. otsuse nr 34 alusel maksti eelnevalt S.T-le hüvitist 5000 krooni kuus seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus- ja ametiülesannete täitmisel. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kuni 2005.a. oleks samuti tegemist olnud liisingfirmale kuuluva autoga. Seda et siis

maksti 5000 krooni hüvitist ei saa aga võrdsustada 2005. aastast tekkinud olukorraga, et S.T-le hüvitati kõik kulutused seoses autoga, mille tegelik omanik ta ei olnud. Kohtu hinnangul oli Vändra Vallavalitsuses välja kujunenud olukord, kus vald aitas osta S.T-le kaks luksusmaasturit ja lisaks sellele tasus veel ka valimata kõik arved, mis S.T vallavalitsusse esitas. VW Touaregi 07.03.2008.a. liisingulepingu lõpetamise akti kohaselt ostis S.T sõiduauto jääkväärtusega välja ja sai sõiduauto omanikuks, seega oli tema enda panus autosse vaid sissemakse (07.01.2005.a. tasutud 300 000 krooni) ja jääkväärtuse tasumine, ülejäänud osas maksis selle kinni vald. Kui S.T 2008.a. märtsis sai VW Touaregi omanikuks ja vormistas uue liisinglepingu Audi Q7 liisimiseks, vormistati ka uuele autole kasko- ja liikluskindlustused. Nagu nähtub X kindlustuse poolt 21.12.2007.a. väljastatud arvest, vormistati liikluskindlustuse poliis perioodiks 12.01.2008.a. kuni 11.01.2009.a. sõiduautole VW Touareg reg.nr. X. Vallavalitsus tasus S.T-le nimetatud arve, kuid 07.03.2008.a. ostis S.T auto jääkväärtusega välja ja omandas liisinguga uue auto, kuid poliisi kindlustuskaitse jätkus juba isiklikule autole. Samuti toimiti X Kindlustus on esitanud 07.01.2008.a. arvega, mille kohaselt kindlustusperioodiks 10.01.2008.a. kuni 09.01.2009.a. kindlustusmakse, mille vallavalitsus on tasunud, kuid uue auto soetas S.T 07.03.2008.a. Vallavalitsusele S.T midagi tagasi maksnud ei ole ja uute kindluslepingutega tasaarvestust tehtud ei ole. Samuti tasus Vändra vald S.T isikliku sõiduki remondi 31.03.2008.a. X AS arve alusel. Nimelt oli S.T saanud 07.03.2008.a. VW Touareg omanikuks, kuid remondi eest summas 8420 krooni tasus vald 08.04.2008.a. X esitas 04.04.2008.a. S.T-le arve perioodi 16.03.2008 kuni 15.04.2008 kohta sõiduauto VW Touareg reg.nr. X kütuse kohta summas 1421.02 krooni. Vald tasus nimetatud arved, olgugi et S.T oli siis juba selle sõiduki omanik ja 24.03.2008.a. oli vormistatud uue liisingauto kasutusvalduse leping. Sõiduauto Audi Q7 kohta hakkas S.T vallale esitama ja viseerima raamatupidajale ülekannete tegemiseks juba alates 10.03.2008.a., kuigi kasutusvalduse leping vormistati alles 24.03.2008.a. Vald hakkas ka selle sõiduki arveid koheselt 10.03.2008.a. ka tasuma, kuigi seaduslikku alust selleks ei olnud. Lisaks on vald välja maksnud arved, millel on vallavanema viseering väljamaksmiseks, kuid puudub selgitus, millise sõiduki kohta need käivad. Näiteks 31.03.2008.a. X OÜ poolt koostatud arve 182, mis kajastab kolmele sõidukile tehtud autopesu kokku 950 krooni. Raamatpidaja on teinud arvele märkuse „lep.24.03.08“, millest võib teha järelduse nagu oleks kolmel korral puhastatud sõiduautot Audi Q7. Nimetatu ei ole aga usutav, sest kasutusvalduse leping sõlmiti 24.03.2008.a., arve väljastatud 31.03.2008.a., seega ei ole eluliselt usutav, et nädala aja jooksul vajas üks ja sama auto kolmel korral pesu ja veel ka salongipesu. Samuti on välja makstud ka liisingfirmade poolt talle esitatud arvetel, mis on adresseeritud S.T-le: kütusekaardi kuutasud, mis olid talle väljastatud, kui liisinguvõtjale nn „boonusena“ võimaldades soodustusega kütust tankida. Eeltoodu näitab väga selgelt, et vallavanem esitas raamatupidajale väljamaksmiseks arved, mille oli enamasti ka ise viseerinud, ja raamatupidaja oli oma alluvussuhte tõttu sunnitud vallavanema korraldusi täitma. Kuna S.T vallavanemana ning Taivo Himmastel vallavanema asetäitjana puudus alus vastavate väljamaksmise korralduste tegemiseks ning seega puudus S.T ka õigus vastavaid väljamakseid saada, oli selline omastamine ebaseaduslik.

