1.Tartu Maakohtu 20. märtsi 2014 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu E.H kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt OÜ Karl Saavo AB kasuks 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot) advokaat Valli Murde poolt süüdimõistetu E.H määruskaebemenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
4.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja E.H-lt . Süüdimõistetult välja mõistetud kaitsjatasu tuleb 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 14.10.2011 otsusega mõisteti E.H süüdi KarS § 25 lg 2 ja § 200 lg 2 p 4, 9 järgi. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.02.2011 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta vangistuse võrra ja mõisteti E.H liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistusaja algus 22.03.2011 ja lõpp 22.03.2015.
2.Tartu Maakohtu 20.03.2014 määrusega jäeti E.H vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus leidis, et E.H ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, tulenevalt tema varasemast elukäigust, käitumisest karistuse kandmise ajal ning motivatsiooni puudumisest oma elukorralduse muutmisse.
2.2.E.H on korduvalt karistatud nii väär- kui ka kuritegude toimepanemise eest. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning need on olnud suunatud võõra vara vastu. E.H on käitunud väga pika ajaperioodi jooksul õigusvastaselt. Maakohtul puudub seega veendumus, et E.H suudaks tingimisi enne tähtaega vabanemisel käituda õiguskuulekalt, kuna varasem praktika on näidanud, et vanglakaristused ega kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine ei ole teda eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Maakohtu hinnangul kinnitab eeltoodut asjaolu, et kuigi Tartu Maakohtu 16.02.2011 otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, jätkas E.H kuritegeliku elu elamist ning pani toime uue kuriteo – röövimise katse.
2.3.Maakohus juhib tähelepanu asjaolule, et E.H on süüteod toime pannud alkoholijoobes ning varasemalt on süüdimõistetul olnud kokkupuuteid narkootikumidega ja ta on tarvitanud suurtes kogustes alkoholi. Süüdimõistetu kasutab probleemide lahendamisel agressiivsust ning vägivalda, mida kinnitavad kriminaaltoimiku andmed (isik on mh toime pannud röövimise katse). E.H puudub enesedistsipliin ning oskus mõista oma tegude tagajärgi. Alkoholi tarvitades muutub ohtlikuks ühiskonnale, kuna ei oska oma negatiivsete emotsioonidega toime tulla. Tulenevalt eeltoodust, lähtudes vangla iseloomustusest ning kriminaalhooldusosakonna arvamusest on oht, et süüdimõistetu paneb toime uusi kuritegusid, s.h vägivaldseid kui ka mittevägivaldseid kuritegusid. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, röövimistes ning avaliku korra rikkumises vägivalda kasutades.
2.4.E.H oleks vabaduses küll elukoht, kuhu elama asuda ning toetav lähikond, kuid arvestades süüdimõistetu tausta ning isikuomadusi, eksisteerib suur risk, et isik jätkab kuritegude toimepanemist. E.H on vangla iseloomustuse ning kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt kriminogeenne sõprusringkond, alkoholisõltuvus ning suures ulatuses võlgnevusi (halb majanduslik olukord), mis takistab õiguskuulekat käitumist. Kuna isik on kergesti mõjutatav kuritegeliku käitumisega sõprade poolt ning tal puuduvad oskused lahendada probleeme vägivallata ning rahulikult, ei ole maakohtu hinnangul välistatud, et E.H ei kasuta vabaduses olles probleemide lahendamisel jätkuvalt agressiivsust ja vägivalda. Süüdimõistetu on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiooni asendamise treening“, kuid kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt puudub süüdimõistetul motivatsioon enda käitumist ja suhtumist muuta. Arvestada tuleb ka E.H haridustasemega ning ebapiisava töökogemusega, mille tõttu oleks tal vabaduses keeruline tööd leida ja oma majanduslik olukord kontrolli alla saada. Töö puudumise tõttu on süüdimõistetu varasemalt võtnud kiirlaene, mille tagasimaksmisega on olnud suuri raskusi, sellest tulenevalt on tal ka hetkeseisuga Kohtutäiturite Inforegistri TÄITIS andmetel ligi 7 000 -2-
euro suurune võlgnevus. Samuti tuleb silmas pidada ka seda, et vabanedes puudub E.H töökoht.
