Kohtulahend

2.4 määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile; 2.5 riigi õigusabi osas saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile. Selgitused kohtumäärusele

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud Tartu Vangla on esitanud Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava T.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. T.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2013 otsusega KarS § 120, § 121 ja § 263 p 3 järgi ja karistatud vangistusega 8 kuud. T.J viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal 09.05.2014 ning tingimisi ennetähtaegse vabaemise võimaluse avanemine 09.03.2014. T.J-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud 11-l korral, millest 4 on hetkel kehtivad. Kannab kolmandat reaalset vangistust. Tartu Vangla esitatud iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa tl 30-32) toetab vangla T.J-i vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku ettekandest (isiklik toimik II osa tl 28) nähtub, et ametnik on vestelnud T.J-i ema, isa, õe ja elukaaslasega. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt asub süüdimõistetu vanglast vabanemisel elama xxx x-x xxxxxxxxxx xxxxxx . Kriminaalhooldusametnik on pidanud vajalikuks määrata süüdimõistetule kohustustena tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Süüdimõistetu küsitlemise st nähtus tema soov enne tähtaega vangistusest vabaneda ning ta nõustus käitumiskontrolli tingimustega ja kohustustega alalises xxx x-x xxxxxxxx. Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokurör kohtus leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastada tingimisi katseajaga. II Kohtu põhjendused T.J mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS 18. peatüki ( Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine) 4. jaos ( Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine (1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku § -s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

(2) Kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. KrMS § 432 lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise (KarS §-s 426) lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul ning täitmiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör. KrMS § 432 lg 32 kohaselt täitmiskohtunik võib korraldada isikute osavõtu tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva KarS § 69 (Kaugülekuulamine) lg 2 p-s 1 nimetatud nõuetele (tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena menetlusosalised otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad uurimisasutuses, prokuratuuris või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu). KrMS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo to imepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 kohaselt k atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 78 kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi jõustumisest. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub kohus kriminaaltoimikust, kinnipeetava isiklikust toimikust ja eelkõige selles sisalduvast vangala iseloomustusest ja kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest, arvestades süüdimõistetu ärakuulamis t, kaitsja arvamust ja prokuröri arvamus t. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu iseloomustuses esitatud asjaolud ja tema käitumine vanglas võimaldavad tema vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu eeldatavad elutingimused ja eeldatav käitumine vabaduses võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kinnipeetava vangistuse lõpptähtaeg on 09. mai 2014. Määratava katseaja kestus 1 aasta, mille vältel on süüdimõistetu järelevalve all ja kohustatud kriminaalhoolduse tingimusi täitma, on tunduvalt pikem ajaperiood kui kandmata vangistuse aeg. Süüdimõistetu T.J tuleb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel vabastada vangistusest tingimisi enne täht aega ning allutada T. J katseajaks KarS § 75 lg -s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxx x-x xxxxxxxxx ning määrata T. J-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuda ametlikult tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele 1 kuu jooksul vabanemisest alates; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata; 4) osalema sotsiaalabiprogrammis – Eluviisitreening. KarS § 76 lg 4 alusel määrata T.J-ile vanglast vabanemisel katseaeg tähtajaga 1aasta. Kriminaalhooldusseaduse § 25 kohaselt kriminaalhooldusosakonda täitmisele saadetud kohtulahendi alusel nimetab kriminaalhooldusosakonna juhataja kriminaalhooldusalusele konkreetse kriminaalhooldaja, lähtudes nimetatava spetsialiseerumisest ja töökoormusest. KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg 2 kohaselt kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur. KrMS § 175 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Riigi õigusabi seaduse § 4 (Riigi õigusabi) 3 p 1 kohaselt on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning

riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. T.J-i kaitsja Aare Kaldma on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 184,80 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 184,80 eurot tuleb arvestada advokaat Aare Kaldmale. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 144 eurot. KrMS § -s 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) sätestatu kohaselt hüvitab menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.J-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi 144 eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg -le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

(1) Määruskaebusega võib vaidlustada kohtueelses menetluses, esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtumääruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt. KrMS § 386. Määruskaebus (1) Määruskaebus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse: 1) selle kohtu nimetus, kellele määruskaebus esitatakse; 2) määruskaebuse esitaja nimi, menetlusseisund ning elu - või asukoht ja aadress; 3) selle kohtu nimetus, kelle määrus vaidlustatakse, määruse tegemise kuupäev ja selle kohtumenetluse poole nimi, kelle suhtes määrus vaidlustatakse; 4) millises osas määrust vaidlustatakse; 5) määruskaebuses esitatud taotluse sisu ja taotluse põhjendus; 6) määruskaebusele lisatud dokumentide loetelu. (2) Määruskaebuse allkirjastab ja kuupäevastab selle esitaja. KrMS § 387. Määruskaebuse esitamise kord ja tähtaeg (1) Määruskaebus esitatakse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 385 (Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses) p 26 kohaselt ei ole määruskaebusega vaidlustatav:

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.