Lisaks on omastamise tahtlusest kantud ka S.T poolt Vändra vallavalitsuse krediitkaartidega nr X ning nr X tema kasutuses olnud sõiduautoga seoses osutatud teenuste eest maksmine. Visa Business krediitkaardid nr X ja X olid seotud Vändra vallavalitsuse arveldusarvega nr X SEB pangas. Kui nimetatud krediitkaarte kasutati tasumiseks, vähendas AS SEB Pank järgneva kuu 20-ndal kuupäeval Vändra vallavalitsuse nõudeõigust vastava summa võrra (st vastav summa võeti arvelt maha järgmise kuu 20-ndal kuupäeval). S.T ise oli viidatud arveldusarve A-allkirjaõiguslik isik, s t et temal oli õigus sooritada vastava arveldusarvega kõiki tehinguid. Mõlemad eelnimetatud krediitkaardid olid väljastatud ainuisikuliselt S.T-le ja temal oli ka ainuõigus neid kasutada. Krediitkaarte kasutades vähendas S.T sellega Vändra vallavalitsuse nõudeõigust AS SEB Panga vastu summas 9599,40 krooni, s o 613,51 eurot. Vändra vallavalitsuse nõudeõigus AS SEB Panga vastu oli S.T-le usaldatud võõras vara. Kasutades talle esitatud arvete tasumiseks Vändra vallavalitsuse arveldusarvele nr Xväljastatud krediitkaarte nr X ning X, pööras S.T temale usaldatud võõra vara, milleks oli Vändra vallavalitsuse nõudeõigus AS SEB Panga vastu, enese kasuks ning ühtlasi manifesteeris omastamistahet. S.T tegevusel Vändra vallavalitsuse nõudeõiguse vähendamisel puudus õiguslik alus ja seega tegutses ta selle enese kasuks pööramisel ebaseaduslikult. Seega on kõik maksed, mida S.T sai tema poolt vallavalitsusele esitatud dokumentide alusel, saadud ebaseaduslikult ja on tema poolt omastatud. Kaitsja esitas kohtule 2005-2009.a. majandusaruannete kinnitused ja audiitori arvamuse. Audiitor on märkinud, et aastaaruande õigsuse eest vastutab vallavalitsus. Veel märgib audiitor, et auditi käigus on tõendusmaterjali kontrollitud väljavõtteliselt. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et audiitor oleks kontrollinud kõiki S.T kasutuses olnud sõidukite kohta käivat dokumentatsiooni. 2005.a., 2006.a., 2007.a. majandusaasta aruannete juures on lk 23 Lisa 11 Kasutusrent ja kasutusvaldus. Punkt b) kasutusvaldus juures on märgitud, et vallavalitsus kui valdaja kannab kõik eseme remondi ja hooldusega seotud kulud ja maksud. Sama kajastab ka 2008.a. majandusaastaaruande Lisa 13 Kasutusrent ja kasutusvaldus Punkt b) kasutusvaldus. 2009.a. majandusaasta aruanne nendib, et kasutusvalduse leping on 26.01.2010.a. lõpetatud. Seega ei kajasta ka majandusaasta aruanded valla kohustust tasuda liisingmakseid. Kohus tuvastas, et S.T poolt on omastatud vara 685 266,87 krooni ehk 43796,54 euro suuruses summas, mis moodustab suure ulatuse. KarS § 201 lg 2 p 2 sätestatud mõiste „suures ulatuses“ sisustatakse läbi KarS RS § 8 p 2-e, mille kohaselt on suur selline kahju, mille suurus ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Teo lõpuleviimise hetkel kehtis Vabariigi valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille §-de 1 ja 2 kohaselt kehtestati alates 01.07.2009 töötasu alammääraks 4350 krooni. Seega on tegu toime pandud suures ulatuses siis kui omastatud summa on suurem kui 435 000 krooni. S.T omastas ametiisikuna Vändra vallavalitsuselt viimase nõudeõiguse AS SEB Panga vastu suuruses kokku 685 266,87 kr ehk 43796,54 eurot. Seega on tegu toime pandud suures ulatuses.

