Kohtulahend

1-14-1896 ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ning KarS § 75 lg 2 p 2 ja 7sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn), kohustudes: a. elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; b. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; c. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; d. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; e. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; f. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-14-1896

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsus on kättesaadav 08.04.2014.a. Esitatud süüdistus Martin Gontšarenkot süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisega tuvastamata ajal, kuid enne 11.10.2013, kohas ja isikult suures koguses ( vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses), narkootilise aine fentanüüli sisaldusega pulbrist ainet massiga 0,054 g, milles fentanüüli 0,0035g, mida hoidis enda juures kuni 11.10.2013 ning peitis need Tallinna kesklinnas Keskturu piirkonnas politsei autot nähes XXXteadmata magava XXXtaskusse, kust need 11.10.2013 kella 17.40 ajal Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnas XXXteostatud turvakontrolli käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 mg fentanüülist. Seega piisanuks Martin Gontšarenko valduses olnud fentanüülist narkojoobe tekitamiseks kokku ca 26 inimesele. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamisega ja valdamisega pani Martin Gontšarenko toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuotsuse põhjendused

1-14-1896 Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Natalia Duškina, süüdistatav Martin Gontšarenko ja tema kaitsja Milvi Söörd sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus Martin Gontšarenko süüditunnistamist ja karistamist KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 a 6 k pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 7 alusel kohustada Martin Gontšarenkot käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (välja arvatud lähisugulased). Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Martin Gontšarenko kuulub KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtu seisukoht asitõendite osas -

kriminaalasja juures asuvad 2 tk fooliumvoldikut KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kuivõrd tegemist on väärtusetu kaubaga, mida ei ole võimalik korduvkasutada.

-

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda hoiule jäetud narkootiline aine KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud

1-14-1896 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtuistungil taotles süüdistatav ja tema kaitsja menetluskulude ajatamist vähemalt kuuele kuule, kuivõrd tegemist on suure summaga. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS KrMS § 180 lg 3, mis annab kohtule võimaluse arvestada menetluskulude väljamõistmisel süüdistatava vastutuse ulatust ja varalist seisundit, samuti resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus nõustub sellega, et tegemist on suure summaga, mille ühekordne tasumine kuu aja jooksul käib ilmselgelt süüdistataval üle jõu. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12 sätteid, st pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega kümne kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt: •

• •

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud narkootilise aine ekspertiisi (akti nr 13E-AN1285) kulu summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 108 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887.50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja viiskümmend senti).

Menetluskulud kokku 1079.50 ( üks tuhat seitsekümmend üheksa eurot ja viiskümmend senti) eurot tuleb KrMS § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi kümne (10) kuu jooksul, igakuiselt summas 107.95 eurot.

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.