2.5.Maakohus ei ole veendunud, et E.H oleks sobilik ja võimeline alluma kriminaalhooldusele ning jätkama seaduskuulekat elu, kuna isikul puudub vabaduses töö, samuti tööharjumus, tal on suured võlgnevused, mis soodustavad kuritegelikku käitumist ning kalduvus tarvitada suurtes kogustes alkoholi, samuti ei ole süüdimõistetu vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi, mis aitaks tal vabaneda alkoholi tarvitamisest. E.H näol on tegemist isikuga, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid, rikkunud kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli tingimusi, tal on kalduvus agressioonile ja vägivallale, samuti alkoholi kuritarvitamisele. Kohus ei ole veendunud, et E.H on oma suhtumist ja käitumist muutnud määral, mis lubaks tal vabaduses käituda seaduskuulekalt.
2.6.Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole selliseid erandlikke asjaolusid tuvastatud. Tulenevalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et E.H vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine kindla töökoha puudumise tõttu, süüdimõistetu on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ning lisaks on maandamata riskid, millele tuginedes saaks väita, et E.H käitumises ja mõtlemises on toimunud positiivsed muutused.
3.Tartu Maakohtu 20.03.2014 määruse peale esitas 31.03.2014 määruskaebuse süüdimõistetu E.H kaitsja Valli Murde, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 20.03.2014 määruse ja vabastada E.H vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Määruskaebuses esitatu kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud kinnipeetava isikut, vaid omistanud liiga suure tähtsuse kinnipeetava varasemale elukäigule, jättes arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud, mistõttu ei ole maakohus määrust küllaldaselt põhjendanud.
3.2.Määruskaebuses tugineb kaitsja eelkõige asjaolule, mille kohaselt esinevad KarS § 76 lg 1 p 2 ja vangistusseaduse § 76 lg 3 ettenähtud formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.3.Määruskaebuse kohaselt võib positiivseks lugeda seda, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on omandanud riigikeele B2 taseme ning läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiooni asendamise treening“. Samuti on kinnipeetav käinud psühhiaatri vastuvõtul ja saanud ravi. Kinnipeetav on kohtuistungil kinnitanud, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist, sest ta on oma eksimustest aru saanud ning soovib oma elu muuta.
3.4.Kaitsja hinnangul jättis maakohus tähelepanuta, et valdav osa kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav on seisukohal, et just kangete alkohoolsete jookide suurtes kogustes tarvitamine põhjustas seaduste rikkumist tema poolt. Kinnipeetav mõistab oma probleeme ning püüab leida võimalust alkoholisõltuvusest lahti saada. Kinnipeetava varasem pikaajaline alkoholi tarvitamine on rikkunud ta psüühikat, mistõttu pöördus ta vanglas psühhiaatri poole.
3.5.Määruskaebuses toodu kohaselt ei nõustu kinnipeetav maakohtu väitega, mis põhineb kriminaalhooldusametniku arvamusel ning mille kohaselt puudub kinnipeetaval motivatsioon enda käitumist ja suhtumist muuta. Määruskaebuse selgitustele tuginedes ei saa motivatsiooni olemasolu või selle puudumine rajaneda vaid vestlusel, seda tuleb hinnata lähtuvalt kinnipeetava käitumisest karistuse kandmise ajal. E.H juhib kohtu tähelepanu asjaolule, mille kohaselt ei ole tal karistuse kandmise ajal kordagi distsiplinaarrikkumisi olnud. Seega kinnipeetav oskab ja suudab alluda kontrollile ning täita korraldusi. -3-
3.6.Kinnipeetav tunnistab oma peamise probleemina alkoholisõltuvust ning soovib tungivalt sellest vabaneda, mistõttu arvab, et ennetähtaegne vabastamine kohustusega viivitamatult pöörduda spetsialisti poole vajaliku ravi saamiseks on temale hädavajalik. Kriminaalhoolduse olemasolu ja sellega kaasnevad kohustused distsiplineerivad kaitsealust ning vajadusel on ametnik, kelle poole ta saaks pöörduda võimalike probleemide lahendamiseks.
3.7.Määruskaebuse kohaselt pidi maakohus karistusest tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel pöörama rohkem tähelepanu sellele, et kinnipeetava jaoks on vanglas viibitud aeg olnud piisav selleks, et ta suudaks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda.