S.T poolt arve esitamine Vändra vallavalitsusele tasumiseks ja nende alusel S.T ning Taivo Himmaste poolt korralduste andmine väljamaksete tegemiseks ning viiel korral Vändra vallavalitsuse krediitkaartidega tasumine olid kantud ühtsest tahtest. Väljamaksete tegemise ning krediitkaartide kasutamise aluseks olid kaks lepingut, S.T ning Taivo Himmaste vahel 13.01.2005 sõlmitud sõiduauto kasutusvalduse leping ning samade isikute vahel 24.03.2008 sõlmitud vara tasuta kasutamise leping, millised olid mõlemad sõlmitud näiliselt Vändra vallavolikogu 18.01.2005 otsuse nr 1 „Isikliku sõiduauto kasutusvaldusesse võtmine“ p 1 alusel. Kuivõrd väljamaksed toimusid igal kuul, oli tegemist ajaliselt lähedaste osategudega. Osateod olid suunatud sama objekti vastu, kuna nii väljamakseteks korralduste andmisel kui ka krediitkaardiga tasumisel vähenes Vändra vallavalitsuse nõudeõigus AS SEB Panga vastu. Kuivõrd tegemist oli ühtsest tahtlusest kantud ja ajaliselt lähedaste ning sama objekti vastu suunatud sarnaselt toime pandud osategudega, oli tegemist jätkuva süüteoga. Omastamise objektiivse külje moodustab valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. Käesoleval juhul on süüdistus esitatud isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises suures ulatuses ametiisiku poolt. Usaldatud vara omastamine tähendab isiku õiguspädevuses oleva vara enda kasuks pööramist. Õiguspädevus on õiguslik volitus vara osas. Usaldussuhe võib tekkida seadusest, ametiseisundist, kus pädevus vara suhtes võib tuleneda seadusest või selle alusel antud õigusaktist, halduslepingust või töölepingust või tehingust. Usaldatud vara enda kasuks pööramisega on tegemist nt firma kontol oleva raha oma arvele kandmise, sellega oma arve maksmise vms korral. Kuigi S.T ja Taivo Himmaste ise ei teinud pangaülekandeid, oli neil ametiseisundist tulenev õigus anda korraldusi raamatupidajatele vastavate ülekannete tegemiseks. Kannatanu arvelduskontol olev raha on vaadeldav võõra varana. Kannatanu, so. Vändra valla arvelduskontol nr X olnud raha oli Vändra vallavalitsuse vara, milline oli usaldatud S.T kätte. S.T kätte usaldatus seisnes selles, et Vändra vallavanemana oli tal õigus anda raamatupidajatele korraldusi teha makseid vastava nõudeõiguse alusel. Lisaks oli S.T vastava arveldusarve allkirjaõiguslik isik, mis tähendab, et S.T oli ka volitus AS SEB Panga ees teha tehinguid vastava nõudeõigusega. Sõiduauto kasutusvalduse ja vara tasuta kasutamise lepingute sõlmimisega lõid S.T ning Taivo Himmaste eneste ettekujutuse kohaselt näilise aluse Vändra vallavalitsuse nõudeõiguse käsutamiseks. KarS § 22 lg 3 kaasaaitamine- kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine. Taivo Himmaste kirjutas valla esindajana alla sõiduauto kasutusvalduse ja vara tasuta kasutamise lepingutele, kuigi see oli vastuolus KVS-is sätestatuga ja mille alusel loodi volikogu liikmetes, jt isikutel väärarusaam, et S.T on õigus saada valla arvel hüvitust. Vastavate eelpool kirjeldatud lepingute sõlmimisega lõid S.T ning Taivo Himmaste eneste ettekujutuse kohaselt näilise aluse Vändra vallavalitsuse nõudeõiguse käsutamiseks. Selliste lepingute sõlmimisega andis Taivo Himmaste S.T kuriteole tahtlikult ainelist kaasabi, kergendades kuriteo toimepanemist, mistõttu Taivo Himmaste näol on tegemist kuriteole kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes. Taivo Himmastel Vändra vallavanema asendajana oli samuti õigus anda raamatupidajatele korraldusi teha makseid vastava nõudeõiguse alusel. Taivo Himmaste, kinnitades Vändra vallavanema asendajana arved ning esitades need ülekande tegemiseks Vändra vallavalitsuse raamatupidajatele K. R ning M. T, pööras sellega enesele usaldatud Vändra valla nõudeõiguse AS

SEB Panga vastu S.T kasuks. Arvete viseerimisega osutas Taivo Himmaste S.T poolt kuriteo toimepanemisele, s o omastamine, ainelist kaasabi, olles kuriteost osavõtja kaasaaitajana KarS § 22 lg 3 mõttes. S.T ja Taivo Himmaste kinnitasid, et nemad ise lepinguid ei koostanud ja nende sisusse ei laskunud, usaldasid vallasekretäri ja raamatupidajaid. Kohus leiab, et oma alluvate usaldamises ei ole midagi taunimisväärset, kuid S.T-le ja Taivo Himmastele kui ametiisikutele on esitatud kõrgendatud nõudmised. Nad peavad ise täitma seadusi ja järgima, et seadusi täidaksid ka nende alluvad. Vallavanem on vastutav kogu vallavalitsuse tegevuse seaduslikkuse eest. Samad nõuded kehtisid ka isikule, kes oli määratud vallavanemat tema äraolekul asendama ehk Taivo Himmastele. Kohus leiab, et S.T ja Taivo Himmaste panid kuriteod toime otsese tahtlusega. Taivo Himmaste, kuigi ta oli teadlik, et temal enesel puuduvad volitused lepingu sõlmimiseks Vändra vallavalitsuse nimel, ei keeldunud lepingu sõlmimisest. Taivo Himmaste teadis, millistele lepingutele ta vallavalitsuse esindajana alla kirjutab ja milliseid arveid viseerib ning sai ka aru, et sellega omastab S.T valla vara. S.T soovis samuti vallavalitsusega sõlmitud lepingute alusel omastada valla vara. Samuti pidid nad teadma, et selliselt sõlmitud leping on tühine vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 24 lg 4 ja et tegemist on keelatud tehinguga korruptsioonivastase seaduse § 24 lg 1 kohaselt. Kaitsja on tõstatanud küsimuse mõistliku menetlusaja möödumisest. Riigikohus on oma lahendis 31-1-138-13 märkinud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt hakkab kriminaalasjades see ajavahemik, mida Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) art 6 lg 1 järgi menetlusaja mõistlikkust hinnates arvestada, kulgema niipea, kui isikule on esitatud (konventsiooni tähenduses) "süüdistus". Seejuures on inimõiguste kohus kriminaalsüüdistust EIÕK art 6 lg 1 mõttes määratlenud kui pädeva asutuse poolt isikule esitatud ametlikku teadet kahtlusest selle kohta, et isik on pannud toime kuriteo. Samuti tulevad menetlusaja kulgemise käivitajana arvesse muud ametivõimude meetmed või toimingud, mis viitavad küll üksnes kaudselt riigipoolsele kuriteokahtlusele isiku suhtes, kuid mis mõjutavad oluliselt kahtlustatava olukorda. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel aluseks võetava perioodi alguspunktina on käsitatav näiteks isiku vahi alla võtmine või aeg, mil isiku suhtes on alustatud kohtueelset menetlust ja − ehkki teda ei ole vahistatud − on ta ametlikult uurimisest teada saanud või see uurimine mõjutab teda. Menetlusaja kulgemise alguseks võib olla ka esimene ülekuulamine politsei poolt, dokumentide võetus või isiku elu- ja tööruumides toimunud läbiotsimine. Samuti mõjutab kriminaalmenetlus oluliselt isiku olukorda ja tuleb seega lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu, nt küsitletakse seoses isiku käitumisega tunnistajaid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et menetlusaja mõistlikkust tuleb hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. 30.11.2010.a. koostatud kriminaalasja eraldamise määruse kohaselt on kriminaalasjast nr 09250000110 koorunud välja käesolev kriminaalasi, mis eraldati eraldi menetluseks asja numbriga 10250102362. Seega alustati käesolevas asjas menetlust 30.11.2010.a. Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määruse kohaselt on S.T-le esitatud kahtlustus käesolevas asjas 10.05.2012.a. ja tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldati 16.05.2012.a. üheks aastaks. Taivo