4.Tartu Ringkonnakohtu 02.04.2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 08.04.2014. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et E.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu E.H kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja E.H ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta E.H enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isikust tulenevatele põhjustele, on põhjendatud.
7.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et E.H on omandanud eesti keele B2 taseme, läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiooni asendamise treening“, käinud psühhiaatri vastuvõtul ning ravil ja ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi.
7.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et E.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles elukoha ning toetava lähikonna olemasolu. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarkaristuste puudumine ei saa olla automaatselt kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks.
7.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks E.H vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ka E.H väited, et ta on aru saanud oma tegude keelatusest, kahetseb ja omab realistlikke eesmärke tuleviku osas, ei ole kohtule veenvad. E.H on varasemalt kriminaalkorras karistatud 10 korda ning reaalset vangistust kannab E.H seitsmendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, ning võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole vanglakaristused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine E.H eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul rõhutada ka asjaolu, et kuigi Tartu Maakohtu 16.02.2011 otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, jätkas E.H kuritegeliku elu elamist ning pani toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumendiga, mille kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud kinnipeetava isikut, vaid omistanud liiga suure tähtsuse tema varasemale elukäigule. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras 10 korral karistatud ning kes kannab reaalset vangistust seitsmendat korda, ei ole kindlasti võimalik hinnata ilma varasemat elukäiku arvestamata. -4-
Veelgi enam, kui isik on uue kuriteo toime pannud katseajal, iseloomustab see oluliselt ka kinnipeetava isikut.
8.Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on E.H 16.12.2013 seisuga tasumata nõudeid 7829,41 eurot. E.H on toime pannud korduvalt varavastaseid kuritegusid ning kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamise eesmärk. Ringkonnakohus on seisukohal, et garanteeritud töökoha puudumine on suureks riskiks tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Kuna kinnipeetaval puudub legaalne sissetulek ning varasemalt suurema osa oma sissetulekust on ta saanud ebaseaduslikul teel, siis on alust arvata, et E.H jätkab kuritegude toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil.
9.Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohale, et kinnipeetav on valdava osa kuritegudest toime pannud alkoholijoobes, märgib ringkonnakohus järgmist. Kuriteo toimepanemine alkoholijoobes ei ole karistust kergendav asjaolu ja käesoleval hetkel ei anna alust ka isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks isegi eeldustel, et E.H on kohustus pöörduda viivitamatult spetsialisti poole ning kriminaalhoolduse olemasolu ja sellega kaasnevad kohustused distsiplineerivad kinnipeetavat. Alusetu on kaitsja väide, nagu oleks kuriteo toimepanemine alkoholijoobes aluseks, millele tuginedes saaks viidata süüdmõistetu poolt kuriteo toimepanemise erilisele seisundile. Arvestades asjaolu, et isik on valdava osa kuritegusid sooritanud alkoholijoobes, leiab ringkonnakohus, et vangistuses viibides tuleb E.H nimetatud sõltuvusprobleemiga rohkem tegeleda, et hiljem, vabaduses olles oleks isikul tugevam iseloom alkoholi mitte tarvitada.
10.Ringkonnakohus peab oluliseks viidata ka Tartu Vangla poolt kinnipeetava kohta antud iseloomustusele, millest nähtuvalt on E.H poolt uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 69% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 59 %. Seega on olemas oht, et kinnipeetav paneb toime uusi kuritegusid. Oht seisneb eelkõige võimaliku füüsilise vägivalla kasutamises, röövimiste toimepanemises ning avaliku korra rikkumises vägivalda kasutades.
11.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. E.H puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus E.H kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et E.H ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui varavastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
12.Seoses menetluskuludega märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.E.H kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt E.H-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 2,5 tundi, mõistlik ja põhjendatud.
12.2.KrMS § 187 lg 2 kohaselt juhul, kui määruskaebemenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja määruskaebus rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Sellest lähtudes peab E.H hüvitama määruskaebemenetluses tekkinud kaitsjakulud 180 eurot. -5-
Eeltoodust tulenevalt jäävad E.H tekkinud menetluskulud isiku enda kanda.
13.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu E.H kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-6-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.