Himmastele esitati kahtlustus 16.05.2012.a. ja tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldati 16.05.2012.a. üheks aastaks. Süüdistusakt saadeti kohtule 22.08.2013.a. Kohus leiab, et menetluse mõistlik aeg hakkas kulgema alates süüdistatavate kahtlustatavatena ülekuulamisest. Seega ei ole kohtu hinnangul süüdistatavate õiguste riive nii suur, mis peaks kaasa tooma süüdistatavate õigeksmõistmise, menetluse lõpetamise või nendele mõistetava karistuse kergendamise. Kumbagi isikut ei ole kahtlustavatena kinni peetud ega vahistatud. Samuti ei olnud alates 15.05.2013.a. nende suhtes mingit tõkendit kohaldatud. Karistus KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Kohus leiab, et S.T ja Taivo Himmaste teod olid õigusvastased. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Kohus leiab, et S.T ja Taivo Himmaste olid neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemise ajal süüvõimelised. Kohus ei ole tuvastanud ka ühtegi S.T ja Taivo Himmaste süüd välistavat asjaolu. Seega on nad süüdi neile süüks arvatavate kuritegude toimepanemises ja nad tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuste mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 sätetest. Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige S.T ja Taivo Himmaste süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuste isikuid ja võimalusi mõjutada kohtualuseid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. S.T ja Taivo Himmaste on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb lisaks KarS § 56 sätestatule arvestada ka konkreetse isiku rolli kuritegude toimepanemises. Samuti tema enda suhtumist ja hinnangut oma käitumisele. Taivo Himmastet süüdistatakse kuriteole kaasaaitamises, Reeter S.T täideviimises. Nimetatut tuleb arvestada ka neile karistuse mõistmisel. Kumbki süüdistatav ennast süüdi ei tunnista ega kahetse. Kohtu hinnangul ei ole karistuse mõistmisel võimalik neile mõista kergeimat, st. rahalist karistust. Samas reaalse vangistuse mõistmine ei ole antud juhul vajalik. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb S.T-le mõista vangistus sanktsiooni keskmises määras, mille KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult täitmisele pööramata ja allutada katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 toodud kontrollnõudeid. Taivo Himmastele on võimalik mõista sanktsiooni keskmisest määrast madalam vangistus, mille KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimuslikult täitmisele pööramata ja allutada katseajaks järgima kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 toodud kontrollnõudeid.

Prokurör taotles S.T-lt mõista välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kohus leiab, et nimetatud meede ei ole vajalik. KarS § 831 lg 3 kohaselt kohus võib tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra. Vändra vald on esitanud tsiviilhagi süüdistuses toodud kahju väljamõistmiseks tsiviilkohtupidamise korras. Käesolevaks ajaks ei ole teada, kas kohus tsiviilhagi rahuldab või mitte. Vändra vald on esitanud hagi 44 646.54 euro nõudes, millest 43 796.54 eurot suunanud S.T vastu, seega sama summa, mille omastamises teda käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse. Konfiskeerimisele kuuluva summa väljamõistmisel kriminaalmenetluses kantakse nimetatud summa riigituludesse, kahju on aga S.T tekitanud kohalikule omavalitsusele. Kui tsiviilkohtupidamise korras Vändra valla tsiviilhagi rahuldatakse, siis mõlemas menetluses S.T-lt taotletud summa väljamõistmine poleks põhjendatud ja oleks liialt koormav. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 2, 4, 5, 9 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks sundraha, Taivo Himmastele kohtueelses menetluses riigiõigusabi osutanud määratud kaitsjale makstud tasu 129,60 €, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 2x 0,45 € ja tunnistajatele väljamakstud kulud kokku 98,29 €. Seega tuleb S.T-lt ja Taivo Himmastelt kummaltki menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 532,50 €, kaitsjatele toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 € ja tunnistajatele väljamakstud summad 49,15 €. Ka tuleb Taivo Himmastelt välja mõista tasu adv. Rünno Roosmaa poolt osutatud riigi õigusabi eest 129,60 €.

Anu Tammeniit kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2014.a kohtuotsuse resolutsioon: Tühistada Pärnu Maakohtu 10.aprilli 2014 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-13-7408 S.T-le ja Taivo Himmastele mõistetud vangistuse ning KarS § 74 lg 1,3 kohaldamise osas. Täiendada kohtuotsust arestitud vara suhtes kohaldatud meetme osas. Uue otsusega:

3) kinnistu nr X aadressil Pärnumaa, Vändra vald, Vihtra küla, X, katastritunnus X 4)kinnistu nr X, aadressil Pärnumaa, Vändra vald, Rahnoja küla, X, katastritunnus X. Kustutada nimetatud kinnistute suhtes kinnistusraamatusse Eesti Vabariigi kasuks seatud kinnisasjade käsutamise keelumärked.

Kohtuotsus jõustus osaliselt 07.01.2015.a Riigikohtu määrusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.